Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuväline menetleja: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp vanemväärteomenetleja Triinu Riigor. Menetlusalune isik: Karl–Kustav Kerem; 37012030379; elukoht: xxxx; e-post: xxxx ik: Kirjalikus menetluses VTMS § 120 korras Asja läbivaatamise aeg ja koht Määrata rahatrahvi tasumini ositi Kaebuse esitaja taotlus RESOLUTSIOON
) § 15 lg 1 p 1, § 73 lg 2 ja MKM 18.07.2011.a. määrus nr 77 § 6 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Raul Annuka on 27.09.2019.a. otsusega väärteoasjas nr 2317,19,009037 määranud Karl-Kustav Keremile juhindudes KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg 1 alusel karistuseks
800,00 eurot, mis oli määratud tasumisele 15-ne päeva jooksul, st hiljemalt 22.10.2019.a. Kaebuse sisu Kaebaja taotles kohtult asja lahendada kirjalikus menetluses ning ei soovinud kohtuistungil osaleda. Kaebaja selgitas kaebuses, et soovib talle määratud rahatrahvi tasumist 12 kuu jooksul, seoses võimaluste puudumisega trahv ühes osas tasuda. Kaebaja kuu sissetulek on 948,32 eurot, millest tasub järgmised igakuised kohustused: 304 eurot Swedbanga kodulaen, kodu elekter 60 eurot, krediitkaardi tagasimakse kohustus 184,98 eurot. Kaebajale jääb tööl käimiseks ja elamiseks umbes 370 eurot kuus. Antud summast peab ostma kütuse tööl käimiseks ning muud jooksvad kulud. Eelpool nimetatud väljaminekute kohta esitas kaebaja ka dokumendid. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja jääb väärteoasjas tehtud otsuses toodud seisukohtadele. Menetlusaluse isiku süü on tõendatud ja talle on määratud õiglane ja proportsionaalne karistus, mis on kooskõlas nii karistuse eri- kui ka üldpreventiivsete eesmärkidega. Kohtuväline menetleja ei ole vastu, kui kohus määrab Karl-Kustav Keremile määratud rahatrahvi tasumisele ositi, järgides KarS § 66 lg 2,3 sätteid. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas 2 Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse ja selle lisadega, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ja kohtule edastatud väärteotoimikuga, asub alljärgnevale seisukohale. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Kiirusmõõturi kasutamise protokollist ja videosalvestuselt nähtub, et menetlusaluse isiku KarlKustav Kerem juhitud sõiduk xxxx reg.nr xxxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 04.09.2019.a. kell 17:50:44 kiirusmõõteseadet LaserCam 4, seerianumbriga LE0024, milline oli taadeldud (taatlustunnistus TTRS – 19/00075). Mõõteseadme näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks 142 km/h asulavälisel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 90 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/-5 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 137 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 47 km/h. Kiirusmõõteseadme LaserCam 4 puhul on tegemist taadeldud kiirusmõõteseadmega ning mõõtmist teostas politseiametnik P P, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omab õigust kasutada kiirusmõõteseadet LaserCam 4, seerianumbriga LE0024. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas juhile lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 47 km/h, siis rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 nõudeid ja tegemist on väärteoga
3 Samuti juhtis Karl-Kustav Kerem 04.09.2019.a. sõidukit xxxx reg.nr xxxx, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli.
lg 2 nõuete kohaselt peab liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga.
lg 74 kohaselt võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, Maanteeameti teenindusbüroosse või parkimiskohta. Toimiku materjalidest sõiduki taustakontrollist nähtuvalt sõidukil puudus kinni pidamise ajal kehtiv tehnoülevaatus. Samuti ei nähtu, et menetlusalune isik oleks 04.09.2019.a. kell 17:50 juhtinud mootorsõidukit sooviga viia sõiduk lühimat teed pidi tehnoülevaatuspunkti või lähimasse remondikohta. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitte läbinud sõiduk on oma ala spetsialistide poolt tehniliselt kontrollimata ning sellise sõiduki osalemine liikluses ohustab nii juhti ennast kui ka teisi liiklejaid sh ka jalakäijaid, sest sellise kontrollimata sõiduki käitumine liikluses võib olla ettearvamatu. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Raul Annuka, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Menetlusalust isikut karistati
lg-s 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o. 800,00 eurot.
lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni;
lg 5 p 2 järgi võib
lg 3 sätestatud süüteo korral kohaldada lisakaristust - sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3-6 kuuni. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Arvestades süüteo asjaolusid, et mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur (47 km/
lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime
Samuti rikkus
lg 2 ja § 73 lg 74 nõudeid ja pani toime
4 Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 3 ette nähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuks.
lg 5 p 2 alusel võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni.
lg 1 ette nähtud väärteo toimepanemise eest on karistuseks rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Kuna
lg 1 ja
S § 63 lg 1 kohaselt karistus
Väärteootsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja arvestanud karistust kergendava asjaoluna kahetsust ning raskendavad asjaolud puuduvad ja neid ei tuvastanud ka kohus, seega menetlusaluse isiku süü on hinnatav suurena, kuivõrd menetlusalune isik on ühe teoga realiseerinud kaks väärteo koosseisu. Samuti on märkinud kohtuväline menetleja et sellel korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ei rakendata. Karistuse määramisel tuleb arvestada ka võimalusega, et karistus sunnib isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja omab karistusregistri väljavõtte kohaselt kaks kehtivat väärteokaristust samalaadsete väärteo toimepanemistes, s.o.
lg 4 19.07.2018 ja
Eelnevalt on menetlusalust isikut karistatud rahatrahvidega, mis on täidetud. Seega võib järeldada, et kaebajale on antud võimalus teha järeldused oma teo kohta. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistusega, leides, et see vastab süü suurusele ning täidab üld- ja eripreventiivset eesmärki. Kaebuses ei ole taotletud otsuse tühistamist ega ka sisulist muutmist ning kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud ka määratud karistuse määra. Kaebuse esitaja on taotlenud määrata rahatrahvi tasumine ositi, kaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on isikul majanduslikult raske tasuda talle määratud rahatrahv ühes osas, kuivõrd tema sissetulek ühes kuus on 948.32, igakuised kohustused ca 570 eurot kuus, seega jääb kaebajal elamiseks umbes 370 eurot. Eeltoodud põhjusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse karistuse kandmise viisi osas ja määrab KarS § 66 lg 2 alusel rahatrahvi tasumise ositi 12 kuu jooksul. Margot Mikler kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.