← Eesti

2-19-12386/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2019 Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-19-12386 Tsiviilasi T. R. hagi A. R. vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T. R., isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXX X-X, XXXXXX-XXXXXXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXXXXX Kostja A. R., isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXX XXXXXXX Kohtuistungi aeg
  2. november 2019 RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada
  4. Lahutada T. R. (isikukood XXXXXXXXXXX) ja A. R. (isikukood XXXXXXXXXXX) abielu, mis on registreeritud XX.XX.XXXX.a. Hiiumaa Vallavalituses, abielukanne nr XXX-XX-XXXX/X.
  5. Taastada T. R. esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi XXXX.
  6. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.
  7. Jõustunud kohtuotsus saata rahvastikuregistrile perekonnaseisutoimingute tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
  8. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  9. Hageja kanda jääb riigilõiv summas 100 eurot. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue Hageja ja kostja abielu on registreeritud XX.XX.XXXX..a Hiiumaa Vallavalitsuses. Hageja soovib abielu lahutamist, kuna poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud alates 2019 aasta suvest. Abielu lahutamise põhjuseks on kostja poolt alkoholi kuritarvitamine. Hageja soovib pärast abielu lahutamist kanda perekonnanime XXXX. Kohtuistungil jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde, kinnitades, et pooled kooselu enam ei taasta. Kostja seisukoht Kostja tunnistab esitatud hagi. Kostja nõustub hagejaga, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Ei ole alust arvata, et pooled oma kooselu taastaksid. Kostja möönis, et abielu lahutamise põhjuseks on tema poolt alkoholi liigtarvitamine. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud XX.XX.XXXX.a. Hiiumaa Vallavalitsuses, abielukanne nr XXX-XX-XXXX/X /tl 32/. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on pöördumatult lõppenud alates käesoleva aasta suvest. Samuti on mõlemad pooled seisukohal, et nad abielulisi suhteid ei taasta. Kohus leiab, et kui pooled elavad eraldi, siis ei ole alust arvata, et pooled oma abielulisi suhteid veel taastaksid ning seetõttu lahutab kohus poolte abielu. Nimeseaduse § 11 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel taastab kohus hageja T. R. esimese abielu eel viimati kantud perekonnanime Saar. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 2 TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 100 eurot, mis jääb hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad. Ruth Sild Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.