KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 06. november 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-102603 Tsiviilasi OÜ

) § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus lihtmenetluses teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 444

lg 2 kohaselt juhul kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta. Kohus teeb käesoleva kohtuotsuse kirjeldava osata. KOHTU PÕHJENDUSED 1.

§ 438

lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

1. Käesolevas asjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: perioodil jaanuar
2. a kuni detsembrini
3. a teostas xxx elamu hooldamist hageja; kostja on korteriomandi xxx; hageja täitis oma lepingulisi kohustusi ja osutas elamu hoolduslepingus kokkulepitud teenuseid ning esitas kostjale igakuiselt tasumiseks arved perioodi osas alates
4. a jaanuar kuni
5. a detsember kokku summas 1058,63 eurot; kostja on kohustatud hageja poolt esitatud arved tasuma varasemalt korteriomanikuga sõlmitud hoolduslepingu alusel.
6. Hageja väitel on kostja jätnud arved perioodi osas alates
7. a jaanuar kuni
8. a detsember kokku summas 1058,63 eurot tasumata. Hageja väitel tasus kostja igakuiselt varasema kompromissiga kokku lepitud summasid, jättes samal ajal uued arved tasumata. Kostja väitel on ta esitatud arved tasunud. Seega on käesolevas asjas ainuke vaidlusalune asjaolu see, kas kostja on hageja poolt hoolduslepingu alusel osutatud teenuste eest esitatud arved tasunud või mitte.
9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja väitel ei ole kostja kohaselt lepingut täitnud. Kostja peab seega tõendama enda vastuväidet selle kohta, et ta on hageja poolt esitatud arved perioodi osas alates
10. a jaanuar kuni
11. a detsember kokku summas 1058,63 eurot tasunud. Kostja ei ole kohtu hinnangul antud asjaolu tõendanud. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest ei nähtu, et kostja oleks tasunud hageja poolt nõutud summad. Hageja väitel tasus kostja hagejale varasemalt tsiviilasjas nr 2-12-44399 kinnitatud kompromissi alusel. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kostja on tsiviilasjas nr 2-12-44399 kohtu poolt kinnitatud kompromissi alusel kohustatud hagejale tasuma 150 eurot kuus. Samaaegselt on kostja kohustatud hagejale tasuma hoolduslepingus kokkulepitud teenuste eest. VÕS § 88 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. VÕS § 88 lg 6 p 1 sätestab, et kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Käesolevas asjas ei ole kostja esile toonud, et ta oleks määranud, millises järjekorras tuleb lugeda täidetuks kostja kohustusi hageja ees. Ka kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest ei nähtu, millise kohustuse katteks tuleb kostja poolt tasutud summad lugeda. Pangakonto väljavõttes on kostja ülekande selgitusse märkinud „üür xxx“. 2

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et kostja ei ole menetlust põhjustanud. Kostja oleks pidanud aru saama, et kostjal on lisaks kohtuliku kompromissi korras tasumisele kuuluvatele summadele kohustus tasuda hagejale ka jooksvate teenuste eest igakuiseid arveid.

1. Hageja menetluskulud on kokku 440 eurot, mis koosneb hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 200 eurot ja esindajakuludest summas 240 eurot.
2. Kohus on 21.10.2019 kirjaga andnud pooltele menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja 25.10.2019 ning vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks tähtaja 29.10.2019.

§ 62

lg 2 kohaselt menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtu ruumides, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. Seega tuli hagejal esitada menetluskulude nimekiri hiljemalt 25.10.

1. Hageja esitas enda menetluskulude nimekirja 29.10.
2. Seejuures ei ole hageja põhjendanud menetlustähtaja rikkumist. Kohus leiab, et hageja 29.10.2019 esitatud menetluskulude nimekiri tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd see on esitatud hilinenult. Seega tuleb käesolevat olukorda käsitleda nagu hageja poleks kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. 9.

§ 174

lg 1 lause 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu 200 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 200 eurot. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 200 eurot on menetluskulu ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista. 10.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler, kohtunik 3