) § 18 lg 1 kohast taotlust esitatud, kuid isik võib esitada selle
lg 1 p 1 ja p 2 sätestab, et kui isik mõistetakse õigeks, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vahistamisega ja kahtlustatavana kinnipidamisega. XX on 30.05.2018. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-1133 õigeks mõistetud süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi, mistõttu XX suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine tühistati ning ta vabastati vahi alt kohtusaalis. Kuna XX oli kriminaalmenetluses kahtlustatavana kinnipeetud ning vahistatud alates 24.10.2017 kuni 30.05.2018, siis on tal õigus taotleda kahju hüvitamist, mis tekitati talle vahistamisega ja kahtlustatavana kinnipidamisega, tulenevalt
Varalist kahju ei ole XX-le tekkinud, kuid talle on tekkinud mittevaraline kahju seoses süüteomenetluses võetud vabadusega. Seetõttu taotleb XX talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses vabaduse võtmisega kriminaalmenetluses kahtlustatavana kinnipeetuna ja vahistatuna viibitud aja eest perioodil 24.10.2017 kuni 30.05.2018 tulenevalt
Seega
lg 4 tulenevalt tuleb XX-le mittevaralise kahju hüvitamiseks võtta aluseks päevamäära suurus 46,57 eurot. Kuna XX oli kriminaalmenetluses kahtlustatavana kinnipeetud ja vahistatud 24.10.2017 kuni 30.05.2018, siis oli temalt vabadus võetud 219 kalendripäeva. Seega on XX-l õigus taotleda ja saada mittevaralise kahju hüvitamist 219 kalendripäeva eest kokku summas 10 198,83 eurot (kümme tuhat ükssada üheksakümmend kaheksa eurot ja 83 senti). 4.
) alusel hüvitise maksmist. KrMS § 306 lg 1 p 16 kohaselt saab kohus sellekohase otsustuse teha üksnes isiku taotluse alusel. Samuti ka
lg 1 kohaselt tuleb kohtumenetluses vastav taotlus esitada enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Eelnevat arvestades ei olnud maakohtul võimlik isikule vastava hüvitise väljamõistmine. Süüteomenetluses kaitsja Margus Viira on oma kaitsealusele (süüdistatavale) XX-le kinnitanud, et maakohtule jäi kahju hüvitamise taotlus esitamata seetõttu, et ta unustas seda esitada. Kaitsja Margus Viira ei esitanud seda ka hiljem kuue kuu jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, arvates maakohtu lahendi kuulutamisest arvates, mistõttu soovib XX esitada vastava taotluse kahju hüvitamiseks oma lepingulise esindaja kaudu. XX on seisukohal, et tal oli mõjuv põhjus taotluse õigeaegsel esitamata jätmisel, kuna eeldas, et seda teeb talle määratud kaitsja Margus Viira. Hiljem on aga selgunud, et vastav taotlus on jäänud esitamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et taotlus ei kuulu läbivaatamisele, sest on möödunud selle esitamise tähtaeg. 5.1. Nagu maakohus 30.05.2018. a otsuse resolutiivosas selgitas sätestab
lg 1, et kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada kriminaalmenetluse seadustiku
) § 18 lg 1 kohast taotlust esitatud, võib isik esitada selle
Kohtuistungil osales tõlk. Kohtuotsuse kuulutamisel loeti ette kohtuotsuse resolutiivosa ning XX-le selgitati lühidalt otsuse sisu, edasikaebamise korda ja tähtaega ning apellatsiooniõigust. Kohtuotsuse resolutiivosa oli XX-le arusaadav ning selgitusi ei 2
lg-s 3 märgitud tähtaja kulgemist arvestada kuupäevast, mil kohus pärast resolutiivosa kuulutamist teeb kättesaadavaks põhjendustega tervikotsuse (vt RKKKm nr 3-1-1-100-16, p 12). Tervikotsus tehti XX-le e-toimiku vahendusel nähtavaks ja kättetoimetatavaks 13.06.2018. Samuti edastati tervikotsus XX elukoha aadressile XXX. Kuivõrd kaks kättetoimetamist ebaõnnestus, jäeti otsus 22.06.2018 XX-le postkasti. Taotlusest nähtuvalt pole XX elukoha aadress muutunud. Seega isegi kui arvestada isiku kasuks hiliseimat tähtaega, mil tervikotsus tehti isikule kättesaadavaks, tuleb
lg-s 3 sätestatud kuuekuulise tähtaja algust arvestada hiljemalt alates 22.06.
lg 2 sätestab, et kui taotlus või kaebus esitatakse pärast tähtaja möödumist, märgitakse selles tähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Ringkonnakohtule esitatud kahju hüvitamise taotlus tähtaja ennistamise taotlust ei sisalda, kuid taotluses märgitakse, et XX-l oli mõjuv põhjus taotluse õigeaegseks esitamata jätmiseks, kuna ta eeldas, et seda teeb talle määratud kaitsja Margus Viira. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kohtupraktika kohaselt tuleb möödalastud tähtaja ennistamisel mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks taotluse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (RKKKm nr 3-1-1-152-05; 3-1-15-07; 3-1-1-90-10). Seega ei loeta tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks mitte igasugust takistust, vaid just asjaolusid, mis tegi isikul võimatuks taotluse tähtaegse esitamise. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa XX oletust või eeldust, et taotluse esitab määratud kaitsja, lugeda selliseks objektiivseks takistuseks, mis tegi võimatuks taotluse tähtaegse esitamise ja seda olukorras, kus taotlus esitati pea aasta hiljem taotluse esitamise tähtajast. Samuti leiab ringkonnakohus, et
lg-s 3 sätestatud kuuekuuline tähtaeg on piisav, et XX oleks saanud ise taotluse esitada või võtta endale uus esindaja, kelle abil taotlus tähtaegselt esitada. Seega puudub alus taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks.
lg 2 teise lause kohaselt tagastab menetleja taotluse või kaebuse läbi vaatamata, kui selle esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. 6. Eeltoodu alusel ning juhindudes
lg 2, § 21 lg 1, 3, jätab ringkonnakohus XX esindaja Merike Roosilehe taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.