Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-19-110016 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaselts sõlmisid 17.01.

1. a. liitumis- ja järelmaksulepingu ja 22.01.
2. a. liitumis- ja järelmaksulepingu nr.
3. Lepingu alusel kohustas Tele2 Eesti Aktsiaselts pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Tele2 Eesti Aktsiaselts on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas Tele2 Eesti Aktsiaselts teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Tele2 Eesti Aktsiaselts poolt regulaarselt esitatud arvetel. Lepingute sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi Ajavahemikul 01.02.2018 - 01.06.
4. aasta esitas Tele2 Eesti Aktsiaselts kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud tänase päevani. Tele2 Eesti Aktsiaselts ütles kostjaga sõlmitud lepingud 29.05.2018 . a ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Tele2 Eesti Aktsiaselts loovutas kostja vastase nõude 13.07.
5. a. Osaühingule Aktiva Finants. Hageja palub: 1) mõista kostjalt T L hageja Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 896,87 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 70,64 eurot; 2) Mõista kostjalt T L hageja Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivised alates 12.06.2019 kuni põhinõude summas 896,87 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; 3) Jätta menetluskulud kostja T L kanda ning mõista kostjalt välja hageja Osaühingu 2 2-19-110016 Aktiva Finants kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 200,00 ja hageja õigusabikulud 360,00 eurot; 4) Mõista kostjalt T L väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulud 360 eurot. Käesoleva tsiviilasja kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 200 eurot. Kohus peab hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot põhjendatuks.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus ei pea põhjendatuks esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades 360 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt, arvestades muuhulgas hagihinnaga, esitatud tõendite hulga ja nõude keerukusega. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 120 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 320 eurot (200+120).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (320 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3