) § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale kaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palus tühistatud osas teha uus otsus, millega jagada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, jätta menetluskulud 99,8% ulatuses kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1 674,65 eurot. Maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus rahuldas täielikult põhinõude ja valdavas osas ka kõrvalnõude. Tulenevalt
lg-st 1 oleks kohus pidanud jaotama menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis kostjalt 4 519,04 eurot (põhinõue 4 152,06 eurot + kahjuhüvitis 225 eurot + viivis 141,98 eurot). Kohus rahuldas hageja nõudest 4 511,75 eurot (põhinõue 4 152,06 eurot + kahjuhüvitis 225 eurot + viivis 134,69 eurot). Seega rahuldas maakohus hagi 99,8% ulatuses (4 511,75 x 100% / 4 519,04). Kuna hageja menetluskulud maakohtus olid kokku 1 675 eurot ja kohus rahuldas hagi 99,8% ulatuses, pidi kostja kanda jääma hageja menetluskuludest 1 674,65 eurot (1 675 x 99,8% / 100%). Vastus kaebusele 5. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ja teha
lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Kuivõrd ringkonnakohus ei saa menetluskulusid kindlaks määrata, rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt. Vastavalt
lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kostja apellatsioonkaebust ei esitanud. Seega ei ole pooltel maakohtu otsusele vastuväiteid osas, milles maakohus rahuldas hageja põhinõude ja mõistis välja 4 377,06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 134,69 eurot, jättes välja mõistmata taotletud sissenõutavaks muutunud viivisest 7,29 eurot ning mõistis välja alates 14.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras lisanduva viivise 4 377,06 eurolt. Viidatud osas on maakohtu otsus jõustunud edasikaebetähtaja möödumise tõttu (
Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas. 3 Kuivõrd praegusel juhul rahuldati hagi osaliselt, tuli menetluskulude jaotuse määramisel rakendada
§-s 163 sätestatud põhimõtteid, s.t maakohus jaotas vaidlustatud otsuses menetluskulud õigele normile tuginedes. Viidatud normi järgi on võimalik määrata, et menetluskulud kannavad pooled võrdsetes osades, võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või täielikult või osaliselt pooled ise (
Tegu on kohtu diskretsioonotsusega (vt nt Riigikohtu 04.12.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 18). Selliste otsuste puhul sekkub kõrgema astme kohus vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Olukorras, kus kohtul on võimalik valida mitme erineva kulude jaotamise võimaluse vahel, tuleb kohtul mh arvestada hagi rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsiooniga ning menetluskulude jaotust põhjendada. Jättes menetluskulude jaotuse määramisel arvestamata asjas tähendust omavate asjaoludega ja diskretsioonotsuse põhjendamata, rikkus maakohus
lg-t 1 ja § 442 lg-t 8 (vt ka Riigikohtu 27.03.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-18-17, p 16). Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades tsiviilasja asjaolusid, hagi rahuldamise ulatust ja viisi ning asjas kohaldamisele kuulunud õigusnorme, oli hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane hageja menetluskulude jätmine tema enda kanda. Nagu eelnevalt öeldud, tuleb menetluskulude jaotuse viisi määramisel
Lisaks tuleb silmas pidada ka kõiki menetluse asjaolusid. Kohtul tuleb
Hageja esitas hagiavalduse palvega mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 4 377,06 eurot (võlg 4 152,06 eurot + kahju 225 eurot), hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 141,98 eurot ja lisanduv viivis alates hagi esitamise päevale järgnevast päevast põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõudeid arvestades oli hagihind 4 869,2 eurot. Kohus mõistis välja põhivõla 4 377,06 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 134,69 eurot ja lisanduva viivise alates hagi esitamise päevale järgnevast päevast põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega jättis maakohus vaatamata hageja palvele kostjalt välja mõistmata 7,29 euro suuruse viivise, s.t hagi rahuldamise ulatus oli 4 861,91 eurot. Eelnevat arvestades oli hagi rahuldamise ulatus 99,85% (4 861,91 eurot / 4 869,2 eurot x 100%). Arvuline erinevus võrreldes apellatsioonkaebusega tuleneb sellest, et hageja ei arvestanud hagi rahuldamise proportsiooni arvutamisel lisanduva viivise nõudega. Viimane on samasugune nõue, nagu iga teine ja sellega tuleb menetluskulude jaotuse otsustamisel arvestada, kuid nõude tulevikku suunatuse tõttu tuleb valemisse asetatava numbri arvutamisel lähtuda
Seega saavutas hageja praktiliselt 100%-liselt hagi eesmärgi. Sellises olukorras oli äärmiselt ebaõiglane jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Kuivõrd ringkonnakohus on seotud apellatsioonkaebuse piiride ja selles märgitud taotlusega, tuleb menetluskulud jätta 99,8% ulatuses hageja kanda ja 0,2% ulatuses kostja kanda. Vastavalt
lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid, tehes seda juba kohtuotsuses (
lg 2) või pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist
lg-s 2 sätestatud korras (
Seega saab maakohtus kantud põhjendatud menetluskulude suuruse üle otsustada maakohus, mitte ringkonnakohus. Ringkonnakohus saab seda teha, lahendades apellatsioonkaebust või määruskaebust, mis on esitatud lahendile, kus maakohus menetluskulud kindlaks määras. Maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Eelneva 4 tõttu ei saa ringkonnakohus rahuldada hageja taotlust mõista kostjalt välja maakohtus kantud menetluskulud 1 674,65 eurot. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus. Eelnev ei mõjuta siiski menetluskulude jaotust ringkonnakohtus, sest hageja saavutas apellatsioonkaebusega oma eesmärgi, s.t maakohtu kindlaksmääratud menetluskulude jaotust muudeti hageja taotletud viisil. Samuti ei ole välistatud, et maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel tuvastab, et hageja taotletud menetluskulude hüvitis on 1 674,65 euro ulatuses põhjendatud. Pidades silmas eelnevat ja
lg-s 1 sätestatud, tuleb apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.