← Eesti

1-19-8801/7

Obsah (6)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78§ 50

1-19-8801 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 28. november 2019. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-19-8801 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi

§ 424lg 1 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes Kr

MS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Janek Joosep

§ 424

lg 1 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka aeg, mil Janek Joosep oli 23.-24.06.2019, s.o 2 (kaks) päeva kahtlustatavana kinni peetud, ning lugeda kandmata karistuseks 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 2.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et 2 (kahte) kuud ja 28 (kahtekümmend kaheksat) päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui Janek Joosep ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:  elab kohtu määratud alalises elukohas − XXX;  ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.   

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Janek Joosep on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata, et Janek Joosep on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 78

p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. 3.

§ 50

lg 1 alusel võtta lisakaristusena Janek Joosepilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 14.12.

  2. Menetluskulu: KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel mõista Janek Joosepilt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt:   kaitsjatasu 64,80 eurot; sundraha 810 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Janek Joosepil on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 874,80 (kaheksasada seitsekümmend neli eurot ja kaheksakümmend senti) eurot tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes iga kuu viimaseks päevaks vähemalt 72,90 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700061001 ning selgituse “ Janek Joosep, otsus nr 1-19-8810, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2

(4)Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on tegemist KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Janek Joosepit süüdistatakse

§ 424

lg 1 järgi selles, et ta juhtis 23.06.2019 kella 02.15 paiku Tartu maakonnas Lähte alevikus XXX juures mootorsõidukit Honda Civic registrimärgiga XXX, olles alkoholijoobes (tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,92 mg/l). Oma käitumisega rikkus J. Joosep liiklusseaduse (LS) § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kokkuleppe sisu

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus J.

Joosepile karistuseks 3 kuud vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör

§ 50lg 1 alusel lisakaristusena J.

Joosepilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks.

§ 68alusel arvata karistusaja hulka 2 päeva (23.-24.06.2019), mille vältel J.

Joosep oli kahtlustatavana kinni peetud. Seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J. Joosep ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et J. Joosep on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et J. Joosep on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kohtueelses menetluses määratud kaitsja tasu 64,80 eurot; KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. 3

(4)Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 874,80 eurot tuleb tasuda osade kaupa 1 aasta jooksul, kohustades J. Joosepit tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 72,90 eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav J. Joosep aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et ta on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest, ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe, järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse J. Joosepi süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi ja mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Vastavalt Kr

MS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. J. Joosepi menetluskuluks on kohtueelses menetluses määratud kaitsja tasu 64,80 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 01.01.2019 on kuupalga alammäär 540 eurot). Kokku on menetluskulud 874,80 eurot. Kokkuleppes taotletakse menetluskulude tasumise ajatamist 1 aastaks, tasudes igakuiselt menetluskulu katteks 72,90 eurot. Arvestades J.Joosepi sissetulekut, käib kohtu hinnangul kõikide menetluskulude korraga hüvitamine J. Joosepile ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades J. Joosepi varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda süüdistatavale KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p 12 alusel võimalus menetluskulu kokku 874,80 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 72,90 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.