← Eesti

2-17-4938/80

Obsah (8)§ 442§ 428§ 429§ 231§ 168§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Määruse tegemise aeg ja koht 20.11.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-4938 Tsiviilasi EFTA Accounting O

§ 442

lg 5 lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hageja esitas menetluse kestel taotluse osaliselt hagist loobumise osas ning loobus järgmistest nõuetest: 1) kohustada kostjat esitama hagejale vastavalt pooltevahelise müügilepingu punktile 4.8

  1. aasta aruanded, millest nähtuvad portfelli kuuluvate klientidega lõpetatud lepingud ja lõpetamise põhjused ning 2) nõude osas kohustada kostjat võimaldama hagejale vastavalt pooltevahelise müügilepingu punktile 4.10 juurdepääsu nende klientide kõikidele andmetele, kellega seotult on väidetavalt tekkinud hageja vastutusel saamata jäänud tulu.
  2. Hagist loobumise võib vastu võtta ja menetluse lõpetada ka otsusega (vt nt RKTKo nr 32-1-61-16, p 13).

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta

§ 429

lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

  1. Kohus leiab, et osaline hagist loobumine eelpool nimetatud nõuete osas ei kahjusta avalikku huvi ega ole ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seega puudub vajadus käesoleva tsiviilasja menetluse jätkamiseks nimetatud nõuete osas. Kohus võtab seisukoha selles osas, kas hageja loobus nimetatud nõuetest seetõttu, et kostja täitis nimetatud nõuded kohtumenetluse käigus, menetluskulude peatüki all. II
  2. Kohus lahendab käesoleva kohtuotsusega järgmised hageja nõuded: 1) kohustada kostjat esitama hagejale vastavalt pooltevahelise müügilepingu punktile 4.8 2014., ja
  3. aasta aruanded, milles nähtuvad portfelli kuuluvate klientidega lõpetatud lepingud ja lõpetamise põhjused; 2) kohustada kostjat esitama hagejale vastavalt pooltevahelise müügilepingu punktile 4.9 aruanne saamata jäänud tulu ja viimase põhjuste kohta perioodil 01.01.2013 – 30.06.2014; 3) kohustada kostjat esitama hagejale vastavalt pooltevahelise müügilepingu punktile 9.2 väljavõte edasisuunatud klientidele esitatud arvete kohta, ja juhul kui mõni edasisuunatud klientidest on lepingu lõpetanud, siis lõpetamise põhjuse kohta (perioodil 01.01.2013-31.12.2015) ning 4) mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 1 272 eurot.
  4. Hageja müügilepingu täitmise nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 2 alusel, mille kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või nõuda, kui: 1) kohustuse täitmine on võimatu; 2) kohustuse täitmine on võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas; 3) võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil; 4) kohustuse täitmine seisneb isikliku iseloomuga teenuse osutamises. Kooskõlas VÕS § 108 lg 3 võlausaldaja võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse täitmist üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai kohustuse rikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Seega on hageja nõude rahuldamise esmaseks eelduseks kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud.
  5. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (

230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19).

§ 231

lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise 4

(8)asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
  1. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 22.12.2012 müügilepingu, mille alusel müüs hageja osa oma äritegevust kostjale (I kd, tl 6-20). Kostja pidi hagejale tasuma müügihinnana 490 515 eurot kahe osamaksena (müügilepingu p 4.1). Esimese osa 392 412 eurot tasus hageja müügitehingu tegemisel. Teise osa 98 103 eurot pidi hageja tasuma 01.03.
  2. Kostjal oli lepingu järgi õigus vähendada müügihinda ja teist osamakset ulatuses, milles kostja ei teeninud müüdud äritegevuselt perioodil 2013-2015 ettenähtud sihttulu müüjast tulenevatel põhjustel. Pooled müügilepingus andmete esitamise vormis kokku ei leppinud. Pooled nimetatu üle ka ei vaidle. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja edastas hagejale 2014 ja 2015 aastate aruanded. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on täitnud nimetatud aruannete esitamisega lepingujärgsed kohustused kohaselt. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud müügilepingu punkte 4.8, 4.9 ja 4.10 ja on esitanud hagejale poolikud andmed
  3. ja
  4. kohta. Kostja on seisukohal, et lepingu p-id 4.8 ja 4.9 on täidetud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt esitatud tabelites on välja toodud kliendilepingu lõpetamise põhjused; teised sihttulu saavutamata jäämise põhjused (so nt kui klient ei tellinud prognoositud mahus teenuseid) ning kas on välja toodud märge selle kohta, mis aastal konkreetne kliendileping lõppes.
  5. Kohus analüüsib, kas kostja on rikkunud müügilepingut. Müügilepingu p 4.3 kohaselt garanteeris hageja miinimumtulu summas 1 177 236 eurot vahemikul 01.01.2013– 31.12.2015 (edaspidi sihttulu), mille mittetasumist reguleerivad lepingu punktid 4.5 ja 4.
  6. Kostja võis jätta teise osamakse tasumata, kui ta ei saavutanud omandatud ettevõttelt sihttulu ja selle eest vastutas hageja. Kostja kohustus anda sihttulu kohta hagejale andmeid tulenes poolte vahel sõlmitud lepingust (müügilepingu p-d 4.8-4.10). Vaidlus puudub selles, et nimetatud andmete alusel saab hinnata, kes vastutab sihttulu vähendamise eest. Müügilepingu p 4.8 kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja esitab hagejale 45 (neljakümne viie) päeva jooksul nii 2013.,
  7. kui ka
  8. aasta lõpust väljavõtte kliendiportfelli (edaspidi portfell) kohta, mis moodustab sihttulu arvutamise aluse. Vastav väljavõte peab näitama nii 2013.,
  9. kui ka
  10. aasta kohta vähemalt järgmist: 1) igakuised summad, mille kohta on esitatud arved portfelli kuuluvatele klientidele (eristades uued kliendid): 2) lepingute lõpetamine portfelli kuuluvate klientidega ja lõpetamise põhjus. Tulenevalt müügilepingu p 4.9 kohustus kostja esitama hagejale niipea kui mõistlikult võimalik, kuid mitte hiljem kui 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates võõrandamise kuupäevale järgneva 18 kuu pikkuse perioodi lõpust, eelpool punktis 4.8 sätestatud nõuetele vastava väljavõtte võõrandamise kuupäevale järgneva 18 kuu pikkuse perioodi kohta. Lisaks esitab kostja võõrandamise kuupäevale järgneva 18 kuu pikkuse perioodi arvatava saamata jäänud tulu, täpsustades kahju põhjused.
  11. Kohtule esitatud e-kirjaga on tõendatud, et kostja edastas 02.02.2015 hagejale tabeli 2014 lõpu seisuga ning palus vaadata, kas kõik on õige ja jäi ootama tagasisidet (I kd, tl 74). Hageja vastas kostjale 02.02.2015 kell 11.10 mh, et kurb on vaadata miinuse kasvamist eriti 2014 teisel poolaastal (I kd, tl 73). 15.02.2016 küsis hageja kostalt viimast aruannet ning kostja saatis 15.02.2016 e-kirjaga hagejale perioodi 2013-2015 kohta portfelli aruande (I kd, tl 88). Nimetatud e-kirjas palub kostja hagejal kohe teatada, kui midagi on valesti või pahasti ning märkis ka, et kostja ei ole saavutanud kokkulepitud käibe eesmärki ja kostjal on sellest tulenevalt nõue hageja vastu summas 11,6 tuhat euro (tl 88). Hageja vastas kostja e-kirjale milles tänas saadetud tabeli eest ja palus selgitada tabelisse märgitud hageja süül lahkunud klientide ära minemise põhjused (I kd, tl 22). Kostja vastas 16.02.2016 e-kirjaga selgitades kliendi lahkumise põhjust sellega, et esimese 18 kuu jooksul ei põhjustanud kostja kliendi lahkumist (I kd, tl 23). 5
(8)
  1. Kohus on seisukohal, et vaidlusalused andmed kajastuvad kostja poolt hagejale esitatud 2013, 2014 ja 2015 aastate aruannetes. Andmete esitamise viis oli hagejaga eelnevalt kooskõlastatud esimese kvartaalse aruande esitamisel 08.04.2013 (I kd, tl 158). Kostja poolt hagejale saadetud esimese kvartaalse aruande kohta vastas hageja juhatuse liige, et pakutud esitlus sobib (I kd, tl 158). Seega nõustus hageja sellega, kuidas ja missuguse täpsusega kostja hagejale andmeid esitab. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kui hageja leidis, et kostja poolt esitatud vorm ei ole sobiv või, et hageja soovib rohkem andmeid, oleks hageja pidanud seda avaldama.
  2. Kostja selgitas kohtuistungitel, et ta sai hagejale esitada üksnes andmeid, mida kliendid kostjale esitasid. Kui klient ei maksa, siis ta ei avalda miks ta ei maksa. Kostja on kõik asjaolud mis talle teada olid, esitanud (23.05.2018 kohtuistungi protokoll, II kd tl 21 pöördel). Kostja kirjutas
  3. aasta lepingute lõpetamisel nende lepingute lõpetamise, mille põhjust kostja teadis.
  4. aastal ei olnud võimalik põhjust kirja panna, kuna klient ei avaldanud. Lepingu lõpetamisest oleks pidanud hageja saama aru nii, et millal arvete esitamine lõppes. Kui leping on lõppenud, siis arveid ei esitata (23.05.2018 kohtuistungi protokoll, II kd tl 25). Kui
  5. aastal enam arveid ei esitatud, siis järelikult kliendisuhe lõppes
  6. aastal. Dokumenti tuleb vaadata tervikuna (7.09.2018 kohtuistungi protokoll, II kd tl 43 pöördel). Kõiki aastaid kajastavas koondaruandes on välja toodud kumma poole tõttu leping lõppes (I kd, tl 33-44 ja 89-106).
  7. Samuti selgitas kostja seaduslik esindaja 07.09.2018 kohtuistungil, et hageja üks esindajatest on vandeaudiitor, kes töötab igapäevaselt Exeli-tabelitega, täpsustavaid küsimusi, mis kuskil veerus on, ei ole enne esitatud (II kd, tl 44). Samuti on tõendatud 02.02.205 e-kirjaga, et hageja sai kostja poolt esitatud andmetest aru, kuna hageja seaduslik esindaja E. T. nägi miinuse kasvamist (I kd, tl 73). Kostja 02.02.2015 e-kirjale oli lisatud EFTA portfelli võrdlus
  8. Hageja küsis täpsustavaid küsimusi kostjalt alles kohtuistungitel. Hageja vastas 07.09.2018 toimunud kohtuistungil kohtu küsimusele, et lepingu p 4.8 (ii) osa oleks täidetud nii, et on eraldi nii 2013.,
  9. ja
  10. kohta välja toodud millised lepingud lõpetati (II kd, tl 45 pöördel). Kohtule esitatud e-kirjadega on tõendatud, et kostja küsis igas e-kirjas tagasisidet tabelitele, kuid seda ei esitatud. Hageja ei palunud kostjal enne kohtumenetlust ühtegi korda tuua eraldi välja 2013.,
  11. ja
  12. kohta millised lepingud lõpetati.
  13. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kuna
  14. I poolel ei lõppenud ükski leping hageja süül, siis seetõttu ei olnud vaja ka sihttulu vähenemise kohta tuua välja täiendavaid põhjuseid. 2014 lõppesid mõned lepingud, kuid polnud asjaolusid, mille alusel oleks vastutanud hageja. Kui oleks hageja arvelt sihttulu vähenenud, oleks pidanud selgitusi esitama, kuid neid asjaolusid ei esinenud. Kostja selgitas, et
  15. lõppesid ka mõned lepingud, kuid hageja ei vastuta ühegi lepingu lõppemise eest ning seega ei toodud põhjendusi välja (7.08.2018 kohtuistungi protokoll, II kd, tl 46 pöördel).
  16. Samuti selgitas kostja 23.05.2018 toimunud kohtuistungil, et perioodil 01.01.2013 – 31.12.2015 edasisuunatud klientide arvete kohta on andmed
  17. aasta lõpparuandes kirjas Seal oligi ainult kaks klienti ja nende kohta on andmed esitatud (23.05.2018 kohtuistungi protokoll, II kd tl 22). Nimetatu on tõendatud ka 08.04.2013 e-kirjadega (I kd, tl 158).
  18. Kohtule esitatud sõltumatu vandeaudiitori aruandega on tõendatud, et kõik andmed mis olid kostja kontrolli all on hagejal esitatud (I kd, tl 163-192). 18.03.2018 ekspertarvamusega on tõendatud, et vandeaudiitor on nimetatud aruande koostamisel valinud töövõtu näol õige kutsetegevuse standardi (I kd, tl 198-200).
  19. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et kogu hageja poolt nõutav info on kõnealustes tabelites olemas. Kostja on esitanud kõik talle teadaolevad lepingute lõpetamise põhjused. Kohus nõustub kostjaga, et kostja ei saanud esitada seda mida tal ei ole. 6
(8)Kui hagejale jäi midagi arusaamatuks või ta soovis täiendavalt selgitusi, siis oleks hageja pidanud seda kostjale tagasiside küsimisel teatama. Hageja ei ole ka tõendanud, et kostja oleks jätnud esitamata talle teadaolevad lepingute lõpetamise põhjused.
  1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole rikkunud müügilepingu punkte 4.8 a 4.9 ning hagiavaldus lepingu täitmise nõude osas rahuldamisele ei kuulu. III
  2. Järgmisena analüüsib kohus kohtueelsete õigusabikulude nõuet. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (vt RKTKo nr 3-2-1-138-10). Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Kahju hüvitatakse ühekordse summana, v.a kui kahju iseloomust tulenevalt on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena (VÕS § 136 lg 1). VÕS § 128 lg-le 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on leidnud, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (vt RKTKo nr 3-2-1-138-10).
  3. Õigusteenuse osutamise kulu kokku on summas 1 272 eurot. Advokaadibüroo Primus on osutanud hagejale õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot töömahuga 10,6 tundi, mis on kujunenud järgmistest tegevustest: 28.04.2016 Rödli lepingu ja kirjavahetuse analüüs, kirjavahetus kliendiga 1h; 19.05.2016 kohtumine kliendiga, asjaolude analüüs 0,6h; 30.05.2016 müügilepingu analüüs 1,10h; 30.05.2016 kostjale 31.05.2016 saadetud nõudekirja koostamine 2,5h; 31.05.2016 kostjale nõudekirja esitamine 0,10h; 14.06.2016 ekiri kostjale seoses nõudekirja vastusega 0,2h; 17.06.2016 kirjavahetus kostjaga 0,10h; 12.07.2016 asjaolude analüüs 1,50h; 19.07.2016 Kirjavahetus kliendiga 0,10h; 21.07.2016 kostjale 22.07.2017 saadetud nõudekirja koostamine, kostja arvestuse analüüs, telefonikõne kliendiga 2,6h; 22.07.2016 kostjale nõudekirja edastamine 0,1h; 1.08.2016 e-kirjavahetus kostjaga seoses nõudekirja vastusega 0,1h; 23.08.2016 e-kiri kostjale seoses nõudekirja vastusega 0,1h; 24.08.2016 telefonikõne Rödli esindajaga ja kliendi teavitamine vaidluse seisust 0,10h; 7.09.2016 e-kiri kostjale seoses nõudekirja vastusega 0,10h; 8.09.2016 e-kiri kliendile seoses kostja vastusega 0,10h ja 13.09.2016 kostja vastusega tutvumine 0,20h.
  4. Kohus leiab, et kostja vastutus saaks tuleneda sellest, kui kostja oleks rikkunud müügilepingut. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja ei rikkunud müügilepingut ning hagejal puudub nõue kostja vastu. Kuivõrd kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise eesmärk on hüvitada eelduslikult kahju, mis tekib kohustuse rikkumise tagajärjel, siis käesoleval juhul ei esine põhjuslikku seost kahju ja rikkumise vahel. Seetõttu ei tule edasi analüüsida, kas nõudekirjade koostamine ja esitamine advokaadi poolt oli mõistlikult võttes vajalik.
  5. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja õigusabikulude hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. 7
(8)34. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu hinnangul käesoleva asjas lahendmaisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. MENETLUSKULUD 35.

§ 168

lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus leiab, et loobutud nõuete osas tuleb jätta menetluskulud tervikuna hageja kanda

  1. Pooled vaidlesid käesolevas menetluses loobutud nõuete osas mh selle üle, kas hageja sai kätte kostja 14.02.2014 saadetud portfelli aruande. Kohus on kostja poolt esitatud ekirjade pinnalt seisukohal, et hageja sai nimetatud kuupäeval saadetud
  2. aasta aruande kätte (I kd, tl 61, II kd tl 37-37 pöördel). Nimetatu on tõendatud ka E. T. 18.02.2014 ekirjaga, millega ta vastab kostja esindajale ning saadab nimetatud kirja edasi ka K. L.-J.. Hageja ei ole ka tõendanud, et kostja keeldus müügilepingu p 4.10 täitmisest. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja ise vältis lepingu p 4.10 täitmist. Kohus on seisukohal, et kostja ei teinud takistusi hagejale vastavalt pooltevahelise müügilepingu punktile 4.
  3. hageja juurdepääsuks nende klientide kõikidele andmetele, kellega seotult on väidetavalt tekkinud hageja vastutusel saamata jäänud tulu. Käesoleva juhul puudus selleks hageja enda sooviavaldus. Hageja selgitas 13.02.2018 toimunud kohtuistungil, et neid kliente, kelle tõttu jäi sihttulu saavutamata on palju ja kõikide kontrollimine oleks ajaliselt ja majanduslikult väga kulukas. Seega oli hagejal kogu aeg võimalus andmetega tutvumiseks, kuid hageja seda ei kasutanud. Vaidlus puudub selles, et hageja avaldas soovi dokumentidega tutvumiseks alles kohtumenetluse käigus. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud loobutud nõuete osas tervikuna hageja kanda. 37.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud hagiavalduse rahuldamata jätmise osas täies ulatuses hageja kanda. 38. Kooskõlas

§ 174

lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist

§ 177

lõikes 2 sätestatud korras.

178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.