← Eesti

3-19-2057/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-2057 Haldusasi Ühispakkujate AS G4S Ees

§ 165lg 2).

Vastuseks kohtumenetluses esitatud väidetele märgib kohus järgmist.

  1. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et hankija sooviks on osta registreeritud pagasi EDS läbivalgustusseade, mille kõrgus paigaldamise järgselt ei saa ületada 2300 mm. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja pakutud seadme standardkõrgus on 2320 mm ning kaebaja soovib tagada seadme vastavuse riigihanke alusdokumentides toodule selle kõrguse muutmisel. Hinnates menetlusosaliste väiteid kohtumenetluses, siis kokkuvõetult on menetlusosaliste vahel vaidlus esmalt selles, kas kaebaja võis pakkuda seadet, mille standardkõrgus ületab hangitava seadme kõrgust ning vastavus riigihanke alusdokumentidele saavutatakse seadme muutmisel. Teiseks on menetlusosaliste vahel vaidlus selles, kas muudetud seade vastab riigihanke alusdokumentides nõutule.
  2. Kolmas isik ja hankija leiavad, et riigihanke alusdokumendid ei võimaldanud pakkuda seadet, mille vastavus riigihanke alusdokumentidele saavutatakse seadme muutmise teel. Kaebaja on vastupidisel seisukohal. Kohus nõustub kaebajaga, et riigihanke alusdokumendid ei välista modifitseeritud seadme pakkumist, ent seda tingimusel, et modifitseeritud seade vastab EDS toimimisnõuetele kehtestatud standardile 3.
  3. või
  4. 6

(10)
  1. Kohus ei nõustu kolmanda isiku ja hankijaga, et kaebaja ei esitanud hankijale nõutud selgitusi, mistõttu ei saanud hankija pakkumust vastavaks tunnistada. Samuti ei nõustu kohus kolmanda isikuga, et selgituste esitamisega esitas kaebaja hankijale uue pakkumuse või et selgituste andmine oleks eeldanud hankijale teostusjooniste esitamist. Vaidlust ei ole, et kooskõlas RHS §-ga 46 palus hankija kaebajal selgitada, kuidas tagatakse seadme kõrguse vastavus riigihanke alusdokumentidele. Kaebaja vastas hankijale, esitades selgituse, kuidas tagatakse seadme kõrgus 2300 mm. Hankija ei pidanud esitatud selgitust piisavaks ning leidis, et kaebaja pakutud seade ei vasta kõrguse osas riigihanke alusdokumentides sätestatud nõuetele, mistõttu tuleb pakkumus tagasi lükata. Samal seisukohal on hankija ka vaidlustus- ja kohtumenetluses. Kohus leiab, et kaebaja pakkumus vastas 29.09.2019 riigihanke alusdokumentides esitatud nõuetele ning selle tagasilükkamine 29.09.2019 otsuses märgitud tingimusel ei olnud õiguspärane.
  2. Hankija ja kaebaja vahel ei ole vaidlust, et pakkumuse koosseisus esitas kaebaja ECAC dokumendid, mis tõendavad nii seadme XT2100HS hindamisprotsessi läbimist ja nimekirja kandmist kui ka seadme vastavust riigihanke alusdokumentides märgitud EDS standarditele. Seega ei ole vaidlust, et kaebaja pakutud seade, kui selle kõrgust ei ole muudetud, vastab riigihanke alusdokumentides toodud nõudele. Vaidlust ei ole ka selles, et hankija küsimustele vastates selgitas kaebaja, mis põhjusel saab pakutavat seadet pidada riigihanke alusdokumentidele vastavaks ka siis kui selle jalgade kõrgust on muudetud. Seega tuli hankijal kaebaja pakkumuse hindamisel välja selgitada, kas kaebaja pakutud seade, mille kõrgust on muudetud Tallinna Lennujaamale vastavaks, vastab ettenähtud standardile ja on kantud hindamise läbinud seadmete nimekirja. 13.
  3. Kaebaja esitatud pakkumusest nähtub, et tema pakutav seade on 2320 mm kõrge, kuid arvestades piiratud kõrguse nõuet Tallinna lennujaamas, võetakse masina kõrguse langetamiseks kasutusele spetsiaalsed meetmed.1 Lisaks on pakkumuse osas 4.3 märgitud, et masina kõrgust saab sõltuvalt paigalduskoha tingimustest reguleerida vahemikus 2300 mm kuni 2320 mm, kohandades masina kereosa või jalgu.2 Sellest tingitult palus hankija kaebajal pakkumust täpsustada, esitades kaebajale järgmise küsimuse: „… The tender also states that the tender can adapt the device to the required dimensions. Please provide specific customization and ECAC confirmation that the customized device complies with standard 3.1 or 3 of the EDS Operational Requirements.”.3 Kaebaja esitas hankijale selgitused, mille kohaselt toimub seadme kõrguse muutmine jalgade kohandamisega ning teavituse, et tegemist on mittekriitilise komponendi muudatusega, millest ei pea ECAC-it teavitama. Selle kinnituseks lisas kaebaja hankijale ECAC hindamise skeemi, mida kasutati XT2100HS-i masina testimises ja sertifitseerimisel. Samuti edastas kaebaja hankijale vastutava ECAC-i otsekontakti kontaktandmed. 13.
  4. Ehkki kohtuistungil asus hankija väitma, et kaebaja esitatud tabelist ei nähtunud, et tegemist on ECAC tabeliga, siis jääb hankija vastav väide kohtule arusaamatuks. Hankija vaidlustatud otsustest ei nähtu, miks hankija kaebaja esitatud ECAC tabelit piisavaks ei pidanud ning mis põhjusel peaks kaebaja saama ECAC kinnituse jalgade kõrguse muutmisele, kui sellisest muudatusest ECAC teavitamine ei ole isegi vajalik. Et kaebaja pakutava jalgade kõrguse VAKO toimiku lisa „Vaidlustaja pakkumuse väljavõte“, lk
  5. Dokumendid tõlke esitas kaebaja 26.11.2019 (lisa 1.2, mittekonfidentsiaalne) ja 27.11.2019 (lisa 1.1 konfidentsiaalne). 2 VAKO toimiku lisa „Vaidlustaja pakkumuse väljavõte“, lk
  6. Dokumendid tõlke esitas kaebaja 26.11.2019 (lisa 1.2, mittekonfidentsiaalne) ja 27.11.2019 (lisa 1.1 konfidentsiaalne). 3 Tõlge – Esitage spetsiaalne kohandamisplaan ja ECAC-i kinnitus selle kohta, et kohandatud seade on läbinud ECAC-i vastavushindamisprotsessi ja et kohandatud seade vastab lõhkeaine avastamissüsteemi (EDS) toimimisnõuete standardile 3.1 või
  7. VAKO toimiku lisa „Vastus hankija päringule“. Dokumendid tõlke esitas kaebaja 26.11.2019 (lisa 2) 1 7
(10)muutmisest ei ole ECAC teavitamine vajalik nähtub ka ECAC 24.09.2019 e-kirjast.4 Hankija ei ole vaidlustatud otsuses väitnud, et kaebaja esitatud joonistabel5 oleks väär või et tegemist ei oleks ECAC sertifitseerimisprotsessi tabeliga, ehkki kaebaja 27.08.2019 vastuses nii väidetakse. Kaebaja esitatud joonistabelist nähtub, et tegemist on kaebaja pakutava EDS masinaga XT2100HS-ga, kus on seadmete jalad märgitud rohelisega, st muudatus ei eelda ECAC teavitamist. Seega on põhjendamatu hankija nõue, et kaebaja oleks pidanud esitama neile täiendava ECAC kinnituse, et jalgade kohandamise järgselt seade vastab standardile. Seda kinnitab ka asjaolu, et 11.09.2019 pöördus hankija kaebaja esitatud ECAC kontakti poole ning palus vastata muu hulgas järgmisele küsimusele kaebaja pakutud seadme XT2100HS kohta: „Please advise if the machine high would be lowered to 2300 mm by adjusting the feet of the machine, would the machine lose its certification and/or radiation parameters and would need to be recertified/measured?“.6 Ehkki kaebaja ei väitnud, et parameetri nõuetele vastamiseks muudetakse ka seadme korpust, siis vaatamata sellele esitas hankija ECAC-ile küsimuse ka seadme korpuse muutmise kohta. ECAC kontakt vastas hankija 11.09.2019 küsimusele 24.09.2019 järgmiselt: „We only certified evaluate the security equipment according to their internal size: it means that ECAC only cares about the tunnel size and the distance between the X-Ray generator and the belt. As a consequence, adjusting the feet is not a cause of evaluation approval loss. Concerning the chassis, it is more difficult to assess because I don’t know if the internal dimensions have been also changed.“7
  1. Seega lisaks kaebaja 27.08.2019 esitatud kinnitustele kinnitab ka ECAC 24.09.2019 e-kiri, et kaebaja pakutava seadme jalgade kõrguse muutmine ei too kaasa ECAC hindamise kinnituse kaotamist ning et seade vastab ka seejärel sertifikaadile. Seega on väär hankija otsuses toodud väide, et pakkuja ei ole väitnud ega tõendanud, et seadme jalgade kõrguse muutmise järgselt vastab seade EDS toimimisnõuetele kehtestatud standardile 3.1 või 3 ning et see on kantud hindamise läbinud seadmete nimekirja. Ehkki hankija rõhutab korduvalt, et hankija sai teha otsuse olemasolevate andmete pinnalt, kuid ühestki dokumendist ei nähtu, et hankija oleks ECAC kontaktilt 24.09.2019 saadud informatsiooniga 29.09.2019 otsuste tegemisel arvestanud. Veelgi enam, vaidlustusmenetlusest või hankemenetlusest ei nähtu üldse, et hankija oleks ECAC poole pöördunud. Sellist teabe varjamist ei saa pidada hea haldusega ja hankemenetluse läbipaistvuse põhimõttega kooskõlas olevaks. Lisaks nõustub kohus kaebajaga, et arusaamatu on, miks küsis hankija ECAC-ilt teavet kere muutmise kohta ning miks rõhutab hankija 29.09.2019 otsuse tegemisel kere muutusega seonduvat, kui kaebaja kinnitas juba 27.08.2019, et masina kõrgus tagatakse üksnes jalgade kõrguse muutmisega. Sellise muudatuse osas kinnitas aga ECAC kontakt hankijale, et see ei muuda seadme hindamist ja sertifikaati.
  2. Kohtu hinnangul on RHS § 46 lg 4 ja § 114, mis võimaldavad hankijal pakkujalt pakkumuse kohta küsimusi esitada, kehtestamise eesmärgiks pakkujate kaitsmine hankija omavoli eest, et hankija ei lükkaks tagasi temale küsimusi tekitavat pakkumust enne, kui on andnud pakkujale võimaluse oma pakkumust selgitada ning hankija kohustuseks on pakkumuse tagasilükkamist Vt hankija 06.12.2019 esitatud kirjavahetus ja selle tõlge, mille hankija esitas 09.12.
  3. VAKO toimik „Vaidlustuse esitamine“ lisa 2 (konfidentsiaalne) ja selle tõlge, mille kaebaja esitas 27.11.
  4. 6 Tõlge – Palun informeerige, kui masina kõrgust alandatakse kuni 2300 mm, kohandades masina jalgu, kas masin kaotab enda sertifitseeritusse ja/või kiirgusparameetrid ja seda tuleks uuesti sertifitseerida/muuta? Hankija 06.12.2019 menetlusdokument, mille tõlge esitati 09.12.
  5. 7 Tõlge – Sertifitseerides me ainult hindame turvaseadet vastavalt selle sisemisele suurusele: see tähendab, et ECAC huvitub ainult tunneli suurusest ja vahemaast röntgenkiire generaatori ja rihma vahel. Selle tulemusena, jalgade kohandamine ei ole põhjuseks, et kaotada hindamise kinnitus. Mis puudutab šassiid, siis seda on raskem hinnata, sest ma ei tea, kas sisemisi dimensiooni on samuti muudetud. Hankija 06.12.2019 menetlusdokument, mille tõlge esitati 09.12.
  6. 4 5 8
(10)põhjendada. Eelnevast tulenevalt nõustub kohus VAKO-ga, et hankija ei ole otsuses põhjendanud, miks kaebaja 30.08.2019 selgituste ja dokumentide ning ECAC 24.09.2019 kinnituskirja alusel ei ole kaebaja pakkumuse vastavust võimalik kontrollida. Pakkumuse vastavuse osas kindluse puudumine ei saa olla aluseks pakkumuse mittevastavaks tunnistamisele ja selle tagasi lükkamisele. 16. Eelnevast tulenevalt jääb kolmanda isiku kaebus rahuldamata ja VAKO otsus muutmata. Menetluskulud 17.

§ 108lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitanud kolmanda isiku suhtes kohaldatakse samas paragrahvis poole kohta sätestatut. Kuna hankeasjades on kohtumenetlus jätkumenetluseks VAKO-s toimunud vaidlustusmenetlusele ning

  1. peatükk ei kehtesta hankeasjades erisätteid menetluskulude jagamise osas, lähtub kohus menetluskulude jagamisel sarnastest põhimõtetest nagu apellatsioonimenetluses, kus apellatsioonkaebuse on esitanud kolmas isik. Seega kuna kohus jätab kolmanda isiku kaebuse rahuldamata, tuleb kaebaja menetluskulud mõista välja kolmandalt isikult. Kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest ta on kolmanda isikuga samal poolel.
  2. Kohtu hinnangul on ka VAKO otsuse peale kaebuse menetluskulude väljamõistmisel asjakohane kohtupraktika, mille kohaselt ei saa menetluskulud kõrgemas kohtuastmes olla üldjuhul suuremad kui eelmises kohtuastmes, sest kõrgema astme menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks eeldatavasti vähem aega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.06.2018 otsus asjas nr 3-3-1-73-16, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika). 19.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus võtab menetluskulude jaotusel arvesse asja mahukust, õiguslikku keerukust, menetlustoimingute arvu ning kohtuistungi ajakulu. Haldusasja ei ole põhjust pidada tavapärasest keerukamaks ning võrreldes VAKO menetlusega on vaidlusaluste küsimuste ring jäänud sisuliselt samaks. Samuti ei saa pidada toimiku materjale mahukaks, kuid arvestada tuleb sellega, et halduskohtumenetluses vaadati haldusasi läbi kohtuistungil, milleks ettevalmistamine ja millel osalemine eeldab teatavat ajakulu. Samuti võtab kohus arvesse, et võrreldes VAKO menetlusega esitas kaebaja kohtumenetluses esialgse õiguskaitse taotluse, mille halduskohus 07.11.2019 määrusega rahuldas. VAKO pidas põhjendatuks kaebaja õigusabi osutamisega menetluskulusid 14 tunni (st 2500 euro) ulatuses. Kohtumenetluses esitas kaebaja menetluskulusid tõendavate dokumentidena 03.12.2019 arve nr 201598797, 05.12.2019 arve nr 20159913 ja 16.12.2019 arve nr 20160230 ning palus menetluskulud kanda üle Nuctech Warsaw Company Limited Sp.z o.o. arveldusarvele. Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 3655,60 eurot (03.12.2019 arve alusel), 786,25 eurot (05.12.2019 arve alusel) ning 566,25 eurot (16.12.2019 arve alusel). Kokku 5008,10 eurot, millest 30 eurot moodustavad esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivud. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja menetluskulude välja mõistmine kolmandalt isikult koguulatuses põhjendatud, kuna need ületavad oluliselt vaidlustusmenetluse kulusid8 ning sisaldavad VAKO pidas põhjendatuks hüvitada kaebajale menetluskulud 2500 euro ulatuses, mis vastab advokaadi 14 töötunnile ja millele lisandus vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1280 eurot 8 9

(10)toiminguid, mis ei ole seostatavad kohtumenetlusega (vt 03.12.2019 arvel kajastatud 21.10.2019 ja 25.10.2019 toiminguid). Samuti ei ole põhjendatud mõista kolmandalt isikult kaebaja kasuks välja menetluskulusid, mis seonduvad kaebaja 26.11.2019 esitatud täiendava esialgse õiguskaitse taotlusega ja selle menetlemisega. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista kolmandalt isikult koguulatuses välja ka selliseid kaebaja menetluskulusid, mis seostuvad nt kohtuistungiks ettevalmistamisega (kokku 4 tunni ulatuses), kaebaja esindajatega suhtlemisega või kaebusele vastamisega. Esmalt märgib kohus, et hinnates kaebaja menetluskulusid, siis nähtub nendest, et sisuliselt võttis kaebusele vastamine aega vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitamisega sama kaua. Kuna menetlusosaliste vaidlustusmenetluse väited ei erine halduskohtule esitatud väidetest, siis peab kohus põhjendatuks vähendada ka kolmandalt isikult kaebaja kasuks kaebusele vastamisega kulude ulatust. Samuti märgib kohus, et ehkki kliendi esindajaga suhtlemine on kohtumenetluse kestel vajalik ja põhjendatud, siis ka selles osas ei pea kohus kulude väljamõistmist kolmandalt isikult koguulatuses põhjendatuks. 20. Eelnevast tulenevalt ning arvestades asjaolu, et halduskohtumenetluses esitas kaebaja täiendavalt esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus rahuldas, osales kohtuistungil ja vastas hankija esitatud täiendavale tõendile, peab halduskohus põhjendatuks mõista kolmandalt isikult välja kaebaja menetluskulud summas 2867,50 eurot, mis vastab põhimõtteliselt õigusabi teenuse osutaja 15,5 töötunnile (tunnihinnaga 185 eurot) ning millele lisandub rahuldamisele kuulunud esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 15 eurot ja kohtuistungi tõlkimisega kaasnenud kulu summas 150 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.