lg 2 p 3 ja § 348 lg 1 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Prokurör Kristina Kivi Süüdistatav Serghei Didic, sünd: 15.10.1977.a; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx; haridus: xxx; emakeel: xxx keelt; töökoht: xxx; kriminaal- ja väärteokorras EV-s karistamata Kahtlustatavana kinnipidamine alates 01.10.2019.a. RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Serghei Didic
Tunnistada süüdi Serghei Didic
lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristusest raskeimat ning mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Serghei Didicile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista Serghei Didicile 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1, 2, 3 alusel määrata, et koheselt kuulub mõistetud karistusest ärakandmisele osa vangistusest, s.o vangistus 2 (kaks) kuud ning ülejäänud osa vangistusest, s.o 6 (kuus) kuud 1 jätta Serghei Didici suhtes kohaldamata, jättes selle osa karistusest täitmisele pööramata tingimusel, et Serghei Didic ei pane temale määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku tegu. Serghei Didicile mõistetud koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist arvestada alates Serghei Didici kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 01.10.2019.a.
lg 1 alusel kohaldada lisakaristusena Serghei Didici suhtes Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga tähtajaga 10 (kümme) aastat. Lisakaristust kohaldada pärast koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ära kandmist.
lg 2 alusel arvestada väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega alates Serghei Didici faktilisest väljasaatmisest Eesti Vabariigist. KrMS § 130 lg 41 alusel valida Serghei Didici suhtes tõkendiks vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni, võtta Serghei Didici vahi alla kohtusaalis. Menetluskulud Serghei Didicilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel: • sundraha 405 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 33,75 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid CD- ja DVD-plaadid (asuvad kriminaalasja toimiku juures) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. Võltsitud Ungari isikutunnistus nr xxx (asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – konfiskeerida
MS § 126 lg 3 p 1 alusel õppeotstarbelisel eesmärgil arhiveerimiseks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Tallinn-1 piiripunkti. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus 2 tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. Süüdistus Serghei Didicit süüdistatakse selles, et tema 2019. aasta maikuus või juunikuus, täpsemalt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, pimedal ajal, Tallinnas xxx asuva xxx parklas E S kasutuses olevas sõidukis, lõi E St ühel korral lahtise käega näo piirkonda, millest E S tundis füüsilist valu põse piirkonnas. Seejärel väljudes sõidukist kõrvaistuja kohapealt, kõndis Serghei Didic ümber auto juhipoolse ukseni, avas selle ning lõi kannatanut E St ühel korral jalaga vastu selga, millest kannatanu tundis füüsilist valu selja piirkonnas. Samuti tema isikuna, kes on toime pannud kehalise väärkohtlemise, uuesti 17.07.2019 kella 18.00 paiku Tallinnas „xxx“ ühistranspordi bussipeatuses, E S kasutuses olevas sõidukis võttis E Sl ühe käega selja tagant kuklast ja teise käega võttis turvatööst ning keeras kannatanul ühel korral turvavöö ümber kaela, tekitades kannatanule kehavigastusi. Seejärel Serghei Didic surus enda käega E Sle suu peale, mille tagajärjel vigastas enda sõrmega ka kannatanu nina külge, tekitades kehavigastusi: alahuulel ja nina piirkonnas kriimustused. Oma tahtliku tegevusega Serghei Didic pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, temale löömisega valu ja tervisekahjustuse tekitamise, mis on toime pandud korduvalt, s.o
Samuti tema, esitas teadlikult oma identiteeti tõendamiseks võltsitud Ungari isikutunnistuse nr xxx: 01.07.2019 kella 16:17 paiku Tallinnas xxx asuvas Xxx pandimajas pandimaja töötajale lepingu (pandilepingu nr XXX) sõlmimisel; 05.07.2019 kella 11:59 paiku Tallinnas xxx asuvas Xxx pandimajas pandimaja töötajale lepingu (pandilepingu nr XXX) sõlmimisel; 06.07.2019 kella 19:27 paiku Tallinnas xxx asuvas Xxx pandimajas pandimaja töötajale lepingu (pandilepingu nr XXX) sõlmimisel; 13.08.2019 kella 12:14 paiku Tallinnas xxx asuvas Xxx pandimajas pandimaja töötajale lepingu (pandilepingu nr XXX) sõlmimisel; 13.08.2019 kella 12:17 paiku Tallinnas xxx asuvas Xxx pandimajas pandimaja töötajale lepingu (pandilepingu nr XXX) sõlmimisel; 15.08.2019 kella 17:36 paiku Tallinnas xxx asuvas Xxx pandimajas pandimaja töötajale lepingu (pandilepingu nr XXX) sõlmimise; 01.09.2019 kella 17:35 paiku Tallinnas xxx asuvas Xxx pandimajas pandimaja töötajale lepingu (pandilepingu nr XXX) sõlmimisel; 10.09.2019 kella 17:13 paiku Tallinnas xxx asuvas Xxx pandimajas pandimaja töötajale lepingu (pandilepingu nr XXX) sõlmimisel; 20.09.2019 kella 15:27 paiku Tallinnas xxx asuvas pandimajas Xxx pandimaja töötajale lepingu (pandilepingu nr XXX) sõlmimisel. Seega oma tahtliku tegevusega pani Serghei Didic toime teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise, s.o
3 Kohtuistungil süüdistatav Serghei Didic seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi osaliselt. Kannatanu löömises tunnistab end süüdi täielikult. Süüdistatava seletuse kohaselt ei teadnud ta, et see on võltsitud dokument, mis temale Ungari saatkonnast Moldovas anti. Dokumendi saamise eest maksis raha. Serghei Didic nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies mahus. Süüdistus
lg 2 p 3 järgi Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et 2019.a mai- või juunikuus, täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, Tallinnas xxx asuva xxx parklas kannatanu E. S kasutuses olevas sõidukis lõi süüdistatav ühel korral lahtise käega kannatanut näo piirkonda, tekitades sellega kannatanul füüsilist valu põse piirkonna ning samuti autost väljudes ja kõndides auto juhipoolse ukseni, avas selle ning lõi kannatanut E St ühel korral jalaga vastu selga, millest kannatanu tundis füüsilist valu selja piirkonnas. Samuti puudub vaidlus selle üle, et 17.07.2019.a kella 18 paiku Tallinnas „xxx“ bussipeatuses kannatanu E. S kasutuses olevas sõidukis keeras süüdistatav kannatanul ühel korral turvavöö ümber kaela, tekitades kannatanule kehavigastusi ning seejärel surus käega kannatanu suu peale, mille tagajärjel vigastas enda sõrmega kannatanu nina külge, tekitades kehavigastusi: alahuulel ja nina piirkonnas kriimustused. Kannatanu E S kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt 2019.a mais või juunis pimedal ajal, kui ta sai süüdistatavaga kokku Tallinnas, xxx juures asuvas parklas, tekkis neil Sergheiga autos tüli. Serghei vihastas ja sõimas teda, sest kannatanu otsustas oma abikaasaga uuesti koos elama hakata. Samuti lõi süüdistatav talle ühel korral lahtise käega vastu nägu. Lisaks sülitas Serghei talle näkku, sõimas teda ja seejärel väljus autost. Kui ta hakkas otsima autos salvrätikut, siis samal ajal kõndis süüdistatav juhipoolse ukseni, avas ukse ja lõi teda ühel korral jalaga vastu selga. Tal oli valus, kuid nähtavaid jälgi sellest ei jäänud. Ta tõmbas ukse kinni ja sõitis minema. Pärast käega vastu nägu löömist oli tal parema silma juurest natuke kollane, kuid ta ei käinud vigastust fikseerimas ja ei teinud ka pilti sellest. 17.07.2019.a sündmuse kohta andis kannatanu ütlusi, et nad said Sergheiga kella 18 ajal kokku Linnahalli juures ning nad sõitsid Rocca al Mares asuva restorani juurde. Sinna sõites tegi Serghei pidevalt ettepanekuid kuskil kõrvalises kohas peatuda ja rääkida, kuid kannatanu keeldus. Kuna Serghei ütles, et tal on kokkusaamine xxx teel, siis kannatanu otsustas, et viib Serghei sinna ära. Kuna ta ei julgenud süüdistatavaga kahekesi jääda, siis peatus ta xxx tee alguses bussipeatuses, kus oli kaks inimest. Kui süüdistatav tuli autos tema poole, et teda kallistada, siis samal ajal lasi ta ühe käega tema istme seljatoe alla ja võttis ühe käega selja tagant kuklast ning teise käega võttis turvavööst ning keeras selle ühel korral ümber kaela. Kannatanul tekkis paanika ja tundis, et õhku jääb vähemaks. Ta ei mäleta, kas tal oli valus, kuid pärast oli kael turses ja valus. Tal õnnestus vasaku käe sõrmega avada juhipoolne uks ja see jalaga lahti lükata. Ta karjus appi, samal ajal surus süüdistatav temale käega suu peale ning selle käigus ta ilmselt vigastas ka tema nina külge. Seejärel Serghei lahkus autost ja jooksis majade vahele. Kannatanu väljus samuti autost ja hakkas appi karjuma (tlk 18-24). 4 Serghei Didicu kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt ei ole ta kahtlustuse sisuga nõus. Süüdistatav andis juhtumi kohta, mis leidis aset xxx parklas, ütlusi, mille kohaselt said nad kannatanuga öösel kokku ning nad tülitsesid autos. Kannatanu istus juhikohal ja tema istus kõrval. Tunnistab, et sülitas kannatanule näkku ja väljus autost ja lahkus hostelisse. Jalaga selja piirkonda kannatanut löönud ei ole. 16.07.2019.a leppisid nad kannatanuga kokku, kui ta Tartust tagasi tuleb, siis saavad kokku. Kannatanu küsis temalt 4000 eurot. 17.07.2019.a said nad kannatanuga kokku kella 17 paiku xxx juures. Nad tülitsesid autos, olles teel xxx asuvasse restorani „xxx“. Tüli tõttu nad restorani ei läinud. Kuna tal oli vaja ühe inimesega kokku saada xxx teel ning palus end sinna viia. Nad jäid seisma xxx tee bussipeatusesse ning tülitsesid seal edasi. Kannatanu hakkas hüsteeritsema ja seetõttu pani süüdistatav kannatanul käega suu kinni. Turvavööga ta teda kägistanud ei ole. Kannatanu jooksis autost välja ja hakkas bussipeatuses olevatele inimestele karjuma, et süüdistatav tahtis teda ära tappa. Kannatanut ta löönud ja kägistanud ei ole (tlk 95-97). Kuigi süüdistatav kohtueelses menetluses eitas mõlemas episoodis kannatanu löömist ja kehavigastuste tekitamis, siis kohtuistungil süüdistatav tunnistas kannatanu löömises oma süüd (tlk 178 pöördel). Kannatanule kehavigastuste tekitamine 17.07.2019.a on fikseeritud 18.07.2019.a patsiendi EMO kaardiga nr 2019044346 ja 18.07.2019.a Regionaalhaigla teatisega, millest nähtuvalt fikseeriti E Sl 17.07.2019.a xxx teel bussipeatuses toimunud sündmuse tagajärjel kerge palpatoorne valulikkus ja turse kaela eesosa piirkonnas, vasaku nasolabiaalvoldi piirkonnas pindmised kriimustushaavad (tlk 12-13). Samuti nähtuvad kannatanul 17.07.2019.a esinenud vigastused, nina vasaku külje marrastus ja alalõua piirkonna punetus, ka fototabelitel (tlk 31-33). Kannatanu ütlusi 17.07.2019 autos toimunud sündmuste kohta kinnitab ka Häirekeskusesse tehtud kõne ning selle kohta 02.10.2019.a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub, et kannatanu on 17.07.2019.a kella 18.33.38 ajal helistanud Häirekeskusesse ning andnud teada, et tema Moldovast pärit tuttav S. Didic kägistas teda xxx teel sõiduautos. Politseid palub ta aadressile xxx kuna ta tahab koju sõita, seal on tema laps ja süüdistatav teab, kus ta elab. Kannatanu kardab, et süüdistatav sõidab tema elukohta (tlk 28-30). Eelnimetatud tõendikogum tõendab S. Didicu poolt temale inkrimineeritava kehalise väärkohtlemise toimepanemist mõlemas episoodis. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemine xxx asuva xxx parklas kannatanu sõiduautos, on tõendatud kannatanu ütlustega kui ka süüdistatava poolt kohtuistungil süü tunnistamisega. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemine 17.07.2019.a kella 18 ajal xxx teel asuvas bussipeatuses on tõendamist leidnud kannatanu ütlustega, fotodega kannatanust, asitõendi vaatlusprotokolliga, mille vaadeldavaks objektiks on helisalvestis ning meditsiinidokumentidega, kus on fikseeritud kannatanule tekitatud vigastused. Lisaks tunnistas süüdistatav oma tegu ka kohtuistungil.
objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Tervisekahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses. Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimvahelistes suhetes aktsepteeritav, kuid mis olemuselt ei ole selline, mis võiks põhjustada tervisekahjustuse. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu juhul, kui see 5 põhjustab tagajärjena valu. Kohus leiab, et lahtise käega näo piirkonda ning jalaga selga löömine põhjustab füüsilist valu, seda on kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlustes ka kinnitanud. Samuti on usutav, et kannatanu kuklast kinni võtmine ja seejärel turvavöö ümber kaela keeramine ning sõrmega tema nina külje vigastamine, põhjustab kannatanule tervisekahjustusi, millised on fikseeritud fotodel ja meditsiinidokumentides. Seega on leidnud tõendamist, et Serghei Didic kasutas nii mai- või juunikuus täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal ning 17.07.2019.a kannatanu vastu füüsilist vägivalda ning on ilmselge, et kannatanu tundis sellise vägivalla järel valu ning sai ka kehavigastusi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Serghei Didicu süü antud kuriteoepisoodides on tõendatud täies mahus ning
Serghei Didicu süüteod on kvalifitseeritud
lg 2 p 3 järgi, mis sätestab vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toimepandud korduvalt. Käesolevalt inkrimineeritakse Serghei Didicule kahe kehalise väärkohtlemise episoodi toimepanemist, mis on oma olemuselt ning tahtluselt eraldiseisvad ning ajaliselt piiritletud. Seega on kohtu hinnangul Serghei Didicu tegevus kannatanu väärkohtlemisel olnud kahtlemata korduv, mistõttu on Serghei Didicule süüks arvatud teod kvalifitseeritud õigesti
Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust. Süüteo koosseis on mõlema koosseisualternatiivi puhul täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Serghei Didic lõi kannatanut ühel korral käega näo piirkonda ja jalaga selja piirkonda, samuti keeras turvavöö ümber kannatanu kaela ning käega kannatanu suu peale panemise käigus vigastas sõrmega kannatanu nina külge. Seega pidi süüdistatav vähemalt möönma, et kannatanu võib tema tegevuse tagajärjel haiget või tervisekahjustusi saada. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et täielikult on tõendatud Serghei Didicu poolt
Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning Serghei Didic tuleb süüdi mõista
Süüdistus
lg 1 järgi Serghei Didicule esitatud süüdistuses
lg 1 järgi ei ole vaidlust selles, et süüdistatav on üheksal korral, s.o 01.07, 05.07, 06.07, 13.08, 13.08, 15.08, 01.09, 10.09, ja 20.09.2019.a käinud süüdistuses märgitud kellaegadel Tallinnas xxx asuvas Xxx pandimajas ja on esitanud laenu- ja pandilepingute sõlmimiseks Ungari isikutunnistuse nr xxx. Sellised asjaolud on tõendatud süüdistatava S. Didicu kahtlustatavana antud ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab, et on ajavahemikul 01.07.-20.09.2019.a käinud xxx mis asub xxx, Tallinn ning on kasutanud seal Ungari isikutunnistust nr xxx (tlk 95-97). Samasid asjaolusid kinnitavad ka tunnistajate e p ja A V kohtueelses menetluses antud ütlused. Mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et S. Didic on käinud üheksal korral xxx OÜ-s aadressil xxx, Tallinn ning esitanud tema nimele väljastatud Ungari isikutunnistuse nr xxx pandilepingute sõlmimiseks. Tunnistajate poolt esitatud laenu- ja pandilepingud nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja ostu-müügileping nr xxx kinnitavad nende poolt öeldut, et süüdistatav on eelnevalt nimetatud kuupäevadel käinud pandimajas ning sõlminud xxx OÜ-s lepingud (tlk 49-55, 56-68). Lisaks eelnevale kinnitavad S. Didicu xxx OÜ-s käimist ka kaks asitõendi vaatlusprotokolli kuupäevaga 02.10.2019.a, milles on vaadeldud videosalvestisi xxx OÜ-st ning mis tõendava, 6 et 13.08.2019.a kella 12.13.38 ajal võtab süüdistatav oma rahakotist valge-rohelise-punast värvi kaardi ja paneb selle letile. Samuti pani süüdistatav letile nutitelefoni ning kollast värvi sõrmuse, allkirjastas kaks A4 formaadis paberit. Videosalvestiselt kuupäevaga 15.08.2019.a nähtub, et kella 17.35.21 ajal võtab süüdistatav oma rahakotist valge-rohelise-punast värvi kaardi ja viskab selle letile. Sama tegevus nähtub ka videosalvestiselt kuupäevaga 01.09.2019.a, kus süüdistatav kella 17.33.15 ajal võtab kotist tuvastamata objekti ja paneb selle letile (tlk 8183, 91-93). Ka teine asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud videosalvestisi xxx OÜ-st, tõendab, et 10.09.2019.a kella 17.10.50 tuleb süüdistatav leti äärde, ulatab lombardi töötajale sõrmest sõrmuse ning kell 17.11.14 ulatab töötajale rahakotist dokumendi, mille saab tagasi kell 17.12.50 ning kell 17.13.28 antakse süüdistatavale leping, mille ta allkirjastab. Videosalvestiselt kuupäevaga 20.09.2019.a nähtub, et kella 15.25 ajal annab süüdistatav lombardi töötajale tahvelarvuti, kella 15.26.49 ajal võtab süüdistatav rahakotist dokumendi ning ulatab selle lombardi töötajale, mille saab tagasi kell 15.27.11 ning kell 15.28.20 allkirjastab kaks lepingut (tlk 84-90). Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas S. Didic on teadvalt kasutanud võltsitud tähtsat isiklikku dokumenti. Serghei Didicu kahtlustatavana antud ütluste kohaselt ta ei teadnud, et tegemist on võltsitud dokumendiga. Selle dokumendi on temale väljastanud Moldova saatkond 2014.a. Dokumendi eest maksis ta 5000 eurot. Talle ei tundunud kahtlane, et tegemist on võltsitud dokumendiga, kuna dokumendi väljastas saatkond (tlk 95-97). Kohus hinnangul ei ole süüdistatava poolt antud ütlused usaldusväärsed ning on vastuolus muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohus märgib, et isik, kes väidab end olevat lõpetamata kõrgharidusega isikuks (tlk 179), ei saa olla nii naiivne ja tõsimeeli uskuda, et Moldovas asuvast saatkonnast on võimalik osta 5000 euro eest Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsust ilma, et tal oleks esivanem Ungari kodakondne või omandanud mittesünnijärgse kodakondsuse, esitades selleks vastava taotluse ja täites seaduses sätestatud tingimused. Kuna süüdistatava ütlused ei riimu teiste kogutud tõenditega ning on seejuures ebaloogilised, leiab kohus, et süüdistatava ütlused tuleb selles osas tõendikogumist kõrvale jätta ning lahendada süüküsimus kohtus uuritud teiste tõendite pinnalt. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja A P ütlustes, mille kohaselt 01.10.2019.a pidas ta kinni xxx, Tallinn, kell 10.55 isiku Seghei Didic, kes esialgu vastas, et tal pole dokumente kaasas. Kella 11.25 paiku xxx Tallinn asuvas politseijaoskonnas turvakontrolli käigus võttis E. K isiku jope taskust rahakoti, milles oli Didic Serghei nimele väljastatud Ungari ID-kaart. Kuna oli eelnevalt informatsioon, et süüdistatav võib olla seotud dokumentide võltsimisega, siis saabusid 2. astme dokumendi kontrolli ametnikud, kes tegid oma toiminguid ja avastasid, et dokumendil esinevad võltsimistunnused (tlk 48). Dokumendi uurimise aktist nr 2019/69 nähtub, et dokumendiekspert on leidnud, et uurimiseks esitatud dokument - Ungari ID-kaart nr xxx - on võltsitud dokument ja selle jaotuse liigiks on – täielik võltsing (tlk 43-47). Asjaolu, et tegemist on võltsitud Ungari ID-kaardiga, kinnitab ka 01.10.2019.a teade Ungari Interpolilt koos tõlkega, mille kohaselt on ID-kaart numbriga xxx väljastatud teisele isikule, dokument ei ole kehtiv. Samuti ei ole S. Didicule nende riigis mitte ühtegi ID-kaarti väljastatud (tlk 72-74). Lisaks eelnevale on kohtule esitatud väljatrükk kuulutusest internetileheküljelt koos tõlkega, milles 02.02.2019.a hoiatatakse inimesi, et Moldova kodanik S. Didic tegeleb viisadega, juhilubadega, elamislubadega jne ning teda ei tohi usaldada (tlk 98-100). 7 Seega on eelnevate kohtus uuritud usaldusväärsete tõenditega, s.o tunnistaja A. P ütlustega, dokumendi uurimise aktiga, teatega Ungari Interpolilt koos tõlkega, samuti ka väljatrükiga kuulutusest internetileheküljelt, ümber lükatud S. Didicu väited, et ta ei teadnud, et tegemist on võltsitud dokumendiga.
lg 1 näeb ette vastutuse teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise, kasutamise või kasutada andmise eest.
sätestab ammendava loetelu dokumentidest, mida loetakse tähtsaks isiklikus dokumendiks. Selles loetelus on ka isikutunnistus. Serghei Didic teadlikult esitas üheksal korral oma identiteedi tõendamiseks pandimaja töötajale võltsitud Ungari isikutunnistuse nr xxx, et sõlmida laenu- ja pandilepinguid ja ostumüügilepingu Tallinnas xxx asuvas Xxx pandimajas. Seega kasutas süüdistatav võltsitud dokumenti teadvalt ja andis võltsitud tähtsa isikliku dokumendi edasi pandimaja töötajale selleks, et tõendada oma identiteeti. Võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamine on lõpule viidud juba dokumendi esitamisega. Seega on S. Didic täitnud
Subjektiivsest küljest leiab kohus, et Serghei Didic tegutses kavatsetult. Serghei Didic teadis, et tegemist on võltsitud dokumendiga ja esitas üheksal korral pandimaja töötajale lepingute sõlmimiseks ja enda identiteedi tõendamiseks võltsitud Ungari isikutunnistuse. Seega seadis süüdistatav eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see tema tegevuse järel ka saabub. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et täielikult on tõendatud Serghei Didicu poolt
Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning Serghei Didic tuleb süüdi mõista
Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Süüdistatavale
lg 2 p 3 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat ning
lg 1 järgi karistatakse rahalise karistuse või vangistusega kuni 3 aastat.
See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Kuna tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandemete kohaselt puudub tal töökoht ning legaalne igakuine sissetulek. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et süüdistataval lasuvad ka rahalised kohustused temalt käesolevas kriminaalasjas väljamõistetava menetluskulu näol, siis on kaheldav, kas süüdistataval oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustust täita. Kõrvuti majandusliku seisundiga on põhjendatud karistusliigi kaalumisel võtta arvesse ka 8 seda, et antud juhul ei ole rahaline karistus, isegi kui karistusseadustik seda konkreetse kuriteo koosseisude puhul võimaldab, piisav täitmaks eri- kui üldpreventiivseid karistuse eesmärke ning seda just arvestades süüdistatava isikut. Süüdistatav on pannud toime kaks erinevat kehalise väärkohtlemise episoodi ning üheksa võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise episoodi, millega on riivatud erinevaid õigushüvesid. Seega on kohus seisukohal, et karistamine rahalise karistusega ei vasta käesolevas asjas süüdistatava puhul karistuse mõistmise eesmärkidele, kuna selle karistusega ei ole võimalik saavutada, et ta hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskord oleks kaitstud. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et karistuse eesmärkide saavutamiseks on Serghei Didicule vajalik kohaldada vangistust. Hinnates Serghei Didicu süü suurust
Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et kannatanu suhtes kasutatud vägivald, talle tekitatud tervisekahjustus ning süüdistatavapoolne vägivalla intensiivsus ei olnud nii suured, mille puhul saaks rääkida karistuse mõistmisest sanktsiooni keskmises või selles enamas sanktsioonimääras. Kohus arvestab ka sellega, et tegemist oli kahe kuriteoepisoodiga, mistõttu esineb tema tegudes üks kvalifitseeriv tunnus, mis tähendab aga suuremat süüd. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises
§-des 57 ja 58 loetletud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus on seiskohal, et füüsilise jõu demonstreerimine ja kasutamine ei ole mingilgi moel aktsepteeritav ja sellisele käitumisele peab järgnema ka ühiskonna poolt selge hukkamõistev hinnang. Samuti arvestab kohus, et S. Didic on küll Eesti Vabariigis karistamata isikuks, kuid 01.09.2019.a Moldova Interpolist saadud teate kohaselt on teda mitmel korral kriminaalkorras karistatud, sh kehavigastuste tekitamise eest (tlk 69-70). Tulenevalt eeltoodust peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse küll alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid mitte alammääras või selle lähedasena. Seega võttes arvesse eeltoodut, määrab kohus Serghei Didicule karistuseks 8 kuud vangistust. Hinnates Serghei Didicu süü suurust
lg 1 järgi, leiab kohus, tema süü antud kuriteoepisoodides ei ole nii suur, mis tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni keskmises või selles enamas sanktsioonimääras. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et antud juhul pani S. Didic toime üheksa kuriteoepisoodi ja seda lühikese ajavahemiku jooksul. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises
§-des 57 ja 58 loetletud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Hinnates võimalusi mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest arvestab kohus kõigepealt asjaoluga, et Serghei Didic ei ole ise oma käitumist hukka mõistnud ning eitab toimepandud tegusid. Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et süüdistatavale saab mõista karistuse oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra, kuid mitte alammääras. Seega võttes arvesse eeltoodut, määrab kohus Serghei Didicule karistuseks 6 kuud vangistust. Arvestades Serghei Didicu poolt toime pandud tegude raskust, kus kannatanut rünnati mitmeid kordi, samuti kasutati ka võltsistud dokumenti korduvalt, tegude toimepanemise lühikest ajavahemikku, kahjustatud õigushüvede eriliigilisust, on kohus seisukohal, et liitkaristuse moodustamisel tuleb lähtuda üksikkaristustest raskema suurendamise põhimõttest, kuid mitte täies ulatuses suurendamisest. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus Serghei Didicule kuritegude eest liitkaristuseks vangistuse 1 aasta. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra. Võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid, tegude iseloomu, tegutsemise järjekindlust ja süüdlase isikut, sealjuures nii süü suurust, aga samuti kriminaalkorras karistatuse puudumist, leiab kohus, et Serghei Didicule on võimalik mõista vangistus, mis jäetakse osaliselt tingimisi täitmisele pööramata. Karistuse eesmärkide saavutamiseks on vajalik Serghei Didicule 9 kohaldada nn šokivangistust, arvestades õiguskorra kaitsmise huvi ja eripreventiivset eesmärki süüdistatava mõjutamisel. Sellise seisukoha kujundamisel võtab kohus arvesse seda, et kõik temale inkrimineeritud kuriteoepisoodid olid toime pandud küllaltki lühikese ajavahemiku jooksul. Kohus leiab, et Serghei Didic peab šokivangistusena ära kandma 2-kuulise vangistuse, mis on selge ja piisav hoiatus Serghei Didicule edaspidisele õiguskuulekale käitumisele suunamiseks. Katseaja toime võib Serghei Didicule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast tegelik vabadusepiirang. Mõistetud karistuse ülejääv osa, s.o 6 kuud vangistust, tuleb jätta
Kuivõrd Serghei Didic peeti kahtlustatavana kinni 01.10.2019.a, tuleb tema koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise alguseks lugeda viimati nimetatud kuupäev.
lg 1 kohaselt mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, võib kohus süüdlasele mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Kui süüdlasel on Eestis koos temaga seaduslikult ühises perekonnas elav abikaasa või alaealine laps, peab kohus väljasaatmise kohaldamist oma otsuses põhistama. Serghei Didic on täisealine Moldova Vabariigi kodanik, kelle kohus käesolevalt tunnistab süüdi tahtlikult toimepandud kuritegudes ja karistab teda vangistusega. Süüdistataval ei ole Eestis abikaasat ega alaealisi lapsi. Süüdistataval puudub Eestis kindel alaline elukoht, ta ei tööta. Kohtu hinnangul on tema sotsiaalsed kontaktid Moldovas ning tal puuduvad igasugused perekondlikud ja sotsiaalsed sidemed Eestiga. Kohus leiab, et vältimaks Serghei Didicu poolt uute kuritegude toimepanemist Eesti Vabariigis, tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristusena riigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga kümneks aastaks. Lisakaristust tuleb kohaldada pärast karistuse ärakandmist ning
lg 2 alusel arvestada väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega alates Serghei Didicu faktilisest väljasaatmisest Eesti Vabariigist. KrMS § 130 lg 41 võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kuigi Serghei Didic toimetati kohtusse KrMS § 2561 kohaselt ning kohus teeb lahendi KrMS § 2565 lg 1 p 2 järgi ning kohtueelses menetluses ei ole tema suhtes tõkendit kohaldatud, peab kohus vajalikuks KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada isiku suhtes tõkendit vahistamine, kuna vabaduses olles võib süüdimõistetu hoiduda kõrvale karistuse kandmisest. Kohus leiab, et antud juhul, kui S. Didic peeti kinni ning toimetati kiirmenetluse korras kohtuistungile, on põhjendatud koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse täitmiseks ning selle mõjususe saavutamiseks kohaldada S. Didicu suhtes tõkendina vahistamist. Samuti märgib kohus, et kuivõrd S. Didicu puhul on tegemist Moldova Vabariigi kodanikuga ning tal puuduvad siin perekondlikud, tööalased ja sotsiaalsed sidemed, siis aktualiseerub oht, et ta võib hakata karistuse kandmisest kõrvale hiilima. Seega on põhjendatud S. Didicu suhtes kohaldada tõkendit vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja täitumiseni. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Serghei Didicu menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kriminaaltoimiku 10 materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Serghei Didicul esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Süüdistatav ei ole oma varatuse kohta esitanud sellekohaseid tõendeid ega ka taotlenud kohtult vastava teabe väljanõudmist. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Kohus on veendumusel, et kuna tegemist ei olnud juhuslikku laadi kuritegudega, siis menetluskulude riigi kanda jätmine ei ole käesoleval juhul põhjendatud ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. Seega mõistab kohus Serghei Didicult välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 405 eurot. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluva menetluskulu suurust ning asjaolu, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine võib olla raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud, siis käib menetluskulu ühekorraga tasumine Serghei Didicule ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele mitte vähem kui 33,75 eurot. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendite suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.
kohaselt võib kohus kohaldada
§-des 344-348 sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt
§-s 83 sätestatule. Käesoleva kriminaalasja materjalide juures asuvad CD-ja DVD-plaadid, mis tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. Võltsitud Ungari isikutunnistus nr xxx, mis asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, tuleb konfiskeerida
MS § 126 lg 3 p 1 alusel õppeotstarbelisel eesmärgil arhiveerimiseks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Tallinn-1 piiripunkti. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 2, § 2565 lg 1 p 2, lg 2. Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.