Obsah (4)

§ 23§ 78§ 82§ 95

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2019, Tallina kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-5859 Tsiviilasja hind 3500 eurot Tsiv

§ 23

järgi ning kohtutäitur saab korraldada avaliku enampakkumise

-s sätestatud korda arvestades (

§ 78

jj ja § 150 jj).

-s enampakkumist reguleerivad sätted (millega on reguleeritud ka vabatahtliku täitmise tähtaega, arestimist, hindamist, müügi korda, omandi üleminekut ja kolmandate isikute õiguste lõppemist ning tulemi jaotamist ja kulude kandmist) tuleb kohaldada kaasomandi lõpetamise kohtulahendi eripära arvestades. Sama ühisvaras või kaasomandis oleva asja enampakkumisel müümiseks saab alustada vaid ühe täitemenetluse. Hilisema avalduse alusel saab teine kaasomanik (ühisomanik) esmalt alustatud täitemenetlusega ühineda. Sellises menetluses on kumbki ühisomanik (kaasomanik) samal ajal nii sissenõudja kui ka võlgnik. Arestimine toimub esmajoones kaasomandis oleva asja puhul kaasomandiosade edasise käsutamise takistamise eesmärgiga, lisaks ka kohtutäituri tasu tagamise eesmärgil (

§-d 54, 142). Tulemi jaotamisel on erikorraks kohtulahendiga ettenähtud kord. Üldjuhul on ette nähtud tulemi jagamine ühisomanike vahel võrdselt või kaasomanike vahel vastavalt nende mõtteliste osade suurusele. Kohtulahendis saab ka märkida teistsuguse tulemi jaotamise korra. Tulemist kantakse esmalt täitekulud. 10. Täitemenetluse seadustiku (

) § 74 lg 1 järgi hinnatakse asi arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti. Sama paragrahvi lg-test 3-6 tulenevalt hinnatakse arestitud asjad võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil. Asja alghind enampakkumisel on hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind (

§ 82lg 1).

Seega nähtub eeltoodust, et kinnisasjade alghind enampakkumisel määratakse täitemenetluses, hinnas on võimalik pooltel omavahel kokku leppida ning kohtu hinnangul puudub igasugune 4 2-19-5859 alus eeldada, et enampakkumise alghind ei vasta turuväärtusele. See, millise hinnaga kaasomandi osa lõpuks müüakse, selgub aga enampakkumis(t)e käigus. 11. Kohus peab vajalikuks pooltele selgitada, et ka täitemenetluse siseselt on kõigi kaasomanike või ühisomanike nõusolekul võimalik müüa ese ka kohtutäituri kontrolli all, st eraõiguslikult (

§-d 102 ja 157). 12. Kaaspärijad ei ole ka praeguseks hetkeks saavutanud kokkulepet pärandvara jagamise viisi suhtes. Hageja taotletud pärandvara jagamise (kaasomandi lõpetamise) viis vastab AÕS § 77 lg-s 2 sätestatule. Täitekulude katmisest ning sissenõude rahuldamisest ülejääv summa tagastatakse võlgnikule (

§ 95lg 2).

Seetõttu leiab kohus, et hageja nõue pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks viisil, et pärandvara hulka kuuluvad kinnisasjad müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha tuleb pärast enampakkumise kulude katmist jagada kaaspärijate vahel vastavalt nende osa suurusele, tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on praegusel juhul hagi rahuldanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda solidaarselt. Hageja menetluskulud on hagiavalduse kohaselt riigilõiv 300 eurot ning lepingulise esindaja kulu 576 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud nii tunnitasu suurus kui ka õigusteenuse maht. Seetõttu mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulu 876 eurot.
2. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
3. Kuivõrd hageja on tasunud riigilõivu 150 eurot ettenähtust enam, on tal õigus tagastada riigilõivu 150 euro tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 5