Obsah (7)

§ 152§ 124§ 155§ 38§ 2§ 121§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1659 Määruse kuupäev 11. detsember 2019 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Yan Zhbanovi (Zhbanov) kaebus Siseministeeriumi 15. juuni 2016

) § 71 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

1. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esitanud selget taotlust kaebetähtaja ennistamiseks, kuigi kohus talle selleks võimaluse andis. Kohus ei pea siiski põhjendatuks anda kaebajale täiendavat tähtaega kaebuse esitamisega hilinemise põhjendamiseks ja ennistamise soovi täpsustamiseks. Kohtu arvates on võimalik praeguses asjas kaebaja soovi kaebetähtaja ennistamiseks järeldada sellest, et ta vastas kohtule määratud tähtaja jooksul, selgitas kaebuse esitamisega seotud asjaolusid ning avaldusest arusaadavalt soovib kaebuse menetlemist.
2. Kohus on seisukohal, et kaebetähtaja ennistamiseks ei ole praeguses asjas alust ning haldusasja menetlus Siseministeeriumi
3. juuni
4. a otsuse nr 1-24/92 tühistamise nõude osas tuleb lõpetada.
5. Haldusasjas nr 3-16-1534 tagastas halduskohus kaebaja kaebuse, milles ta vaidlustas samuti Siseministeeriumi
6. juuni
7. a otsust nr 1-24/92, kuna kaebaja jättis kaebuse puudused kõrvaldamata. Kaebajal tuli muu hulgas anda kohtule teada, millal ta Siseministeeriumi vaidlustatava otsuse kätte sai. Nimetatud kohtumääruses kirjeldatud asjaoludest selgub, et kohtumenetluse kestel, s.o
8. septembril 2016, otsustas PPA kaebajale anda tähtajalise elamisloa kehtivusega kuni
9. septembrini
10. Kaebaja
11. oktoobri
12. a avaldusest praeguses haldusasjas järeldub, et ta ei pidanud pärast tähtajalise elamisloa saamist vaidluse jätkamist vajalikuks.
13. Riigikohtu halduskolleegium on
14. oktoobri
15. a kohtuasjas nr 3-3-1-57-02 asunud seisukohale, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel 2 3-19-1659 tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (sama ka
16. jaanuari
17. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, punkt 17;
18. juuni
19. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, punkt 12).
20. Siseministeeriumi
21. juuni
22. a otsuse nr 1-24/92 põhjenduste lõpus on selgelt viidatud selle vaidlustamise korrale, sh tähtajale. Asjaoludest nähtuvalt kaebaja ka pöördus kõnealuse otsuse vaidlustamiseks tähtaegselt kohtusse, kuid jättis siis kaebuse puudused kohtu määratud tähtaja jooksul kõrvaldamata. Seega ei saanud kaebusega hilinemist põhjustada kaebaja teadmatus oma õiguste kaitseks ettenähtud korrast ega suutmatus esitada tähtaegselt halduskohtule kaebus. Kaebajal ei ole alust eeldada, et kui ta jätab tähtaegselt esitatud kaebuse puudused kõrvaldamata, saab ta soovi korral algatada aastaid hiljem kohtumenetluse sama otsuse uuesti vaidlustamiseks. Kaebajal ei olnud alust ka arvata, et PPA poolt
23. septembril 2016 tähtajalise elamisloa andmine võinuks tähendada, et kaebajal ei ole enam vaja Siseministeeriumi otsust vaidlustada. Halduskohtu
24. oktoobri
25. a määrusest haldusasjas nr 3-16-1534 ilmnes kaebajale selgelt, et kohus pidas kohtumenetluse jätkumist Siseministeeriumi otsuse vaidlustamiseks hoolimata tähtajalise elamisloa andmisest võimalikuks. Kohus märgib, et kaebetähtaegade eesmärgiks on õiguskindluse tagamine, mistõttu saab kaebetähtaja ennistamine olla pigem erandlik võimalus olukorras, kus isikule ei saa kaebuse esitamisega hilinemist ette heita. Praeguses asjas on kaebuse esitamisega hilinemise tinginud kaebaja käitumine, mida ei saa pidada vabandatavaks. Tähtaja ennistamine ei ole põhjendatud. 15.

§ 152

lõike 1 punkti 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lõikele 2.

§ 124

lõige 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 152

lõikest 3 tulenevalt lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata, kui nimetatud asjaolu ilmneb enne kaebuse menetlusse võtmist.

1. Eelnevale tuginedes lõpetab kohus haldusasja menetluse Siseministeeriumi
2. juuni
3. a otsuse nr 1-24/92 tühistamise nõude osas. Kohus selgitab, et

§ 155

lõike 6 ja § 43 lõike 1 punkti 2 kohaselt ei saa isik menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse sama nõudega samal alusel. II

1. Kaebaja palub kaebuses „tagastada talle ajutine elamisluba“. Kohus kohustas
2. oktoobri
3. a määruses kaebajat täpsustama, kas ta soovib esitada nõude, et kohus kohustaks PPA-d tegema otsust kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse kohta. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et
4. oktoobri
5. a seisuga oli kaebaja tähtajalise elamisloa saamise taotlus PPA menetluses ning PPA ei olnud selle kohta teinud veel lõplikku otsust. Kaebaja ei ole elamisluba puudutavat taotlust kohtule täpsustanud. Kohus leiab, et kaebaja on jätnud kõrvaldamata sellise puuduse, mis takistab asja läbivaatamist.

§ 38

lõike 1 punkti 5 kohaselt tuleb kaebuses märkida kaebuse nõue vastavalt

§-le 37. Halduskohtule ei ole võimalik esitada taotlust elamisloa tagastamiseks. Kohus selgitas kaebajale kaebuse käiguta jätmisel, et kaebajal on võimalik esitada soovi korral kohustamisnõue PPA vastu tegema otsust kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse kohta. Kaebaja ei kinnitanud kohtule soovi selline nõue esitada. Kuna kohus saab asja läbi vaadata üksnes kaebuses nõutud ulatuses, ei saa kohus kaebaja soovi teadmata menetleda nõuet, mida pole kaebuses esitatud (

§ 2lõige 3 ja § 41 lõige 1).

18.

§ 121

lõike 1 punkt 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37−39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi 3 3-19-1659 kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Eeltoodule tuginedes tagastab kohus kaebuse elamisluba puudutavas osas

§ 121lõike 1 punkti 2 alusel.

1. Kohus märgib lisaks, et vastavalt PPA
2. detsembril 2019 kohtule antud selgitustele pikendati kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse menetluse tähtaega välismaalaste seaduse § 34 lõike 1 alusel kuni
3. detsembrini
4. Kui kaebaja tähtajalise elamisloa taotlus jääb rahuldamata, on tal võimalik sellise otsuse vaidlustamiseks pöörduda uuesti kohtu poole. Vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. III 20. Kuna kohus ei menetle kaebust, mille esitamisel tasutavast riigilõivust vabastamiseks esitas kaebaja menetlusabi taotluse, jääb menetlusabi taotlus läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4