Obsah (5)

§ 201§ 90§ 91§ 109§ 106

4-19-5440 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. novembril 2019. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-19-5440 Kohtukoosseis Kohtunik Mart

§ 201

lg 1 järgi ning lõpetada väärteoasjas menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. 4-19-5440 ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 1. 07.10.2019 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist A. H. väärteoasjas nr 2302,19,014515 üldmenetluse otsuse, millega karistas G. K.i liiklusseaduse (edaspidi

) § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Väärteootsuse kohaselt karistati G. K.i selle eest, et ta 15.09.

1. a kell 21:29 xxx juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.
2. 25.10.2019 saabus Harju Maakohtule menetlusaluse isiku G. K.i poolt esitatud kaebus koos lisadega Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 07.10.2019 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,19,
3. Kaebaja taotles temale määratud rahatrahvi vähendamist. Kaebaja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kaebaja selgitas, et käis 15.09.2019 kell 21:29 oma emaga Pärnamäe teel õppesõitu tegemas, sest 07.11.2019 on tal sõidueksam ning õhtune aeg on õppesõiduks sobiv liiklejate vähesuse tõttu. Liiklusjärelevalve käigus aga selgus, et M. K.ile väljastatud mootorsõiduki juhendaja tunnistus ei ole enam kehtiv, mistõttu ei tohtinud ta kaebuse esitajale sõidupraktikat anda. Kaebaja seda ei teadnud, see selgus kohapeal kontrolli käigus. Muuhulgas tuvastati, et sõidukil puuduvad kohustuslikud õppesõidu märgised. Kaebaja kinnitab, et läks õppesõitu tegema heas usus, et tema ema mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistus kehtib. Kaebaja ei teadnud ega pidanud võimalikuks süüteokoosseisule vastava teo toimepanemist, kuivõrd ta eeldas, et juhendaja tunnistus on kehtiv. Muuhulgas ei olnud selle kehtetusest teadlik ka M. K. ise. Kehtetuse asjaolust teadlik olles poleks kaebaja autoga sõitma läinud, võttes arvesse, et tal on kohe tulemas sõidueksam. Kaebaja leiab, et pani teo toime hooletusest. Juhul, kui ta oleks tahtnud süütegu toime panna, ei oleks ta läinud sõitma oma emaga. Ta on eeskujulik noormees, kellel puuduvad eelnevad rikkumised ning tema süü seisneb üksnes selles, et ta jättis auto märgistamata vastavate õppesõidu märgistega ning ei kontrollinud piisavalt, kas tema ema tunnistus on kehtiv. Kaebajal on tekkinud olukorra pärast halb tunne ning ta kahetsus on puhtsüdamlik, kuid leiab, et talle määratud rahatrahv on liiga kõrge. Ta õpib xxx ning ei käi tööl, mistõttu on sellise rahatrahvi maksmine tema jaoks keeruline. Rahatrahvi suurus jääb kaebajale arusaamatuks, põhjendatud on rahatrahv 15 trahviühiku ehk 60 euro ulatuses.
4. 14.11.2019 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivuurija E. K. Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha G. K.i esitatud kaebusele. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leidis, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või muutmiseks puuduvad. Hoolsuskohustuslikult käitudes oleks menetlusalune isik õppesõitu tegema asudes kinnitanud sõidukile nähtavale kohale õppesõidumärgid ja võtnud õppesõidule kaasa nõuetekohaselt täidetud koolituskursuse õpingukaardi. Läbi Maanteeameti e-teeninduse on juhendajal võimalik kontrollida juhendajatunnistuse kehtivust. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Karistuse eesmärk ei ole valida meelepärasem või sobivam karistus, vaid isiku mõjutamine edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetluse käigus ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata, kuid ei ole vastu sellele, kui kohus määrab rahatrahvi tasumisele ositi. 2 4-19-5440 KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlus tuleb lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel.
5. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse G. K.ile ette mootorsõiduki juhtimist 15.09.2019 kell 21:29 omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellise tegevusega rikkus G. K.

§ 90

lg 1 p 1 nõuet ning realiseeris

§ 201

lg 1 sätestatud väärteokoosseisu, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt.

§ 90

lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et G. K.il on 16.09.2019 seisuga üksnes AM kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid sõiduk mida G. K. 15.09.2019 juhtis, kuulub juhtimisõiguse B kategooriasse. Politseiametnik M. H. (H.) tunnistajana antud ütlustest nähtub, et täites 15.09.2019 tööülesandeid, peatas ta kella 21:29 ajal xxx mootorsõiduki Volkswagen Jetta reg.nr xxx ning juhiks olnud G. K.i kontrollides selgus, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati G. K. 15.09.2019 sõiduki juhtimiselt

§ 91lg 2 p 3 alusel, s.t tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

15.09.2019 teostatud videoülekuulamisel selgitas G. K., et sõitis sünnipäevale ning unustas sõidukile inimlikust veast õppesõidumärgid panna. Ei teadnud, et emal juhendaja kaart enam ei kehti, olid mõlemad arvamusel, et juhendaja kaart kehtib, sest ühe korra on see juba elektrooniliselt tehtud. Ka kohtule esitatud kaebuses selgitab isik, et teostas emaga sõidupraktikat, sest tal on sõidueksam 07.11.2019 ning soovis selleks harjutada. Juhendaja tunnistuse aegumisest sai teada alles kohapeal kontrolli käigus. Maanteeameti 23.10.2019 väljastatud tõendi nr 28-7/19/48703-2 kohaselt omas M. K. B kategooria juhendaja tunnistust xxx kehtivusega alates 16.03.2017 kuni 15.03.2018, juhendatav G. K..

§ 109lg 31 kohaselt peab juhendaja omama kehtivat juhendaja tunnistust.

Juhendaja tunnistuse väljastab Maanteeamet kehtivusega 12 kuud. Järelikult puudus 15.09.2019 kella 21:29 ajal M. K.il õigus teostada G. K.iga sõidupraktikat. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et G. K. on täitnud

§ 201lg 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

5.

§ 90

lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. G. K. juhtis 15.09.2019 mootorsõidukit, mille juhtimisõigus tal puudus. Seega on G. K.i käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 201lg 1 järgi.

Küll aga juhtis G. K. sõidukit teadmises, et ta käitub vastavalt

§ 109

lg-s 2 sätestatule, mis lubab isikul, kes õpib mootorsõiduki koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud, juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil teise isiku (juhendaja) juuresolekul, kui on täidetud p 1-4 sätestatud tingimused. Eluliselt on usutav see, et

§ 109

lg-st 31 tuleneva nõude mittetäidetus (juhendajal peab olema kehtiv juhendaja tunnistus) oli G. K.ile sõidukit juhtima asudes teadmata ning kohtul ei ole alust kahelda G. K.i sellekohastes ütlustes. Veel enam, videoülekuulamiselt nähtub, et juhendaja tunnistuse kehtetus tuli isikule üllatusena, sest sellest teada saades küsis ta politseiametnikelt kui kaua juhendaja tunnistus kehtib ning selgitas, et arvas, et kuivõrd juhendaja tunnistus on ühe korra tehtud, siis rohkem seda tegema ei pea. Samuti nähtub 20.09.2019 teostatud Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest, et 16.09.2019 on M. K.ile väljastatud uus juhendaja tunnistus G. K.i juhendamiseks (nr xxx, kehtib kuni 15.09.2020). Seega on menetlusalune isik teinud kõik endast oleneva, et taolist olukorda enam ei tekiks. Pole usutav, et isik, keda ootab mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamiseks ees veel 3 4-19-5440 vaid sõidueksam, sõidab tahtlikult ringi oma emaga, kuigi viimase juhendaja tunnistus on aegunud ning peab vajalikuks juhendaja tunnistuse kehtivust uuendada üksnes politseile vahele jäädes. Seega on G. K. õigusrikkumise toime pannud hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. G. K.i süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 6.

§ 201

lg 1 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Siiski leiab kohus, et karistuse kohaldamine G. K.i suhtes ei ole otstarbekas. Vaidlus puudub selles, et G. K. juhtis 15.09.2019 kell 21:29 xxx sõidukit Volkswagen Jetta reg.nr xxx ning tal puudus nimetatud sõidukit juhtides vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kohus on aga esitatud kaebuse ja väärteoasja materjalide pinnalt veendunud, et kaebaja ei teinud seda teadlikult ja tahtlikult, vaid hooletusest ning juhendaja tunnistuse kehtivuses veendumise üle puudus tal kontroll. Kaebaja on selgitanud, et ka juhendaja ise oli arvamusel, et tunnistus kehtib, mistõttu poleks kaebaja sellekohane küsimuse tõstatamine käesoleva teo toimepanemise fakti kui sellist muutnud. Kuigi kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, peab kohus vajalikuks siinkohal välja tuua Riigikohtu 04.10.2019 otsuses nr 4-18-5832 p-s 28 sedastatu: „Kriminaalkolleegium on senises praktikas olnud järjekindlalt arvamusel, et süülise väärteo toimepanemine ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.“ Kohus asub seisukohale, et käesolev väärteoasi on just selline, mis tuleb selle erilistest asjaoludest tingituna lõpetada otstarbekuse kaalutlustel, kuivõrd menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus möönab, et kuigi juhtimisõiguseta liikluses osalevad juhid on ühiskonnale ja teistele liiklejatele ohuks, siis ei ole käesolev juhtum tavapärane mootorsõidukit ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta juhtinud isiku süüteoasi. Nimelt on kaebaja näol tegemist isikuga, kes on B kategooria sõiduki juhtimisõiguse omandamisega jõudnud lõppjärku ning kes on kaebuses kinnitanud, et tal on vaja sooritada veel sõidueksam. Seega on G. K.i poolt toime pandud tegu vähese ohtlikkusega, sest lisaks teoreetilistele teadmistele on isik läbinud sõiduõppe ning varasemalt on ta ema teda ka Maanteeameti poolt väljastatud juhendaja tunnistuse alusel juhendanud. See, kas konkreetselt 15.09.2019 juhendaja tunnistus kehtis või mitte, ei muuda G. K.i poolt toime pandud väärtegu vähem ega rohkem ohtlikuks. Süü suurust vähendab oluliselt ka asjaolu, et rikkumine pandi toime õhtusel ajal (kell 21:29), mil üldine liikluskoormus on kindlasti väiksem võrreldes koormusega päevasel ajal.

§ 106

lg 1 p 3 tulenevalt ei anta auto ja mootorratta juhtimisõigust ning esmast juhiluba ei väljastata isikule, kes on karistatud

§-s 201, 223, 224, 226, § 227 lg-tes 2-4, §-s 234, 236 või 237 sätestatud väärteo eest. Seega ei pea kohus vajalikuks varasemalt karistamata isikule käesolevas asjas inimliku eksimuse tõttu määrata karistust üksnes karistuse määramise pärast. Seda enam, et ka juhul kui kohus vähendaks kohtuvälise menetleja poolt kaebajale määratud põhjendamatult kõrget rahatrahvi, jääks talle karistusregistrisse ikkagi karistatus

§ 201

eest, mistõttu lükkub tema võimalus omandada sõiduki juhtimisõigus edasi vähemalt seni, kuni vastav karistus on täidetud ning kantakse karistusregistri arhiivi. Taoline tagajärg oleks kohtu hinnangul menetlusalusele isikule aga põhjendamatult ebaproportsionaalne. Kohus küll nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja sobivam karistust, vaid tema mõjutamine edaspidi 4 4-19-5440 õigusrikkumisi mitte toime panema, kuid leiab, et käesolevas väärteoasjas ei olegi asi meelepärase karistuse valimises. Nimelt on kaebaja leidnud, et kuivõrd ta ei käi tööl ning õpib keskkooli viimases klassis, siis on talle määratud rahatrahv sanktsiooni keskmises määras põhjendamatult suur ning ta on avaldanud valmisolekut tasuda trahvi 60 euro suuruses summas. Samuti nähtub asja materjalidest, et isik on tänaseks kõrvaldanud käesoleva väärteo toimepanemise aluseks olnud asjaolu, s.t tema ema omab kehtivat juhendaja tunnistust alates väärteo toimepanemisele järgnenud päevast. Kuivõrd G. K. on varasemalt karistamata, siis võib järeldada, et asja menetlemise fakt kui selline on piisav mõjutamaks isikut edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema ning puudub igasugune mõistlik põhjendus asuda seisukohale, et varasemalt karistamata isik võiks asuda nüüd edaspidi massiliselt uusi õigusrikkumisi toime panema ning et teda tuleks kindlasti

§ 201

lg 1 eest karistada seetõttu, et tema ema juhendaja tunnistus oli muutunud kehtetuks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvestades rikkumise vähest ohtlikkust, menetlusaluse isiku väikest süüd ning karistuse kohaldamisel menetlusalusele isikule tekkida võivat, kuid rikkumise vähese ohtlikkusega võrreldes ebaproportsionaalset tagajärge, ei ole isiku karistamine otstarbekas ja menetlus tuleb lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Martin Tuulik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5