Obsah (6)

§ 75§ 78§ 199§ 68§ 74§ 76

1-16-2048 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-16-2048 (15231501567) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Marju

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Vabastada Sergey Panin Harju Maakohtu 21.03.2016 otsusega nr 1-16-2048 mõistetud ja Harju Maakohtu 09.04.2019 määrusega nr 1-16-2048 täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata Sergey Paninile katseaeg 6 (kuus) kuud ning allutada Sergey Panin käitumiskontrollile 6-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Katseaja jooksul peab Sergey Panin kriminaalhooldusametniku järelevalve all täitma

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 21 ja 4 nimetatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Sergey Panin peab: 1) elama alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja 1 1-16-2048 väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 8) kindlustama end tööga või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest.

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Sergey Panini vangistusest vabanemisest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Maakohtu 21.03.2016 otsusega tunnistati Sergey Panin süüdi

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Kr

MS § 238 lg-t 2 1 kohaldades mõistis kohus S. Paninile karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel luges kohus karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust.

Allesjäänud 5 kuud ja 28 päeva vangistust määras kohus

§ 74lg 1 alusel tingimisi, katseajaga 2 aastat, mille ajaks allutati S.

Panin

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile.

Lisaks määras kohus S. Paninile katseajaks

75 lg 2 p-s 21 sätestatud lisakohustuse, s.o mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 2. Kriminaalhooldusametnik esitas 03.02.2017 Harju Maakohtule erakorralise ettekande S. Panini karistuse täitmisele pööramiseks

§ 74lg 4 alusel, kuna S.

Panin lahkus ametniku loata välismaale 05.11.

1. Harju Maakohtu 21.03.2017 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Sama määrusega pikendati S. Paninile Harju Maakohtu 21.03.2016 otsusega määratud katseaega 1 aasta võrra kuni 20.03.
3. Kriminaalhooldusametnik esitas 19.03.2019 Harju Maakohtule teise erakorralise ettekande S. Panini karistuse täitmisele pööramiseks

§ 74lg 4 alusel, kuna S.

Panin rikkus narkootikumide tarvitamise keeldu ja vahetas ametniku loata elukohta. Harju Maakohtu 09.04.2019 määrusega pöörati täitmisele S. Paninile Harju Maakohtu 21.03.2016 otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Harju Maakohtu 06.08.2019 määrusega määrati vahistada süüdimõistetu S. Panin Harju Maakohtu 09.04.2019 kohtumääruse täitmise tagamiseks ning paigutada Tallinna Vanglasse. S. Panin kuulutati tagaotsitavaks. 4. 06.12.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid S. Panini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. S. Panini karistusaeg algas 10.08.2019, see lõppeb 07.02.2020 ja

§ 76lg 1 p 2 kohane tähtaeg saabus 10.12.2019.

S. Panini isikuandmetele tuginedes ei toeta vangla tema ennetähtaegset vabanemist.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta S. Panini ennetähtaegset vabanemist.
2. Kohtuisutngi eelselt edastas S. Panini ema R P ja abikaasa Y E P kohtule avaldused, milles toetatakse S. Panini ennetähtaegset vabanemist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
3. Kohtuistungil avaldas S. Panin, et toetab enda tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Karistuse kandmise põhjuseks on 5-aasta tagune suur probleem narkootiliste ainetega ning narkosõltuvuse põhjusel oli kuritegu ka toime pandud. Kriminaalhooldusel oleku viimasel päeval oli peretüli ning mis päädis narkootikumi tarvitamisega ning millest teavitas 2 1-16-2048 kriminaalhooldajat vastuvõtul olles. Varasemad testid narkoaine tarvitamises olid negatiivsed. Kui varasemalt oli probleem narkootikumide tarvitamisega, siis viimase nelja aasta jooksul ongi toimunud üks kord narkootikumi tarvitamine. Iseloomustuses kajastatud info on arusaamatu. Suhted ema, abikaasaga ja sugulastega on head, toetavad ja igapäevased. Abikaasal on plaan saabuda Eestisse, et koos edasi elada. Pere toetab abikaasat. Kanda karistus lõpuni on lihtsam, kui kriminaalhoolduse nõuete jälgimine pikema perioodi jooksul, aga perest eemalviibimine on raske, kinnipeetav tunneb süükoormat ning soovib naasta pere juurde. Raskused firmaga algasid 2019 aastal. Iseloomustuse koostamisel S. Paniniga ei suheldud. Vabanedes asub koheselt tööle.
4. Kinnipeetava kaitsja toetas esindatava seisukohta ning märkis täiendavalt, et iseloomustuses esitatud asjaolud ei vasta tegelikkusele. Äriregistri järgi aruanded on esitatud. Narkootikumide tarvitamise oht ja sellest johtuvalt varguste toimepanemise kahtlustus tulevikku suunatuna on spekulatiivne. Ennetähtaegne vabastamine toetab narkotarbimisest hoidumist. Pereliikmed on esitanud toetusavaldused S. Panini ennetähtaegseks vabastamiseks ja on avaldanud valmidust kinnipeetavat toetada. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase ja tema kaitsja seisukohad, leiab, et S. Panini saab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. 10.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et S. Panin on ära kandnud mõistetud vangistuse nõutava osa. St, et S. Panini puhul on täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. 11. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal.

1. Esmalt märgib konnakohus, et S. Panini puhul on täidetud ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). S. Paninil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Nimetatut on võimalik isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamisel positiivse asjaoluna arvesse võtta.
2. Saab nõustuda, et S. Panini käitumises vangistuses on nii mõndagi postiivset. S. Paninile vabanemisel tagatud elukoht ja toetavad lähedased. Kohtu käsutuses olevast toimikust on nähtav ka S. Panini lähedaste, s.o abikaasa ja ema valmidus toetamiseks. Vangistuses viibimise perioodil on tihe kontakt lähedastega säilinud. Seega on S. Paninil vabaduses piisavalt toetavaid isikuid, kes saavad olla toeks. K-raha andmetel on S. Panini karistuse kandmise ajal tehtud väljamakseid nii nõuete fondi kui ka vabanemisfondi. S. Paninile on vabanemisel tagatud kindel elukoht. S. Panin omab nimetatud elamispinnal ka sissekirjutust. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse S. Panini ennetähtaegseks vabastamiseks. S. Panin kannab alla aasta pikkust vanglakaristust, mistõttu ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud ja seetõttu ei osale ta ka taasühiskonnastatavates tegevustes. 3 1-16-2048 14.

§ 76

lg 4 sätestab, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, isiku varasemat elukäiku ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemist. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et S. Panini karistuse eesmärki saab lugeda kinnipidamisasutuses täidetuks ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamise.

1. S. Panin mõisteti süüdi varguse toimepanemise katses. Mööda pole võimalik vaadata sellestki, et Harju Maakohtu kohtuotsusega süüdimõistmise aluseks olev teo eest karistut mõistes pidas kohus võimalikuks selle mõistmist tingimisi. S. Panin talle antud võimalusse hoolivalt ei suhtunud ning karistus pöörati täitmisele. Samas nähtub, et S. Panin ei viljele täielikult eluviisi, kus varavastaste kuritegude toimepanemine on saanud igapäevaseks tegevuseks. Karistusregistri andmetele tuginedes on S. Panin isikuks, kes on kriminaalkorras süüdi mõistetud üks kord. Ka nähtub kriminaalasja maaterjalidest, et S. Panin on süüks arvatava kuriteo toime pannud küllaldaselt kaua aega tagasi, s.o 08.11.
2. Karistusregistri väljavõttest nähtub seegi, et viimatine varavastane väärtegu on toime pandud 01.11.
3. S. Panin on kohtule selgitanud, et kuriteo toimepanemise põhjuseks oli narkootikumide tarvitamine. Sellest johtuvalt analüüsis kohus karistusregistri väljavõtet narkosüütegude toimepanemisel ning tuvastas, et viimatine narkoalane süütegu narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemisena väikeses koguses on toime pandud 08.10.
4. Võttes aluseks eeltoodu, kuulates ära S. Panini kohtuistungil antud selgitused ja arvestades et karistuse kandmise ajal ei ole S. Panini suhtes distsiplinaarmenetlusi algatatud, saab teha järelduse et S. Panin on võimeline hoiduma uute kuritegude toimepanemisest.
5. Kuigi S. Paninil puudub vabanemisjärgne töökoha garantii, siis kinnipeetav on kohtuistungil avaldanud, et noore mehena läheb ta vabanemise järgselt tööle. Kui töökoha garantii puudub, siis samas on S. Panin OÜ-u P juhatuse ainuliige ja –osanik. P OÜ on äriühing, kellel puuduvad maksunõuded ja/või esitamata maksudeklaratsioonid maksuhalduri ees. Samas majandusaasta aruande esitamise ja esitamise kuupäeva andmeid Äriregister ei sisalda. Kohtuisutngil S. Panin avaldas, et äriühinguga tekkisid raskused 2019 aastal, s.o ajal mil esines majandusaasta aruande esitamise kohustus. Arvestades S. Panini antud selgitusi, siis teeb kohus järelduse, et kinnipeetav on isikuks, kes on võimeline oma toimepandud rikkumist tunnistama. Arvestades, et S. Panin on varasemalt tegutsenud ettevõtjana ning iseloomustuse kohaselt on tal varasem töökogemus olemas, siis on usutav S. Panini lubadus vabanemise järgselt asuda täitma töökohustusi. S. Paninil on võimalik endale tööd pakkuda oma äriühingu kaudu või sõlmitava töölepingu alusel. Arvestades kolme alaealise lapse ülalpidamiskohustuse olemasolu ja suuremal hulgal võlanõudeid, on töökohustuste täitmisest saadav sissetulek S. Paninile igapäevaseks toimetulekuks ka vajalik. Seega S. Paninil on võimalik toime tulla, elada seaduskuulekat elu ja hakata tasuma olemasolevaid võlanõudeid, asudes täitma töökohustusi. Töökohustuste täitmine minimeerib kohtu arvates riski, et S. Panin jätkab kuritegevusega, kuna hõivatus tööga sisustab võimalikku vaba aega. Tuleb möönda, et isiku toimetulekut materiaalselt saab hinnata kasinaks, arvestades nõuete olemasolu. Kuid arvestades S. Panini väärtushinnangute muutumisega pikema ajaperioodi vältel üldprintsiibina, annab positiivse prognoosi tema vabastamisele.
6. Seisukoha kujundamisel tuleb arvestada ka S. Panini käitumisega peale mõistetud karistuse täitmisele pööramist ning seejärel tema käitmisega vangistuses viibimise ajal, seega sellega, kuidas kantud karistuse osa on avaldanud mõju S. Panini väärtushinnangutele ja suhtumisele toimepandud kuriteosse ja ka sellele, milline on S. Panini motiveeritus elada võimaliku vabanemise järgselt seaduskuulekat elu. Kohus leiab, et S. Panin, kes käitus kohtuotsusega määratud katseajal viisil, mis tingis talle mõistetud karistuse täitmisele pööramise ja tuginedes S. Panini kohtuistungil avaldatule oma muutunud väärtushinnangutest, 4 1-16-2048 s.o elada edaspidi seaduskulekat elu, siis järeldab kohus sellest, et S. Paninile põhiõigusi enampiirava karistusliigi kohaldamine on avaldanud sellist mõju, kus isik on jõudnud järeldusele, et vajadus on viia sisse korrektiivid oma elukorralduses. Puutuvalt eeltoodud asjaoludega on põhjust märkida, et nii vangla iseloomustuses tooduna kui ka S. Panini kohtuistungil antud selgitustest nähtuvalt on S. Panin hoidnud oma käitumist seaduskuulekana. Distsiplinaarkaristused S. Paninil puuduvad. Vangistus on kulgenud viisil, kus individuaalset täitmsikava S. Paninile koostatud ei ole. Seega taasühiskonnastatavaid tegevusi järelejäänud ligi kahekuulise vangistsusperioodi jooksul tulemas ei ole. Kohus märgib sedagi, et S. Panin avaldas kohtuistungil, et lihtsam on kanda järelejäänud karistust, kui alluda pikema perioodi vältel katseaja nõuetele ja kohustustele. Eeltoodust lähtudes ja arvestades S. Panini enda väljendatud seisukohti temas muutuste toimumise kohta pika ajaperioodi vältel, saab kohus teha vaid järelduse, et S. Panin on asunud muutuma, muutused on toimunud S. Panini enda sisemiselt leitud motivatsiooni toel. Katseaja kohaldamine aitab hoida kinnipeetava motivatsiooni õiguskuulekal teel püsimisel. Kohus viitab veelkord sellelegi, et S. Paninil on vabaduses toetav lähedaste võrgustik nii lähedaste kui ka alanejate ja ülenejate sugulaste näol, kellele on võimalik toetuda ja kes on toeks.
7. S. Panini kuriteo toimepanemise põhjuseks ja karistuse täitmisele pööramise aluseks oli narkootikumide tarvitamine. Kuigi vangistuses viibimise perioodil puudub võimalus narkootikume tarbida, siis arvestades süüteo toimepanemise ja viimatist narkootikumi tarvitamise aega, kinnipidamisasutuses viibitud aja hulka ja ka S. Panini avaldatud motivatsiooni muutuste toimumisest, siis osundatu viitab sellele, et S. Panini puhuselt võib pidada võimalikuks hoiduda edaspidi õigusrikkumiste toimepanemisest. Kohus möönab, et sõltuvusest vabanemise protsess on pikajaline ning kõrget sisemist motivatsiooni nõudev. Varasemale kriminaalmenetluslikule kogemusele tuginedes saab väita, et narkootikumidest loobumine on keeruline ja mitte igaühele nõuetekohale. Seoses sellega kohus osundabki, et kui S. Panin paneb katseajal toime mistahes uue kuriteo, siis mõistetud karistuse kandmata osa pööratakse täitmisele. Seega on S. Panini edaspidise vabaduses viibimise garantiiks vaid S. Panini enda sisemine motivatsioon ja soov hoolivalt suhtuda talle antud võimalusse.
8. Hinnates viidatud asjaolude pinnalt S. Panini usaldusväärsust ja seda, kas S. Panini positiivselt iseloomustavad ja tema vabastamist toetavad asjaolud kaaluvad üles tema varasema käitumise eksimused, siis leiab kohus, et S. Panin on teadvustanud enda toime pandud eksimust katseaja tingimustes. S. Panin ei ole mitte ainult teadvustanud enda toime pandud eksimust, vaid tema käitumine on objektiivselt avaldunud viisil, kus saab uskuda muutusi isiku käitumises ja suundumises õiguskuulekale teele. Eelkõige arvestab kohus ka toetava lähivõrgustiku olemasolu.
9. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et S. Panini vabanemist toetavad mitmed asjaolud, mis S. Panini ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja S. Panini valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks prognoosotsustusena kahtluse alla ei sea. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel veenavad piisavalt isiku edaspidist õiguskuulekust, on võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Olulise asjaoluna on põhjust peatuda sellelgi, et vabanemisel asuks S. Panin elama aadressile, kus teda ootavad ees tema lähedased. Kohtu jaoks omab tähtsust seegi, et lähedaste tugi on motiveerinud S. Paninit õiguskuulekale teele asumisel. Lähedase inimese toe olemasolu ei saa alahinnata.
10. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et S. Paninile tuleb anda reaalne võimalus näidata, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Samuti on katseajal võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Just kriminaalhooldusosakonna järelevalvele allutamine kannab eesmärki aidata isikul toime 5 1-16-2048 tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.
11. Ka tuleb arvestada, et ennetähtaegse vabastamisega karistus ei lõppe. Esiteks allub S. Panin kuni karistusaja lõpuni käitumiskontrolli nõuetele. Teiseks, tuleb talle määrata käitumiskontrolli aegsed nõuded ja kohustused, millised kuuluvad järgimisele ja mille suhtes S. Panin nõustumust avaldanud. Katseajal on kriminaalhooldajal võimalus reageerida erakorralise ettekandega kohe, kui S. Panin kaldub kontrollnõuetest ja kohustustest kõrvale. Seega juhul, kui S. Panin kuritarvitab kohtu usaldust, pööratakse tema vangistus täitmisele ja tal tuleb naasta vanglasse, et ära kanda kandmata vangistuse osa. Kohus rõhutab sedagi, et S. Panin on kohustatud elama elukohas, mis on kohtu määratud ning saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukoha vahetamiseks. Piirangud kehtivad ka elukohast lahkumise osas. Kohus selgitab, et ametniku loata elukohast lahkumisega muutub küsitavaks kriminaalhooldusele allutatud isiku soov kriminaalhooldust edukalt läbida, kuna kindlas elukohas elamine ja ametnikule seal kättesaadavaks olemine on käitumiskontrolli esmane kohustus. Kuna S. Panin avaldas kohtuistungil, et võimalik on edaspidine elukoha vahetus, siis kohus rõhutab, et ametniku luba eirates välistab kriminaalhooldusalune enda üle võimaluse teostada ametnikul seaduses ettenähtud viisil järelevalvet, sh saata kutseid, kontrollida isikut elukohas ning mistõttu saa rikkumise ilmnemisel olema alus mõistatud karistuse kandmata osa täitmisele pööramiseks.
12. Seoses S. Panini suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid S. Panini varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse S. Panini just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole

RS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga. 24. Kohtuistungil avaldas S. Panini kaitsja valmisolekut kaitsjatasutaotluse eistamiseks. Kohtulahendi tegemise aja seisuga kaitsja A. Matvejev ei ole esitanud kohtule taotlust riigi õigusabi kindlaksmääramiseks. Seega S. Paninile osutatud õigusabiteenuste eest õigusabikulusid kohus kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ 6 1-16-2048 7