lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 2,3, § 215 lg 1, § 200 lg 2 p 4 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Jaanika Kõrgmaa Süüdistatav Dmitri Averitšev ringkonnaprokurör Elukoht XXX, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood 38009302217, ilma kodakondsuseta, keskharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral, neist viimane: - 14.12.2016 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 7, 9, § 121 (alates 01.01.2015
lg 1) järgi vangistusega 3 aastat,
lg 1, 3 ja § 73 lg 1, 3 kohaselt tingimisi vangistusega 4 aastat 9 kuud ja 27 päeva katseajaga 5 aastat. Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 01.12.2018. Kaitsja Vandeadvokaadi abi Deniss Matvejev 1 1-19-1198 Kohtuistungi toimumise aeg 06.05.2019, 07.05.2019, 08.05.2019, 13.05.2019, 22.05.2019 RESOLUTSIOON Tunnistada Dmitri Averitšev süüdi
Tunnistada Dmitri Averitšev süüdi
Tunnistada Dmitri Averitšev süüdi
Tunnistada Dmitri Averitšev süüdi
Vastavalt
lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Dmitri Averitševile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Suurendada
lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.12.2016 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (4 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust) võrra ning mõista Dmitri Averitševile liitkaristuseks 7 (seitse) aastat 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Arvata
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 01.12.2018 kuni 06.06.2019, s.o 6 (kuus) kuud ja 5 (viis) päeva, karistusaja hulka ja mõista Dmitri Averitševile lõplikult ärakandmisele 7 (seitse) aastat 3 (kolm) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Karistusaega arvestada alates 07.06.
266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Dmitri Averitšev´i selles, et ta isikuna, keda on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.12.2016 otsusega nr 1-15-8918 mh
(alates 01.01.2015
lg 1) järgi kriminaalkorras karistatud, 03.03.2018.a kella 05.00 paiku XXX juures lõi kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isikuga V V jalgadega keha piirkonda. Kannatanu V V kaitses kätega pead, mistõtu löögid tabasid teda vastu käsi. Sellise tegevusega tekitas Dmitri Averitšev kannatanule V V füüsilist valu ja kehavigastusi – punetused mõlemal küünarnukil, 3,7 cm pikkune marrastus vasakul küünarvarrel, marrastused paremal peopesal. Samuti süüdistatakse Dmitri Averitšev´i selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 25.10.2018.a kella 00.10 paiku XXX asuvas korteris lõi oma endist elukaaslast N Z , kes parajasti magas, lahtise käega näo piirkonda. Peale seda Dmitri Averitšev haaras kannatanul N Z kaelast kinni ning hakkas teda kägistama, pärast mida lõi N Z mitu korda rusikaga keha piirkonda. Peale seda, kui kannatanu põgenes korterist ning jõudis trepimademele, haaras Dmitri Averitšev N Z käega juustest kinni ning sundis N Z suhtes füüsilist jõudu kasutades teda korterisse sisenema. Sellise tegevusega tekitas Dmitri Averitšev kannatanule N Z füüsilist valu ja kehavigastusi – paistetus üla- ja alahuulel. Sel moel pani Dmitri Averitšev toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, korduvalt, s.o
Samuti süüdistatakse Dmitri Averitšev´i selles, et ta 25.10.2018.a kella 00.10 paiku XXX asuvas korteris viibides võttis N Z viimase nõusolekuta mobiiltelefoni Apple iPhone 7 Plus maksumusega 700 eurot ning hakkas mobiiltelefonis olevaid tekstsõnumeid lugema. Korterist 3 1-19-1198 lahkudes võttis Dmitri Averitšev kannatanule N Z kuuluva mobiiltelefoni endaga kaasas, hoidis seda enda käes kuni 25.10.2018.a õhtuni, mil siis tagastas mobiiltelefoni N Z viimase sõbranna S K vahendusel. Sel moel pani Dmitri Averitšev toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, s.o
Samuti süüdistatakse Dmitri Averitšev´i selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.12.2016 otsusega nr 1-15-8918 mh
lg 2 p 7, 9 järgi kriminaalkorras karistatud, 07.08.2018.a kella 14.30 paiku XXX asuva sporditarvete kaupluse juures röövis V K punast värvi raamiga jalgratta Trek 4100 maksumusega 150 eurot, kasutades võõra vallasasja äravõtmiseks selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil jalgrattaomaniku V K suhtes füüsilist ja psüühilist vägivalda. Nimelt kannatanu hirmutamiseks ning tema vastupanu mahasurumiseks ütles Dmitri Averitšev V K , et kui viimane ratast ära anna, siis annab ta talle peksa. Seejärel tõukas Dmitri Averitšev V K peopesaga jõuliselt vastu paremat õlga. Saadud tõukest kaotas kannatanu tasakaalu ning kukkudes vastu kaupluse seina lõi ära oma parema käe küünarnuki. Dmitri Averitšev´i tegevuse tõttu tundis V K füüsilist valu. Seejärel haaras Dmitri Averitšev kannatanult V K kõnesoleva jalgratta ning lahkus sellega sündmuskohalt. Sel moel pani Dmitri Averitšev toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivalda kasutades isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, s.o
II Kohtuistung Süüdistatav Dmitri Averitšev ennast süüdi ei tunnistanud. Süüdistuse sisu on temale arusaadav. Dmitri Averitševi ütluste kohaselt 25.10.2018.a läks ta korterisse aadressil : XXX koos kannatanuga ning veetis enne seda koos kannatanuga aega pizzakohvikus. Koos nendega oli pizzakohvikus tunnistaja J T . D. Averitšev soovis lugeda kannatanu sõnumivahetust kannatanu telefonist ning võttis selle endaga kaasa. Ta kinnitas, et kannatanu ei andnud nõusolekut telefoni võtmiseks. D. Averitšev kasutas kannatanu telefoni, lugedes kannatanu telefonist sõnumivahetust. D. Averitšev sõitis 03.03.2018.a kella 05.00 paiku XXX ning nägi purjus kannatanut, kes autole ette hüppas. See oli sõiduteel. Ta läks autost välja, võttis purjus kannatanul käest kinni, tõstis üles, kuid ei löönud kannatanut. D. Averitšev seletas, et tegemist ei olnud löögiga, kannatanu ei kukkunud. 07.08.2018.a kella 14.30 paiku XXX asuva sporditarvete kaupluse juures D. Averitšev võttis V. K jalgratta Trek 4100. See jalgratas Trek 4100 oli ostetud Soomes, kingitud Z ja hiljem jalgratas oli N. Z varastatud. D. Averitšev küsis kas kannatanul on dokumendid selle jalgratta kohta ja selle peale kannatanu vastas, et dokumente temal ei ole. D. Averitšev pakkus kannatanule minna politseisse või anda ratas temale üle vabatahtlikult. V. K andis ratta Avertitšev`ile vabatahtlikult. Averitšev`i sõnul ütles ta M, et varastas jalgratta Trek 4100, kuna soovis M lahku minna. Prokurör leidis, et Dmitri Averitševi süü on uuritud tõenditega kinnitust leidnud. Prokurör palus Dmitri Averitšev süüdi mõista
Prokurör taotles D. Averitšev`ile karistuseks
lg 2 p 1 järgi 6 kuud vangistust.
lg 2 p 2.3 järgi 2 aastat vangistust.
lg 1 järgi 4 kuud vangistust.
lg 2 p 4 järgi 7 aastat ja 6 kuud vangistust.
alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 10 aastat vangistust.
lg 2 alusel mõista liikkaristus Viru Maakohtu 14.12.2016 poolt mõistetud ära kandmata 4 1-19-1198 karistusega 4 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks 14 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Kaitsja leidis, et süüdistus ei ole põhjendatud. Kaitsja palus Dmitri Averitševi õigeks mõista ning menetluskulud jätta riigi kanda. Kannatanu N Z andis ütlusi, et 24.10.2018 õhtul heitis ta magama ning ärkas öösel selle peale, et D. Averitšev oli tema korteris ning lõi teda lahtise käega vastu põske. Kannatanu ütluste kohaselt oli ta unustanud ukse lukustamata ning seetõttu pääses tema endine elukaaslane D. Averitšev korterisse. Kannatanu sõnul tema D. Averitšev`i korterisse ei kutsunud ning ei kuulnud enne mingit koputamist. Süüdistatav sisenes tema korterisse omavoliliselt, võttis kannatanu telefoni, luges sealt kirjavahetust. Dmitri Averitšev haaras kannatanul kaelast kinni ning hakkas teda kägistama, lõi N Z mitu korda rusikaga keha piirkonda. Dmitri Averitšev tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi – paistetus üla- ja alahuulel. Näo peal oli sinikas, ta nägi seda päev hiljem /politsei jõudis kohale koheselt, aga sinikas tekkis päev hiljem/. Korterist lahkudes võttis Dmitri Averitšev kannatanule kuuluva mobiiltelefoni endaga kaasas, hoidis seda enda käes kuni 25.10.2018.a õhtuni, siis tagastas mobiiltelefoni N Z viimase sõbranna vahendusel. Kannatanu V V andis ütlusi, et 03.03.2018.a kella 05.00 paiku XXX nägi ta kõnniteel sõitmas hõbedast Volkswagen Golf sõidukit. Sõiduk peatus tema ees ning sealt väljusid juht ning kaassõitja ning peksid teda. Kannatanu ütluste kohaselt nägi ta autos väljumas kõrvalistujat ning autojuhti, löögid tema suunas tulid kahelt poolt, ta kaitses nägu kätega. Arvab, et teda peksid kaks isikut. Kannatanu V K andis ütlusi, et 07.08.2018.a kella 14.30 paiku S sporditarvete kaupluse juures lubas D. Averitšev talle peksa anda, kui ta ratast ära ei anna, lisaks D. Averitšev tõukas teda. Kannatanu oli sellest hirmunud ja andis ratta ära. K ütluste kohaselt ostis ta jalgratta Narvast ajalehe kuulutuse kaudu. Tunnistaja V M andis ütlusi, et ratta äraandmisele eelnes D. Averitšev`i poolt ähvardus kannatanu suhtes ja Averitšev tõesti tõukas kannatanut. D. Averitšev võttis jalgratta ja lahkus sellega. D. Averitšev avaldas talle, et jalgratta oli ta varastanud ja seejärel oli ratas varastatud temalt. Ta uskus D. Averitšev`i juttu selle kohta, et Averitšev varastas jalgratta, sest kui tulla S ja küsida, kes siin varastab jalgrattaid, siis iga inimene ütleb, et see on Dmitri Averitšev. Tunnistaja I I andis ütlusi, et ta elab aadressil XXX, kannatanu N Z elab korteris №XX, ta on N. Z naaber. Kannatanu N Z elab pojaga. Tema juures käivad veel tihti sõbrannad koos lastega. 25.10.2018 kella 21.00-22.00 paiku ta läks trepimademele välja ja kuulis Z korterist mingisugust kisa, müra, mingeid konflikte: lapse häält „ei ole vaja, ema, ema“, naishäält ja meeshäält. Tunnistaja mäletab, et D. Averitšev on käinud Z juures ja see oli väga ammu, umbes 3 aastat tagasi. Tunnistaja pole näinud D. Averitševi 3 aastat. Tunnistaja K V andis ütlusi, et ta oli 07.08.2018 päeval koos V. K sporditarvete kaupluse juures. Nad olid seal jalgratastega. V. K juurde astusid noormees ja neiu. Noormees küsis dokumente jalgratta peale. V. K vastas, et ostis selle jalgratta Narvast eraisiku käest. Noormees ähvardas V. K . Süüdistatav ei rääkinud, et see on tema jalgratas. Jalgratas oli lukustatud. V. K tegi selle jalgratta lukust lahti, pärast noormees tõukas V. K ja varastas jalgratta. Tunnistaja J T andis ütlusi, et ta töötas D. Averitševiga koos. N Z oli kooselu süüdistatavaga, D. Averitšev ja N. Z elasid koos peaaegu 7 aastat. Nad kolmekesi jõid alkoholi 24.10.2018.a 5 1-19-1198 õhtul pitsakohvikus ja süüdistatav läks pitsakohvikust ära koos N Z . Tunnistaja V S andis ütlusi, et ta on N. Z naaber, N. Z elab pojaga. 2018 aastal ta nägi oma naabrit ja N. Z rääkis peksmisest, D. Averitšev peksis ta läbi. D. Averitšev ei käinud Z juures. Tunnistaja teab süüdistatavat D. Averitševi ainult nagu S linna elanikku. Tunnistaja E P andis ütlusi, et ta tunneb süüdistatavat. Tunnistaja oli 02.03.2018 õhtul süüdistatava autos /Volkswagen Golf, hõbedane/. Nad sõitsid autos. Pärast seda autosõitu ta läks koju. Kohus võttis vastu ja avaldas järgmised dokumentaalsed tõendid: I KÖIDE • 25.10.2018 isiku läbivaatuse protokoll fotodega - tõendab kannatanul N Z kuriteoj ärgselt fikseeritud kehavigastusi (tl 9-15). • andmed Apple iphone 7 plus - tõendavad kannatanule kuuluva mobiiltelefoni maksumust (tl 104-108). • 29.11.2018 asitõendi vaatlusprotokoll fotodega - kirjeldab kannatanule N Z kuuluvat mobiiltelefoni (tl 27-29). • 01.12.2018 isikusamasuse tuvastamise protokoll - tõendab, et alljärgnevatele menetlustoimingutele oli allutatud just Dmitri Averitšev (tl 35). • 01.12.2018 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll - tõendab Dmitri Averitšev´i kinnipidamise aega ja kohta (tl 37-42). • 03.03.2018 isiku läbivaatuse protokoll fotodega - tõendab kannatanul V V kuriteojärgselt fikseeritud kehavigastusi (tl 73-76, 247-254). • fototabelid tõendavad, et Dmitri Averitšev kasutas jalgratta äravõtmisel kannatanu suhtes vägivalda (tl 127-131). • 20.12.2018 asitõend (AS O turvakaamera videosalvestis) - kirjeldab kuriteo järgselt sündmuskohal toimuvat (tl 139-140, 255-256). • 27.08.2018 asitõendi vaatlusprotokoll fotodega - kirjeldab kannatanule V K kuuluvat jalgratast (tl 154-160). II KÖIDE • Viru Maakohtu 14.12.2016 otsus nr 1-15-8918 tõendab, et Dmitri Averitšev´i on kriminaalkorras karistatud kehalise väärkohtlemise ning röövimise eest (tl 130-134). • 04.02.2019 kinnistusraamatu väljatrükk - tõendab N Z omandiõigust (tl 178-181). • 06.02.2019 asitõendi vaatlusprotokoll - tõendab Häirekeskuse lühinumbrile 112 tehtud kõnede sisu (182-197, II kd; 169, I kd). • 06.02.2019 asitõendi vaatlusprotokoll - kinnitab kannatanu V V esmaseid selgitusi temaga juhtunud kuriteosündmuse kohta (tl 198-199). • 12.02.2019 väljatrükk rakendusest Google Street View - kirjeldab kuriteo (V K jalgratta röövimine) toimepanemise kohta (tl 227). III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 6 1-19-1198 Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kuulanud ära süüdistatava seisukoha süü tunnistamise küsimuses ning uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Dmitri Averitšev´i süü talle inkrimineeritud kuriteod toimepanemises
lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 2,3, § 215 lg 1, § 200 lg 2 p 4 järgi on tõendamist leidnud ning eeluurimisel õigesti kvalifitseeritud. Kannatanu N Z seotud episoodid
266 lg 2 p 1 järgi Põhiseaduse §-ga 32 kaitstud korteriomaniku õiguse riive
§-s 266 sätestatud koosseisu näol on õigustatud kodu puutumatuse (PS § 26-d ja 33) ja avaliku korra kaitsmise, st omavoli vältimise eesmärgil.
lg 1 koosseisu objektiivseks tunnuseks on valdus, mis tähendab isiku faktilist võimu asja üle (AÕS § 32). Objektiivse koosseisu moodustab valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik tungimine. Seda, kas hoone või ruum on võõras, tuleb tuvastada tsiviil-, eelkõige asjaõiguse abil. Asi on isikule võõras, kui see ei ole tema seaduslikus valduses (AÕS § 34) või omandis (AÕS § 68). Kannatanu ütluste kohaselt oli ta unustanud ukse lukustamata ning seetõttu pääses tema endine elukaaslane D. Averitšev korterisse. Kannatanu sõnul tema D. Averitšev`i korterisse ei kutsunud ning ei kuulnud enne mingit koputamist. Seega lähtuvalt kannatanu ütlustest sisenes süüdistatav tema korterisse omavoliliselt. Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu realiseerimist Dmitri Averitševi poolt tõendavad kannatanu N Z ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda. N Z kinnitas, et mingi aja jooksul ta elas koos D. Averitševiga /alates aastas 2012 ja kuni aastani 2015/. Alates 2015.a ta on temaga lahus. Dmitri Averitševi süüd tõendavad tunnistajad I I ja V S ütlused. Mõlemad tunnistajad andsid ütlusi, et kannatanu N Z elab koos pojaga, tema juures käivad ainult sõbrannad koos lastega. D. Averitšev aga ei käinud Z juures. Tunnistaja I I pole näinud D. Averitševi 3 aastat. V S üldse pole näinud D. Averitševi aadressil XXX. 04.02.2019 kinnistusraamatu väljatrükk tõendab N Z omandiõigust (tl 178-181). Seega korter /aadressil XXX/ on Dmitri Averitševile võõras, see ei ole tema seaduslikus valduses või omandis. Valdaja tahte vastane on sisenemine siis, kui valdaja ei ole oma nõusolekut väljendanud. Kannatanu sõnul tema D. Averitšev`i korterisse ei kutsunud ning ei kuulnud enne mingit koputamist. Süüdistatav sisenes tema korterisse omavoliliselt. Kannatanu N Z ei väljendanud oma nõusolekut. Kannatanu pöördus häirekeskusesse 25.10.2018 kell 00:19 ning selgitas, et tegemist oli tema endise noormehega, kes lahkus korterist umbes 3-5 minutit tagasi. Nii kannatanu pöördumisest häirekeskusesse kui ka politsei rinnakaamera salvestisest on kuulda, kaamerapildist ka näha, et kannatanu on endast väljas ning hirmunud. Seega täitis Dmitri Averitšev enda tegevusega omavolilise sissetungimise objektiivse koosseisu. Süüdistatava ütluste kohaselt läks ta korterisse koos kannatanuga ning veetis enne seda koos 7 1-19-1198 kannatanuga aega pitsakohvikus. Pitsakohvikus kohtumise kohta on ütlusi andnud ka tunnistaja T , kuid tunnistaja ütluseid ei saa pidada usaldusväärseteks. Nimelt on T kohtueelses menetluses andnud teistusuguseid ütluseid kui kohtumenetluses, eitades kohtueelses menetluses ning tema ütlused selles osas on kohtuistungil avaldatud, pitsakohvikus kohtumist ning ka Averitševiga suhtlemist. Tunnistaja E T ja Dmitri Averitševi ütluste analüüsil ilmnevad järgmised vasturääkivused:
Dmitri Averitšev tahtlikult sisenes N Z omandis olevasse korterisse ja oli teadlik sellest, et siseneb kannatanu omandis olevasse korterisse. Kohtu hinnangul pani Dmitri Averitšev toime omavolilise sissetungimise otsese tahtlusega. Seega on süüdistatav Dmitri Averitšev oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Dmitri Averitšev pani toime valdaja tahte vastaselt eluruumina kasutatavasse ruumi tungimise, s.o
266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus on seisukohal, et Dmitri Averitšev pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt
§-le 33 oli isik süüvõimeline.
lg 1 8 1-19-1198 Asja kasutamine on
mõttes omavoliline üksnes juhul, kui asi on AÕS § 40 lg 2 kohaselt toimepanija omavolilises valduses või kui toimepanija vastutab AÕS § 40 lg 4 järgi omavolilise valduse tagajärgede eest. Asja omavoliline kasutamine tähendab selle kasutamist omaniku või valdaja loata. Kannatanu ning süüdistatava ütlused ühtivad osas, mis puudutab kannatanu mobiiltelefoni ära võtmist. Nende ütlustest nähtub, et D. Averitšev soovis lugeda kannatanu sõnumivahetust kannatanu telefonist ning võttis selle endaga kaasa. Mõlemad kinnitavad, et kannatanu ei andnud nõusolekut telefoni võtmiseks. Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu realiseerimist Dmitri Averitševi poolt tõendavad kannatanu N Z ütlused, mille kohaselt D. Averitšev soovis lugeda kannatanu sõnumivahetust kannatanu telefonist ning võttis selle endaga kaasa. Kannatanu ei andnud nõusolekut telefoni võtmiseks. Telefoni kaasa võtmisega jättis D. Averitšev kannatanu ilma võimalusest kasutada oma vara, st telefoni ning D. Averitšev kasutas kannatanu telefoni ise, lugedes telefonist sõnumivahetust. Mobiiltelefoni kasutamine ei seisne enam ammu ainult kõnede teostamises, mobiiltelefon on ka andmekandja ning sealt andmete saamisel, antud juhul sõnumi/kirjavahetuse lugemisel, on tegemist selle kasutamisega. Seega pani D. Averitšev tahtlikult toime võõra vallasasja omavolilise kasutamise. N Z ütlused, andmed Apple iPhone 7 Plus /protokolli lisad/ tõendavad kannatanule kuuluva mobiiltelefoni maksumust ning selle kasutamist Dmitri Averitšev´i poolt (tl 104-108), 29.11.2018 asitõendi vaatlusprotokoll fotodega kirjeldab kannatanule N Z kuuluvat mobiiltelefoni (tl 27-29). Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastav asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Dmitri Averitšev tahtlikult võttis N Z nõusolekuta mobiiltelefoni Apple iPhone 7 Plus maksumusega 700 eurot ning hakkas mobiiltelefonis olevaid tekstsõnumeid lugema. Korterist lahkudes võttis Dmitri Averitšev kannatanule N Z kuuluva mobiiltelefoni endaga kaasas, hoidis seda enda käes kuni 25.10.2018.a õhtuni. Dmitri Averitšev oli teadlik sellest, et võtab N Z nõusolekuta mobiiltelefoni. Ta kinnitas kohtuistungil, et kannatanu ei andnud nõusolekut telefoni võtmiseks. Kohtu hinnangul pani Dmitri Averitšev toime võõra vallasasja omavolilise kasutamise otsese tahtlusega. Seega on süüdistatav Dmitri Averitšev oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Dmitri Averitšev pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, s.o
Kohus on seisukohal, et Dmitri Averitšev pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt
§-le 33 oli isik süüvõimeline.
lg 2 p 2, 3
objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Teine koosseisualternatiiv näeb seega koosseisutunnusena ette tagajärje – valu. Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Löömine ja peksmine on näited sellisest kohtlemisest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne. (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-48-04 p 8). Löömine on inimese keha järsk 9 1-19-1198 ühekordne mehaaniline mõjutamine. Löömise teoobjekt on teine inimene, kes tunneb peale lööki valu. Kannatanu N Z ütlustega on tõendatud, et 24.10.2018 õhtul heitis ta magama ning ärkas öösel selle peale, et D. Averitšev oli tema korteris ning lõi teda lahtise käega vastu põske. Dmitri Averitšev haaras kannatanul kaelast kinni ning hakkas teda kägistama, lõi N Z mitu korda rusikaga keha piirkonda. Dmitri Averitšev tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi – paistetus üla- ja alahuulel. Näo peal oli sinikas, kannatanu nägi seda päev hiljem /politsei jõudis kohale koheselt, aga sinikas tekkis päev hiljem/. Kannatanu Z ei ole küll kõiki asjaolusid tema kehalise väärkohtlemise kohta detailselt mäletanud, kuid see ei muuda tema ütluseid ebausaldusväärsteks, vaid on seletatav sündmusest möödunud ajaga ning ka sellega, et kannatanu ütluste kohaselt toimus kõik kiiresti. Samas on kannatanu ütlused kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Kannatanu läbivaatusprotkollist nähtub, et vahetult pärast sündmust olid kannatanu huuled paistes. Asitõendite vaatlusprotokollidest, millega on vaadeldud kannatanu pöördumist häirekeskusesse ning politsei rinnakaamera videost nähtub, et kannatanu avaldas kohe pärast sündmust, et tema korterisse tungiti sisse, peksti ning võeti ära tema telefon. Tunnistaja S kinnitab, et kannatanu avaldas talle vahetult pärast juhutunut, et D. Averitšev peksis kannatanut. I I ise kuulis Z korterist konflikte. Seega kannatanu ütlused sündmuse osas on usaldusväärsed ning on tõendatud, et D. Averitšev tungis kannatanu korterisse ning väärkohtles kannatanut. Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu realiseerimist Dmitri Averitševi poolt tõendavad kannatanu N Z ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda. Dmitri Averitševi süü kehalise väärkohtlemise toimepanemises kaudselt tõendavad tunnistajad I I ja V S ütlused. I I läks trepimademele välja ja kuulis Z korterist mingisugust kisa, müra, mingit konflikti: lapse häält „ei ole vaja, ema, ema“, naishäält ja meeshäält. 25.10.2018 isiku läbivaatuse protokoll fotodega tõendab kannatanul N Z kuriteojärgselt fikseeritud kehavigastusi (tl 9-15). Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Dmitri Averitšev pani süüdistusaktis toodud ajal ja kohas toime kehalise väärkohtlemise kannatanu vastu, ta lõi kannatanut lahtise käega näo piirkonda, haaras kannatanul N Z kaelast kinni, hakkas teda kägistama, lõi mitu korda rusikaga keha piirkonda, kui kannatanu põgenes korterist ning jõudis trepimademele, haaras Dmitri Averitšev N Z käega juustest kinni ning sundis N Z suhtes füüsilist jõudu kasutades teda korterisse sisenema. Kannatanu N Z tundis Dmitri Averitševi poolse kehalise väärkohtlemise tõttu valu. Seega täitis Dmitri Averitšev enda tegevusega kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastav asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda (
Dmitri Averitšev on tahtlikult löönud kannatanu N Z ja oli teadlik sellest, et põhjustab oma teoga viimasele valu. Kohtu hinnangul pani Dmitri Averitšev toime kehalise väärkohtlemise otsese tahtlusega. Seega on süüdistatav Dmitri Averitšev oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Dmitri Averitšev pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt
§-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. 10 1-19-1198 Kannatanu V V seotud episood Kannatanu V V ütluste kohaselt 03.03.2018.a kella 05.00 paiku XXX nägi ta kõnniteel sõitmas hõbedast Volkswagen Golf sõidukit. Sõiduk peatus tema ees, sealt väljusid juht ja kaassõitja ning peksid teda. D. Averitšev kinnitab oma ütlustes, et sõitis süüdistuses märgitud ajal ning nägi purjus kannatanut, kes autole ette hüppas, kuid ei löönud kannatanut. Samas kohtueelses menetluses on D. Averitšev andnud ütlusi, et lõi kannatanut jalaga tagumikku. Kohtuistungil seletas D. Averitšev, et tegemist ei olnud löögiga ning sellest kannatanu ei kukkunud. Seega Averitšev möönas, et tabas jalaga kannatanut ning kohtu hinnangul soovib D. Averitšev oma ütlustega oma süüd vähendada. Jalaliigutus, mis tabab ning ongi tehtud eesmärgiga tabada teise isiku keha, on lähtuvalt sellest, et see on tehtud jalaga paratamatult jõuline ning tekitab teisele isikule valu. Kohus ei usalda süüdistatava ütlusi seoses nende vasturääkivustega. Kannatanu ütluste kohaselt nägi ta autos väljumas kõrvalistujat ning autojuhti, löögid tema suunas tulid kahelt poolt, mis kinnitab, et teda peksid kaks isikut. Dmitri Averitšev lõi V V jalgadega keha piirkonda. Kannatanu V V kaitses kätega pead, mistõttu löögid tabasid teda vastu käsi. Sellise tegevusega tekitas Dmitri Averitšev kannatanule V V füüsilist valu ja kehavigastusi – punetused mõlemal küünarnukil, 3,7 cm pikkune marrastus vasakul küünarvarrel, marrastused paremal peopesal. Kohus leiab, et Dmitri Averitševi poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemine kannatanu V V suhtes on tõendatud kannatanu V V ütlusega, 03.03.2018 isiku läbivaatuse protokolli fotodega, et kannatanul V V kuriteojärgselt fikseeritud kehavigastusi (tl 73-76, 247-254), 06.02.2019 asitõendi vaatlusprotokolliga - Häirekeskuse lühinumbrile 112 tehtud kõnede sisu, mis kinnitab kannatanu V V esmaseid selgitusi temaga juhtunud kuriteosündmuse kohta (198-199, II kd). Seega on tõendatud, et Averitšev pani kannatanu suhtes toime kehalise väärkohtlemise. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Dmitri Averitšev pani süüdistusaktis toodud ajal ja kohas toime kehalise väärkohtlemise kannatanu V V vastu, ta peksis teda. Kannatanu V V tundis Dmitri Averitševi poolse kehalise väärkohtlemise tõttu valu. Seega täitis Dmitri Averitšev enda tegevusega kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu. Tahtluse tuvastamiseks tuleb kohtul hinnata, kas süüdistatav teadis (intellektuaalne külg) ja tahtis (voluntatiivne külg) koosseisupäraste asjaolude esinemist (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-13-07, p 12). Kohus leiab, et süüdistatav pani kuriteo toime otsese tahtlusega.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et Dmitri Averitšev sai aru, et lüües kannatanut, tekitab ta kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi ning tahtis seda. Riigikohus on korduvalt öelnud, et tahtluse tuvastamisel tuleb hinnata objektiivseid asjaolusid. Kohus leiab, et Dmitri Averitšev pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Ta oli teadlik, et ta ründas kannatanut, mille käigus lõi viimast, tekitades kannatanule tervisekahjustus. Dmitri Averitšev on tahtlikult löönud kannatanu V V ja oli teadlik sellest, et põhjustab oma teoga viimasele valu. Kohtu hinnangul pani Dmitri Averitšev toime kehalise väärkohtlemise otsese tahtlusega. Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Oma tegevusega põhjustas Dmitri Averitšev kehavigastuse kannatanule. Samuti on tõendatud 11 1-19-1198 põhjuslik seos teo ja saabunud tagajärje vahel. Seega on süüdistatav Dmitri Averitšev oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Dmitri Averitšev pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt
§-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Kohuistungil on tuvastatud, et Dmitri Averitšev olles isikuna, keda on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.12.2016 otsusega nr 1-15-8918 mh
(alates 01.01.2015
lg 1) järgi kriminaalkorras karistatud, 03.03.2018.a kella 05.00 paiku XXX juures lõi kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isikuga V V jalgadega keha piirkonda. Kannatanu V V kaitses kätega pead, mistõtu löögid tabasid teda vastu käsi. Sellise tegevusega tekitas Dmitri Averitšev kannatanule V V füüsilist valu ja kehavigastusi – punetused mõlemal küünarnukil, 3,7 cm pikkune marrastus vasakul küünarvarrel, marrastused paremal peopesal. Samuti kohuistungil on tuvastatud, et Dmitri Averitšev olles isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 25.10.2018.a kella 00.10 paiku XXX asuvas korteris lõi oma endist elukaaslast N Z , kes parajasti magas, lahtise käega näo piirkonda. Peale seda Dmitri Averitšev haaras kannatanul N Z kaelast kinni ning hakkas teda kägistama, pärast mida lõi N Z mitu korda rusikaga keha piirkonda. Peale seda, kui kannatanu põgenes korterist ning jõudis trepimademele, haaras Dmitri Averitšev N Z käega juustest kinni ning sundis N Z suhtes füüsilist jõudu kasutades teda korterisse sisenema. Sellise tegevusega tekitas Dmitri Averitšev kannatanule N Z füüsilist valu ja kehavigastusi – paistetus üla- ja alahuulel. Sel moel pani Dmitri Averitšev toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, korduvalt, s.o
Episood
lg 2 p 4 järgi, kannatanu V K Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil. Vaidlust ei ole, et 07.08.2018.a kella 14.30 paiku XXX asuva sporditarvete kaupluse juures D. Averitšev võttis V. K jalgratta Trek 4100, kuid vaidlus on selles, kuidas toimus ratta võtmine, st kas V. K andis ratta Avertitšev`ile vabatahtlikult või mitte ning kas tegemist oli D. Averitšev`i jaoks võõra vallasasjaga. Süüdistatava ütluste kohaselt pakkus ta kannatanule, kas minna politseisse või anda ratas temale üle vabatahtlikult ning süüdistatava ütluste kohaselt andis kannatanu ratta üle vabatahtlikult. Röövimine on asja äravõtmine vägivallaga. Sisult on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Kannatanu K ütluste kohaselt lubas D. Averitšev talle peksa anda, kui ta ratast ära ei anna, lisaks D. Averitšev tõukas teda. Kannatanu oli sellest hirmunud ja andis ratta ära. Seda kinnitavad tunnistajate V ja M ütlused. Tunnistaja K V andis ütlusi, et noormees ähvardas V. K . V. K tegi selle jalgratta lukust lahti, pärast noormees tõukas V. K ja varastas jalgratta. Tunnistaja V M andis ütlusi, et ratta äraandmisele eelnes D. Averitšev`i poolt ähvardus kannatanu suhtes ja Averitšev tõesti tõukas kannatanut. Kohtuistungil on tõendatud, et Averitšev tekitas oma tegevusega kannatanule suurt hirmutunnet ja füüsilist valu. Kannatanu K ning tunnistaja V ütluste hindamisel tuleb arvestada nende tervisliku seisundiga. Kannatanu K on diagnoositud XXX ning V XXX, samas on mõlemad XXX, mistõttu 12 1-19-1198 võimelised ütlusi andma. Seega ainuüksi nende tervislik seisund ei ole aluseks pidada nende ütlusi ebausaldusväärseteks, samas tuleb siiski arvestada, et nende puhul asjaolude meenutamine ning sellest rääkimine on tavatäiskasvanust mõneti erinev. Eriti kannatanu puhul, sest vaimne alaareng tähendab, et kannatanu on justkui laps. Kannatanu ütluste andmisel oli näha, kui raske oli kannatanu jaoks kohtus ütluste andmine, ta närveeris ning seetõttu on seletatavad mõningad vastuolud tema ütlustes detailide osas. Samas sündmuse põhiosa on kannatanu kirjeldanud järjepidevalt ning see haakub nii tunnistaja V kui ka tunnistaja M ütlustega. Tunnistaja M ütlused on olnud järjepidevad ning sealt nähtub üheselt, et ratta äraandmisele eelnes D. Averitšev`i poolt ähvardus kannatanu suhtes, samuti kinnitab tunnistaja, et Averitšev tõesti tõukas kannatanut. Asjaolu, et ratta üleandmine ei olnud vabatahtlik, kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud kannatanu pöördumisi häirekeskusesse. Juhul kui kannatanu andis ratta üle vabatahtlikult, puudus tal põhjus selles osas pöörduda politsei poole. Häirekeskusesse tehtud kõnedes kinnitab kannatanu, et talt võeti jalgratas ära ning öeldi, kui ta jalgratast ära ei anna, siis saab vastu larvhi. Samuti kinnitab kannatanu häirekeskusele tehtud kõnes, et teda tõugati. Seega on tõendatud, et kannatanu ei andnud jalgratast D. Averitšev`ile üle vabatahtlikult, vaid tema suhtes kasutatud vägivalla toimel. D. Averitšev`i ütluste kohaselt oli see tema ratas, mille ta ostis Soomest ning kinkis N Z . N. Z ütluste kohaselt oli temal tõepoolest selline ratas, mille ta sai D. Averitševi`lt ning mis varastati temalt võimalik et
lg 2 p 4/ objektiivsed tunnused seisnevad võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. Objektiivne külg on tõendatud järgmise tõenditega: - kannatanu V K ütlused tõendavad, et Dmitri Averitšev kasutas jalgratta äravõtmisel kannatanu suhtes vägivalda, - 20.12.2018 asitõendi (AS O turvakaamera videosalvestis) - kirjeldab kuriteo järgselt sündmuskohal toimuvat (tl 139-140, 255-256), - asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud kannatanu pöördumisi häirekeskusesse, kannatanu kinnitab, et talt võeti jalgratas ära ja teda tõugati, - tunnistaja K V ütlused tõendavad röövimise asjaolusid, et noormees ähvardas V. K. Jalgratas oli lukustatud. V. K tegi selle jalgratta lukust lahti, pärast noormees tõukas V. K ja varastas jalgratta, - 27.08.2018 äratundmiseks esitamise protokoll - tõendab, et kannatanu V K tundis ära talt jalgratta röövinud isiku (tl 147-152), - 27.08.2018 asitõendi vaatlusprotokoll fotodega - kirjeldab kannatanule V K kuuluvat jalgratast (tl 154-160), - Viru Maakohtu 14.12.2016 otsus nr 1-15-8918 tõendab, et Dmitri Averitšev´i on kriminaalkorras karistatud kehalise väärkohtlemise ning röövimise eest (tl 130-134). - tunnistaja V M ütlused tõendavad röövimise asjaolusid, et ratta äraandmisele eelnes D. Averitšev`i poolt ähvardus kannatanu suhtes ja Averitšev tõesti tõukas kannatanut, D. Averitšev võttis jalgratta ja lahkus sellega. Subjektiivsest küljest süüdistatav Dmitri Averitšev tegutses otsese tahtlusega, st teadvustas, et ta realiseerib asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovib seda. Dmitri Averitšev tahtlikult röövis V K punast värvi raamiga jalgratta Trek 4100, kasutades võõra vallasasja äravõtmiseks selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil jalgrattaomaniku V K suhtes füüsilist ja psüühilist vägivalda. Nimelt kannatanu hirmutamiseks ning tema vastupanu mahasurumiseks ütles Dmitri Averitšev V K, et kui viimane ratast ära anna, siis annab ta talle peksa. Dmitri Averitšev tõukas V K peopesaga jõuliselt vastu paremat õlga. Dmitri Averitšev´i tegevuse tõttu tundis V K füüsilist valu. Seejärel haaras Dmitri Averitšev kannatanult V K kõnesoleva jalgratta ning lahkus sellega sündmuskohalt. Seega kohtu hinnangul pani Dmitri Averitšev toime röövimise otsese tahtlusega. Kohus leiab, et Dmitri Averitševi poolt võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivalda kasutades on tõendatud. Kohus uurides kõiki tõendeid ja kõrvutades neid kannatanute ütlustega saab väita, et kannatanute N Z , V V ja V K ütlused olid muude asjas kogutud tõenditega kooskõlas, vastuolusid ei esinenud. 14 1-19-1198 Kohus usaldab kannatanute N Z , V V ja V K ütlusi. Kohus usaldab tunnistajate V M , I I , K V ja V S ütlusi, kuna need on kooskõlas kannatanute ütlustega. Kohus leiab, et kannatanud ja tunnistajad on andnud üksikasjalikud, järjepidavad ja veenvad ütlused. Samas olid süüdistatava ja tunnistaja J T ütlustes vasturääkivused. Kohus arvab, et need ütlused on antud selleks, et süüdistatavalt kahtlust eemale suunata, kuna ta on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral, neist viimane: 14.12.2016 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 7, 9, § 121 järgi vangistusega 3 aastat,
lg 1, 3 ja § 73 lg 1, 3 kohaselt tingimisi vangistusega 4 aastat 9 kuud ja 27 päeva katseajaga 5 aastat. Süüdistatava ja tunnistaja J T ütlused on segased, vastuolused, eluliselt ebausutavad ja ebaloogilised ning kuuluvad tõendite hulgast väljaarvamisele. Süüdistatava versioonid on kohtuliku uurimise käigus ümber lükatud. IV Kohtu seisukoht karistuse osas
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid
Averitševi tegevuses ei esine. Sanktsiooniõiguse teooria kohaselt on karistuse määramisel vajalik kindlaks määrata karistuse raamid ning seejärel lähtuda karistuse keskmisest määrast arvestades karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Prokurör taotles D. Averitšev`ile karistuseks
lg 2 p 1 järgi – 6 kuud vangistust.
lg 2 p 2.3 järgi 2 aastat vangistust.
lg 1- 4 kuud vangistust.
lg 2 p 4 järgi 7 aastat ja 6 kuud vangistust.
alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 10 aastat vangistust.
lg 2 alusel mõista liikkaristus Viru Maakohtu 14.12.2016 poolt mõistetud ära kandmata karistusega 4 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks 14 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohus arvab, et prokuröri poolt pakutud karistust on ülemäära suur. Kannatanutele ei olnud tekitatud materiaalset kahju. Mobiiltelefon Apple iPhone 7 Plus on tagastatud kannatanule N Z (tl 30-32, I kd). Jalgratas Trek 4100 on tagastatud kannatanule V K (tl 161-163, I kd). Karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et D. Averitšev`i tegevus ei tekitanud raskeid tagajärgi. Kehalise väärkohtlemise episoodides tekitas ta kannatanutele eelkõige füüsilist valu ning sellega ei kaasnenud tõsiseid tervisekahjustusi. Mobiiltelefoni omavoliline kasutamine oli lühiajaline ning kannatanu sai telefoni rikkumatult tagasi. Samas arvestada, et omavoliline sissetung oli toime pandud öisel ajal kui kannatanu magas. Seetõttu kohus on arvamusel, et Averitšev`ile on võimalik määrata karistus
lg 2 p 1,
lg 2 p 2.3,
15 1-19-1198 Võttes arvesse toimepandud süüteo /
lg 2 p 4 järgi/ tehiolusid ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on keskmine. Kuivõrd antud asjas kannatanule ei olnud tekitatud materiaalset kahju, jalgratas Trek 4100 on tagastatud kannatanule V K, D. Averitšev tekitas kannatanule füüsilist valu ning sellega ei kaasnenud tervisekahjustusi, siis on põhjust miinimumilähedase karistuse mõistmiseks. Seega leiab kohus, et on võimalik mõista D. Averitšev`ile karistus 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 2 näeb ette võimaluse reaalset vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et D. Averitšev on varem kohtulikult karistatud. Averitšev pani teod toime katseajal, seejuures viimane karistus määrati Averitšev`ile just kehalise väärkohtlemise ning röövimise eest. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud süüdistatava suhtes karistuse valik reaalse vangistuse näol. V. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisi tegemisega seotud kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub D. Averitševilt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 1350 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kuulub D. Averitševilt väljamõistmisele ka 3166 eurot muu menetluskulu katteks. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest summas 1500 (üks tuhat viissada) eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel anda süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja KrMS §-dest 309-315. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Eesistuja kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tarmo Raud Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Jelena Demenok Rahvakohtunik 16 1-19-1198 17
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.