← Eesti

2-18-5497/25

Obsah (5)§ 162§ 174§ 138§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-5497 Tsiviilasi A. B.i hag

) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

  1. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et: hageja pangakontolt on perioodil 21.08.201328.01.2015 kantud kostja arveldusarvele 24 058,02 eurot; kostja ja X OÜ vahel sõlmiti tööleping 20.07.2013 ning antud tööleping lõppes 21.12.
  3. Vaidluse all on see, kas ülekantud summade puhul oli tegemist tasudega seoses kostja töötamisega X OÜ-s või mitte.
  4. Hageja nõuet on võimalik lahendada võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 alusel kui alusetu rikastumise nõudena.
  5. Hageja väitel on tsiviilasjas nr 2-17-458 Tallinna Ringkonnakohus oma 03.07.2018 otsuses tuvastanud, et kostjale tehtud ülekannete puhul ei ole tegemist OÜ-lt X saadud töötasuga. Kohus nõustub hagejaga. Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2018 otsusest nähtub, et tsiviilasjas nr 2-17-458 esitas A.F. (hageja) hagiavalduse OÜ X (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista töötasu perioodi 01.12.2013 - 14.12.2014 eest. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis õigesti töötasuna arvestamata summad, mida hagejale on maksnud kostja juhatuse liige oma isiklikult kontolt. Otsuse punktis 59 on märgitud, et „Ülekannete selgitustest nähtuvalt ei ole tegemist töötasuga. Seda seisukohta ei muuda ka ringkonnakohtus uute tõenditena vastu võetud hageja poolt tsiviilasjas nr 2185497 esitatud vastus ja taotlus, milles hageja märgib, et juhatuse liikme isiklikult kontolt tehtud väljamaksed on seotud töötamisega X OÜ-s. Hageja ei väida neis dokumentides, et tegemist oleks töötasuga. Ülekannete selgitused, nagu „swed magazin“, „swed1 bens“, „X“, „tallink“, „bensiin“, viitavad pigem kulutuste hüvitamisele.“ (tl 81-85).
  6. Hageja poolt kohtule esitatud hageja pangakonto nr EExxx väljavõttest perioodi kohta 21.08.2013 – 28.01.2015 nähtub, et kostjale tehtud ülekannete selgituseks on märgitud: „m.k.swed 1“, swed 1 bens“, swed magazin“, „m.k. sw1“, „sw1 bens“, trumm mater“, „sw1“, „x“, „santeh“, „m.k.s1“, „tallink“, „bens“, „mashina“, „maksim“, „s1“, „bensiin“, „m.k.rot1“. Samuti nagu selgitusedki, varieeruvad ülekantud summad oluliselt, alates 38 eurost kuni 2000 euroni. (tl 4). Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus Tallinna Ringkonnakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-17-458 järeldatuga, et kostjale perioodil 21.08.2013-28.01.2015 tehtud ülekannete selgitustest nähtuvalt ei ole tegemist mitte töötasuga, vaid kulutuste hüvitamisega. Seejuures on hageja ise tsiviilasjas nr 2-17-458 esitanud kohtule menetlusdokumendi, milles ta seletab lahti ülekannete selgitustes toodud lühendid. Hageja kirjeldab, et „lühend „sw1“ viitab Rootsile ja see nähtub viidatud häälikutest, mis sisalduvad inglisekeelses vastes „Seweden“. Numbriline märge tähistab objekti ehk antud juhul esimest ja ainukest objekti. Lühend „x“ kujutab hüvitist hageja poolt x ehituskaupluses tehtud kulutuste katteks. Lühend „bens“ kujutab hageja poolt kütuse kulude hüvitist. Lühend „tallink“ tähendab hüvitist transpordi kulude eest Tallinki praamil. Lühend „mashina“ täheitab kuluhüvitist autotranspordi eest.“ (tl 115).
  7. Eeltoodust tulenevalt ei oma tähtsust kostja väide, et X OÜ kinnitas töövaidlusasjas, et väljamaksed kostjale on tehtud X OÜ poolt kokku summas 39 722,21 eurot. Töövaidluskomisjonis oli vaidlus töötasu maksmise osas. Käesolevas asjas ei ole aga vaidlust selles, et X OÜ maksis kostjale töötasu otse. 3

(6)2-18-5497
  1. Samuti ei ole eeltoodust tulenevalt põhjendatud hageja väide, et hagejale teadaolevalt teostas ta antud maksed kostja arveldusarvele kostja töötasuna. Hageja vastav väide on ümber lükatud ainuüksi hageja enda selgitustega teises tsiviilasjas.
  2. Kohtule X OÜ poolt esitatud X OÜ töötajate nimekirja ja kohtule esitatud hageja arvelduskonto nr EExxx täielikust väljavõttest perioodi kohta 20.07.2013 kuni 01.02.2015 nähtub nende võrdluses, et hageja on enda pangakontolt teinud väljamakseid ka teistele X OÜ töötajatele, näiteks selgitusega „mashina“ (O. T. 07.02.2014), „sw1“ (M.A. 13.03.2014, 02.04.2014, 13.05.2014), „s1“ (N. K. 05.06.2014) ja „sde1“ (E. T. 26.08.2014). Hageja arvelduskonto nr EExxx täielikust väljavõttest perioodi kohta 20.07.2013 kuni 01.02.2015 nähtub, et hageja arvelduskontole on laekunud regulaarselt maksed X OÜ-lt selgitusega „majanduskulud kassasse“, mille järgselt on teostatud maksed eelpoolviidatud selgitustega nii kostjale kui ka teistele X OÜ töötajatele. (tl 40-75 ja tl 77). Seega on X OÜ ja hageja tavapärane käitumine olnud selline, et X OÜ kandis majandamiskulud hageja pangakontole ning hageja maksis seejärel töötajatele enda kontolt töötajatel tekkinud majandamiskulude eest. Kohus nõustub kostjaga, et väljamaksed kostjale ei olnud ühekordsed ja juhuslikud, mis võiks viidata ekslikele väljamaksetele.
  3. Seega on kohtu hinnangul hageja teostanud kostja pangakontole maksed summas 24 058,02 eurot X OÜ majandamiskulude eest, mitte töötasu eest.
  4. Majandamiskulude alusetu maksmise kohta ei ole kohtule ühtegi tõendit esitatud. Vaidlust ei ole selles, et hageja töötas X OÜ-s perioodil, mil toimusid maksed tema pangakontole summas 24 058,
  5. Sarnaselt teiste töötajatega tehti talle ülekandeid, mida vastavalt ülekannete selgitustele saab käsitleda kulutuste hüvitamisena. Seda, et tegemist on X OÜ-s töötamisega seoses tekkinud kulutustega kinnitab ka asjaolu, et X OÜ kandis hageja pangakontole üle raha majandamiskulude eest, mille järgselt kanti raha kostjale. Samuti kinnitab hageja enda selgitus teises tsiviilasjas seda, et ülekannete tegemiseks oli aluseks töötajate (sealhulgas kostja) poolt kulutuste tegemine.
  6. Samuti nõustub kohus kostja väitega, et alusetu makse teostamisel oleks antud juhul nõudeõigus X OÜ-l. Tõenditest nähtub, et väljamaksed tegi hageja mitte enda vaid X OÜ rahalistest vahenditest. Kohtule ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et X OÜ oleks nõude kostja vastu loovutanud hagejale.
  7. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja väide, et tegemist on alusetute väljamaksetega, tõendatud, hageja nõue kostja vastu on alusetu ja kostja ei ole hageja arvel alusetult rikastunud ning kohus jätab seetõttu hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  8. Tulenevalt hagi rahuldamata jätmisest jäävad

§ 162lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.

26.

§ 174lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1). 27. Kostja esitas menetluskuludena lepingulise esindaja kulu summas 2310 eurot. 4

(6)2-18-5497 28.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sealhulgas on menetluskuluks menetlusosalise lepingulise esindaja kulud.

  1. Kohtu hinnangul on kostja poolt menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud osaliselt põhjendatud. Põhjendatud on järgmised menetlustoimingud: konsultatsioon kliendiga 1 tunni ulatuses; maakohtu 17.04.2018 määrusega tutvumine 0,2 tunni ulatuses; hagiga ja tõenditega tutvumine 1,5 tunni ulatuses; kostja vastuse koostamine 2 tunni ulatuses; kostja 07.05.2018 taotluse koostamine 0,75 tunni ulatuses; maakohtu 29.08.2018 määrusega tutvumine 0,2 tunni ulatuses; 04.09.2018 panga poolt esitatud tõenditega tutvumine 4 tunni ulatuses; hageja 15.10.2018 seisukoha ja tõenditega tutvumine 1,5 tunni ulatuses; maakohtu 17.10.2018 kirjaga tutvumine 0,1 tunni ulatuses; kostja 26.10.2018 seisukoha koostamine 0,5 tunni ulatuses; hageja 08.03.2019 seisukohaga tutvumine 1 tunni ulatuses; maakohtu 28.03.2019 määrusega tutvumine 0,3 tunni ulatuses; kostja 15.04.2019 vastuse koostamine 3 tunni ulatuses; hageja 15.04.2019 seisukohaga tutvumine 1 tunni ulatuses; kostja 25.04.2019 vastuse koostamine 0,5 tunni ulatuses. Põhjendatud ei ole kostja 17.12.2018 taotluse koostamine põhjusel, et kohus jättis kostja taotluse rahuldamata. Samuti ei ole põhjendatud menetlustoiming „Maakohtu 26.02.2019 määrusega tutvumine ja analüüs“ kuna 26.02.2019 kiri oli kohtu poolt adresseeritud hagejale mitte kostjale. Samuti ei ole põhjendatud menetlustoiming „Maakohtu 10.04.2019 määrusega tutvumine ja analüüs“ põhjusel, et antud kuupäeval kohus ühtegi määrust ei teinud.
  2. Eeltoodust tulenevalt on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 17,55 tundi.
  3. Kostja lepingulise esindaja tunnitasumääraks on märgitud 120 eurot, millele ei lisandu käibemaksu kuna E-Kohus OÜ ei ole käibemaksukohustuslane. Riigikohus on 13.11.
  4. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (

  1. oktoobri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (
  3. oktoobri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (
  5. oktoobri
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (
  7. veebruari
  8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (
  9. aprilli
  10. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär ei vasta käesolevale asjale ega kohtupraktikale. Tegemist ei ole keskmisest keerukama ja mahukama asjaga. Käesolevas asjas ei ole tegemist olukorraga, kus kostjal oleks seisukoht olnud vaja võtta väga paljude asjaolude ja väidete osas. Tsiviilasja toimik piirdub ühe köitega. Samuti ei ole kostja lepingulise esindaja puhul tegemist vandeadvokaadiga, mis tingiks mõnevõrra kõrgema tunnitasumäära. Kohtupraktikas on lähtutud kõrgema tasumäära põhjendatuse hindamisel ka sellest, kas 5

(6)2-18-5497 tegemist on advokaadiga või mitte. Käesoleval juhul peab kohus põhjendatuks kostja lepingulise esindaja tunnitasu määra 100 euro ulatuses. 32. Arvestades eeltoodut ja kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu, määrab kohus kostja lepingulise esindaja kuludena kindlaks 1755 eurot. 33.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesolevas asjas on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik Põhjendused asendatud Tallinna RK 22.11.2019 lahendiga 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.