KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-10881 Tsiviilasi D Ä hagi

§ 1045

). Isikuõiguste rikkumisega kahju tekitamine on õigusvastane (

§ 1045lg 1 p 4).

Isiku õiguste rikkumise üheks vormiks on au teotamine, mis võib toimuda avaldades isiku kohta ebaõigeid faktilisi andmeid või ebakohaseid hinnanguid. Kostja avaldas hageja kohta, et hagejal peaks olema karistusregistris kehtiv karistus, mistõttu saaks ta turvatöötajana töötada alles pärast karistuse kustumist

1. aastal. Kohus leiab, et kostja poolt avaldatu on faktiväide, kuna selle tõesus on kohtumenetluses tuvastatav.
2. Teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele või et avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (

§ 1047lg 2 ja 3).

Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja avaldatud väide ei olnud tõene, kuna hageja oli kuriteo toime panemise ajal alaealine, mistõttu kustus tema karistus 5 aastaga ja hageja võis seetõttu turvatöötajana töötada (tl 7 ja tl 61). Kostja pole toonud välja asjaolusid, mille põhjal saaks kohus järeldada, et ta kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele. Seetõttu ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid. 6. Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (

§ 1050lg 1).

Süüd välistavaid asjaolusid ei ole menetluses esitatud. Seega vastutab kostja hagejale isikuõiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. 7. Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (

§ 134lg 2).

Riigikohus on selgitanud, et võrreldes varasema sätte sõnastusega ei näe

§ 134

lg 2 ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul mittevaralise kahju eest mõistlik summa üldse välja mõistmata (RKTKo 2-1516007, p 18). Vastavalt läheks seaduse sõnastusega ja kohtupraktikaga vastuollu kostja tõlgendus, mille kohaselt tuleb kahju hüvitamise kohustuse tuvastamise eeldusena kindlaks teha kahju hüvitamine, ning üksnes juhul kui kohus tuvastab õigusvastase kahju koosseisus kahju tekkimise, siis saaks kohus hinnata

§ 134lg 2 alusel mittevaralise kahju suurust. Kahjusumma suuruse otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja 2

§ 134lg 5).

1. Kohus peab kahju suuruse määramisel oluliseks asjaoluks, et kostja ei avaldanud ebaõigeid andmeid enda isiklikust motivatsioonist kantuna, vaid andmete avaldamine toimus uudisloo kontekstis, mis oli tehtud motiveerituna kolmanda isiku vihjest (tl 1 ja tl 61). Kostja esitas enda seisukoha õigusliku hinnanguna, mis põhinedes valedele andmetele, väljendus ebaõiges faktiväites, mitte ei avaldanud teadvalt ebaõigeid andmeid. Kohus peab ka oluliseks, et kostja teavitas pärast eksimusest teada saamist koheselt hageja tööandjat ja selgitas, et tal on õigus oma töökohal töötada (tl 63). Samuti peab kohus oluliseks kostja vastuväidet, et hageja hingelised kannatused, mis tulenesid ühiskondlikust hukkamõistust, võisid olla põhjustatud olulises osas sama uudisklipiga kajastatud muudest avaldatud asjaoludest, sh et tegemist oli varem kuriteo toime pannud isikuga, kes töötas turvatöötajana, ja vähemolulisel määral väitest, kas hageja karistusregistri kanne on kustunud või mitte. Kohtute praktikas on ühekordse isikuõiguste rikkumise korral mõistetud mittevaraline kahju välja vahemikus 100-2000 eurot. Kohus leiab, et kuna kostja ei tegutsenud tahtlikult, pärast eksimusest teada saamist näitas üles soovi oma eksimust parandada ning ebaõigete andmete avaldamine toimus kolmanda isiku tahtest motiveerituna uudiseloo kontekstis, mis oleks ka õigete andmete puhul võinud kaasa tuua ühiskondliku hukkamõistu, on mittevaralise kahju mõistlikuks summaks 300 eurot ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 300 eurot. MENETLUSKULUD
2. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 168lg 1). Kohus rahuldab hagi, mistõttu jäävad menetluskulud Ts

MS § 168 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal ei olnud menetluses esindajat, mistõttu on hageja menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv. Kohus määras hagi menetlusse võtmisel hagihinnaks 1 000 eurot, millelt tasus hageja riigilõivu 175 eurot.

1. Kohus võib määrata mittevaralise nõude puhul hagihinna erinevalt seaduses sätestatud eelduslikust hagihinnast, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut (TsMS § 132 lg 2). Tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes (TsMS § 136 lg 4 ls 1). Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga (TsMS § 136 lg 4 ls 2). Kohus leiab, et arvestades asja ulatust on põhjendatud muuta hagihinda ning kohus määrab hagihinnaks 300 eurot. Hagilt hagihinnaga 300 eurot tuleb riigilõivu tasuda 75 eurot. Seetõttu määrab kohus hageja menetluskulude suurusena kindlaks 75 eurot, mis vastab hagiavalduselt tasutud riigilõivule. Kohus mõistab hageja menetluskulud summas 75 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Enamtasutud osas (100 eurot) saab hageja esitada kohtule taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.
2. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude suuruse kindlaksmääramist saab vaidlustada, kui vaidlustatav summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 3