← Eesti

2-19-7931/8

Obsah (12)§ 423§ 424§ 477§ 426§ 173§ 8§ 168§ 174§ 144§ 175§ 178§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-7931 Tsiviilasi Ž T, L P ja H

) 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

477 lg 6 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses.

§ 423

lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

§ 424

lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Avaldaja esitasid 09.10.2019 kohtule avalduse, millega võtavad avalduse tagasi ja paluvad kohtul menetluse lõpetada. Kohtu 22.10.2019 telefonogrammist nähtuvalt puudutatud isiku seaduslik esindaja juhatuse liige M N muuhulgas avaldas, et ei soovi oma seisukohti esitada ja avaldusega ollakse nõus ning soovitakse asja lõpetamist. Kohus leiab, et

§ 477

lg 1, § 424 lg 1 ja § 423 lg 1 p 2 alusel on põhjendatud jätta avaldajate avaldus läbi vaatamata avalduse tagasi võtmise tõttu. Vastavalt

§ 426

lg 1 loetakse, et hagi läbivaatamata jätmise korral ei ole hagi kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

§ 173

lg-st 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 2 2-14-50271 Kohus selgitab, et kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe otseselt ette, kelle kanda jäävad hagita menetluse lõpetamise korral menetluskulud, võib kohus menetlussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldada

§ 8lg 2 järgi sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet.

Hagita menetluse lõpetamine on sarnane hagimenetluse lõpetamisele ning kohtu arvates saab siin menetluskulude kindlaksmääramisel kohaldada

§ 168

lg-t 2 (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-28-10, p 16).

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul saab menetluskulude jaotuse määramisel kohaldada

§ 168lõiget 5.

Avaldajad tagasi võtmise avalduses muuhulgas märkisid, et korteriühistu on võimaldanud tutvuda vajalike dokumentidega. Kohus märgib, et kui avaldajad pärast avalduse esitamist puudutatud isiku tegevuse tulemusena saavutavad eesmärgi, mida järgides avaldajad kohtusse pöördusid, siis saab lugeda, et puudutatud isik on avaldajate nõude rahuldanud

§ 168lg 5 mõttes.

Seetõttu on põhjendatud menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. Avaldajad oma menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ei ole. Samas kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks tsiviilasja materjalid (

§ 174

lg 1).

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldajaid ei ole kohtumenetluses esindanud lepinguline esindaja (jurist, advokaat). Nõustaja kulud ei kuulu

§ 175lg 2 kohaselt hüvitamisele.

Kohtu hinnangul avaldajatel puuduvad kindlaksmääratavad põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja menetluskulud. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on avaldajad tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot, mis on seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et puudutatud isikult tuleb solidaarselt välja mõista avaldajate kasuks menetluskulu 50 eurot.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt / 3 2-14-50271 Merike Varusk Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.