) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.
lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 9.
lg-s 4 on sätestatud, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 10. Pooled ei ole kohtule esitanud selliseid asjaolusid, millest nähtuks, et kostja on nõude rahuldanud pärast hagi esitamist. Hageja on esitanud kohtule kohtutäituri otsuse, mille kohaselt täiteasjas nr 022/2018/2040 avatud täitetoimiku materjalidest nähtuvalt on sissenõudja nõue rahuldatud. Samuti on tasutud täitemenetluse kulud (tl 133). Seega on täitemenetluse lõpetamiseks aluseks olnud nõuete tasumine võlgniku poolt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulud tuleb tulenevalt
11.
lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. 2
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on
p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 13. Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad kostja menetluskulud õigusabikuludest summas 600 eurot. Kostjale on osutatud õigusabi 5 tunni vältel tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind 120 eurot on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Käesolevas asjas on hagihind 280 eurot, mistõttu selgitab kohus pooltele, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind (vt Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud mõista välja hagejalt kostja kasuks menetluskulud summas 280 eurot. 14.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (280 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 15. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel summas 75 eurot. Kohus tagastab
lg 2 p 2 alusel hagiavalduse esitamisel pool tasutud riigilõivust summas 37,50 hageja poolt taotletud arveldusarvele. 16.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.