4-19-4319/16

4-19-4319 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2019.a Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-19-4319 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi A V (isikukood xxx, xxx kodakondsus, elukoht xxx) väärteoasi JäätS § 120 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Istungil osalenud isikud Keila Linnavalitsuse 01.08.2019.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr
2. kaebuse esitaja A V kohtuvälise menetleja, Keila Linnavalitsuse, esindaja U P RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133-135, kohus otsustas: Tühistada Keila Linnavalitsuse 01.08.2019.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 152 ning lõpetada väärteomenetlus A V suhtes, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas
3. november 2019.a. alates kella 12.
4. Asjaolud ja menetluse käik Keila Linnavalitsuse järelevalvespetsialisti U P poolt 01.08.2019.a koostatud kiirmenetluse otsuse kohaselt 30.07.2019.a kell 17:06-17:08 tõi A V xxx kinnistu kõrval asuvate sorteeritud pakendite konteinerite kõrvale musta kilekoti olmejäätmetega. Oma tegevusega on A V rikkunud jäätmekäitluse nõudeid ja ladustanud jäätmeid väljaspool jäätmekäitluskohta, mis on jäätmeseaduse § 120 lg 1 kohaselt kvalifitseeritav väärtegu. Kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 152 karistati A V jäätmeseaduse § 120 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses s.o 40 eurot. A V esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses ning palub väärteomenetlus lõpetada. Leiab, et Keila linnavalitsuse väärteomenetluse nr 152 otsuses toodud jäätmeseaduse § 120 lg 1 ei saa võtta aluseks temale karistuse määramiseks, sest kogu juhtum ei paigutu selle paragrahvi alla. Kaebuse esitaja jäi kohtus esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja jääb oma väärteomenetluses tehtud otsuses toodud seisukohtade juurde ning leiab, et väärteo toimepanek A V poolt on tõendamist leidnud. Kohtu põhjendused Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et A V kaebus on põhjendatud ning Keila Linnavalitsuse 01.08.2019 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 152 tuleb tühistada. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on väärteoasja arutamise piirid kindlaks määratud väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on kohus seotud. Vaidlust ei ole asjaolus, et A V 30.07.2019.a kell 17:06 kuni 17:08 viis xxx kinnistu kõrval asuvate sorteeritud pakendite konteineri kõrvale musta prügikoti jäätmetega. Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-45-11, p 9). Vastavalt kiirmenetluse otsusele on A V 30.07.2019.a kell 17:06 kuni 17:08 ladestanud xxx kinnistu kõrval asuvate sorteeritud pakendite konteineri kõrvale olmejäätmeid. Nimetatud tegevusega pani toime jäätmeseaduse § 120 lg 1 sätestatud väärteo. Jäätmeseaduse § 120 näol on tegemist blanketse normiga, mis tuleb sisustada viidetega jäätmeseaduse nendele sätetele, mille nõuete rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse ning siduda need faktiliste asjaoludega, mis kinnitaksid menetlusaluse isiku poolt talle omistatud teo toimepanekut. Kohtuväline menetleja, karistades menetlusalust isikut jäätmeseaduse § 120 lg 1 alusel ei ole kiirmenetluse otsuses näidanud ära mitte ühtegi seaduse sätet, mille rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse. 2 Kiirmenetluse otsuses on ette heidetud olmejäätmete ladestamist väljaspool jäätmekäitluskohta. Esmalt jääb kohtule arusaamatuks, millise tõendi alusel saab kohtuväline menetleja U P väita, et tegemist oli olmejäätmetega. Seda enam, et vaatlusprotokollis on kohtuväline menetleja ise leidnud, et arvatavalt on tegemist olmejäätmetega, kuid kohtule ei nähtu mil moel ja kas üldse on kohtuväline menetleja selle tuvastanud. Menetlusalune isik on oma kaebuses selgitanud ja ka kohtuistungil jäänud selle juurde, et tegemist oli sorteeritud pakendiga ning just seetõttu ei pannud ta nimetatud jäätmeid mõnda teise prügikonteinerisse, kuna tegemist oli sorteeritud pakendi jäätmetega. Kohtul puudub mistahes alus kahelda menetlusaluse isiku sellekohastes ütlustes, ka kohtuväline menetleja ei seadnud kohtuistungil menetlusaluse isiku sellekohaseid ütlusi kahtluse alla. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et nimetatud jäätmete näol oli tegemist pakendijäätmetega. Kohtuvälise menetleja hinnangul rikkus A V jäätmekäitluse nõudeid ja ladustas jäätmeid väljaspool jäätmekäitluskohta. Seega kohtuvälise menetleja hinnangul tohtis A V nimetatud jäätmed viia ainult jäätmekäitluskohta. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja sellekohane seisukoht väär. Kuivõrd tegemist oli pakendijäätmetega, siis vastavalt jäätmeseaduse § 1 lg 3 reguleerib jäätmeseadus pakendijäätmete käitlemist niivõrd, kuivõrd see ei ole reguleeritud pakendiseadusega. Pakendiseaduse § 15 lg 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas. Kuna nimetatud jäätmete mahutid asusid Keila linna haldusalas, siis tuleb lähtuda Keila linna jäätmehoolduseeskirjast, mille § 13 sätestab pakendite ja pakendijäätmete käitlemise. Nimetatud eeskirja lg 4 kohaselt tuleb pakendid ja pakendijäätmed koguda muudest jäätmetest eraldi ja paigutada selleks ettenähtud mahutisse. Lahendamaks ära küsimust, kas antud mahuti näol oli tegemist jäätmekäitluskohaga tuleb siirduda jäätmeseaduse § 19 juurde, mille lg 1 kohaselt on jäätmekäitluskoht tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Lg 3 kohaselt ei loeta jäätmekäitluskohaks jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks. Seega tuleneb Keila linna jäätmehoolduseeskirjast üheselt, et pakendijäätmed kogutakse eraldi mahutisse ning jäätmeseadus ütleb selgelt, et jäätmemahutit, mis on ette nähtud ühte liiki jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, ei loeta jäätmekäitluskohaks. Tulenevalt asjaolust, et A Vl puudus seadusest tulenev kohustus pakendijäätmete ladustamiseks jäätmekäitluskohas ei saa selle mitte täitmist talle ka ette heita. Lisaks on tähelepanu vääriv asjaolu, et Keila linnavalitsus on oma eeskirjas juba ette näinud võimaluse juhuks kui pakendijäätme mahuti on ületäitunud. Nimelt eeskirja § 13 lg 8 p 3 näeb ette toimimise mahuti kõrval olevate pakendijäätmetega. Seega on Keila linnavalitsus eeskirja koostades näinud võimaluse, et pakendijääke ladustatakse ka mahuti kõrvale. Veel soovib kohus juhtida kohtuvälise menetleja tähelepanu mõningatele menetluslikele küsimustele. Kiirmenetluse otsuse A Vle on koostanud Keila Linnavalitsuse järelevalvespetsialist U P. Kohtule on esitatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll üldmenetluses, mille on samuti allkirjastanud U P Toimikusse on lisatud vaatluse protokoll, kus Keila Linnavalitsuse järelevalvespetsialist U P on vaadelnud videosalvestist, mis on salvestatud kinnistu xxx kaameraga Keila linnas. Kohtuistungil osales samuti kohtuvälise menetleja esindajana U P. Seega on kogu menetluse läbi viinud kohtuväline menetleja U P ning samuti on ta osalenud kohtuvälise menetleja esindajana kohtuistungil. VTMS § 313 lg 1 kohaselt kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid 3 väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses, võib osaleda kohtu- või kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. Lõige 2 sätestab, et lõikes 1 nimetatud kohtuvälise menetleja ametnik ei või osaleda kohtu- või kaebemenetluses kohtuvälise menetleja esindajana. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka teistes menetlustes on kohtuvälise menetleja U P tähelepanu nimetatud asjaolule juhitud. Kohtuistungile kutse edastati Keila Linnavalitsuse esindajale U P, kuid kohtuistungile oleks tulnud kohtuvä-lise menetleja esindajana saata keegi teine selleks volitatud isik. Veel jääb kohtule arusaamatuks, et kui menetlusalusele isikule koostati kiirmenetluse otsus, siis mis põhjusel pidas kohtuväline menetleja vajalikuks menetlusalust isikut üle kuulata üldmenetluses. Samuti jääb arusaamatuks kohtuvälise menetleja poolt koostatud vaatluse protokoll. Nimelt on vaatluse protokollis kirjas, et vaatlusel vaadati videot. Vaatluse toimumise ajaks on märgitud 30.07.2019.a kell 17:06 ja lõpp 17:
5. Teo toimepanemise ajaks on samuti 30.07.2019.a kell 17:06-17:
6. Ilmselgelt ei ole võimalik video vaatlust toimetada täpselt samal ajal kui tegu toime pandi. Väärteo toimikus lk 4 on e-kirja väljatrükk, millest võib oletada, et U P on nimetatud salvestis edastatud alles 01.08.2019 kell 09:49, seega ei ole võimalik, et U P sai vaatlust toimetada ennem kui üldse nimetatud video temale laekus. Kohus peab vajalikuks juhtida kohtuvälise menetleja tähelepanu asjaolule, et väärteomenetlustes tehtud karistused jõuavad isikutele ka karistusregistrisse ning ainuüksi seetõttu tuleb oma otsustes äärmiselt täpne ja seaduseid järgiv olla ning ei tohi suhtuda kergekäeliselt isikute karistamisse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kiirmenetluse otsuses toodud teokirjeldusest lähtudes ei ole A V rikkunud jäätmeseadust ega vastuta seega jäätmeseaduse § 120 lg 1 järgi, mistõttu väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 4