lg 1 p 1 alusel menetluse lõpetamise taotlusega avaliku menetlushuvi puudumise tõttu alternatiivselt taotlus tühistada otsus karistuse osas ja vähendada karistust, määrates karistuseks rahatrahvi 1000 eurot kirjalikus menetluses Vaidlustatav otsus Keskkonnainspektsiooni 28.06.2019.a otsus väärteoasjas nr 940019000469, millega AC Tehased OÜ-d karistati atmosfääriõhu kaitse seaduse § 228 lg 2 järgi rahatrahviga 10 600 eurot riigituludesse Menetlusalune isik AC Tehased OÜ registrikood 12994499 asukoht Tartus Turu tn 34 e-post asko@roadwest.ee karistusregistrisse ei ole kantud seaduslikud esindajad juhatuse liikmed: Asko Vester ja Silver Reiljan Kaitsja kokkuleppel Janar Kuus – lepinguline kaitsja Kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsioon 2 RESOLUTSIOON Väärteomenetluse seadustiku (
) § 134 lg 3 ja
p 1 alusel jätta menetlusaluse isiku AC Tehased OÜ kaitsja Janar Kuusi 12.07.2019.a kaebus Keskkonnainspektsiooni 28.06.2019.a otsuse peale väärteoasjas nr 940019000469 rahuldamata ning Keskkonnainspektsiooni 28.06.2019.a otsus väärteoasjas nr 940019000469 muutmata. Keskkonnainspektsiooni 28.06.2019.a otsusega AC Tehased OÜ-le karistuseks mõistetud rahatrahv 10 600€ tasuda kohtuvälise menetleja 28.06.2019.a otsuses nr 940019000469 märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga 30 päeva vältel kohtuotsuse jõustumisest arvates. Rahatrahvi 30 päeva vältel kohtuotsuse jõustumisest arvates tasumata jätmise korral edastatakse
lg 3 ja
Kohtutäituri kaudu võlgnevuse sissenõudmise korral tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Kõik menetluskulud jätta menetlusaluse isiku kanda, sest kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alust ei ole ja kaebus rahuldamisele ei kuulu. Kohtuotsus edastada AC Tehased OÜ-le, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Kohtuotsuse jõustumise järgselt edastada andmed karistusregistrile. Jõustunud kohtuotsus edastada
lg 3 alusel kohtuvälisele menetlejale – Keskkonnainspektsioonile, kelle pädevusse kuulub vajadusel rahatrahvi tasumata jätmise korral kohtulahendi kohtutäiturile täitmiseks saatmine. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras ringkonnakohtus vaidlustada.
lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus.
lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni Riigikohtule esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
lg 4 alusel saab menetlusalune isik kassatsiooni Riigikohtule esitada advokaadi vahendusel.
lg 1, 1¹ ja
lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud juhul kui üks kohtumenetluse pool on juba tähtaegselt teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ja ei ole sellest loobunud.
lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.
lg 2 alusel teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult ka teate esitamisest kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda. Käesolevas väärteoasjas tehakse põhiosaga tervikkohtuotsus kohtu kantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks hiljemalt 26.augustil 2019.a alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise
lg 1 ja
Alates 29.07.2019 viibib kohtunik Heli Sillaots puhkusel ja naaseb tööle 12.08.2019.a, mistõttu lükkub kassatsioonteatise saabumise korral põhiosaga terviklahendi tegemine puhkusejärgsesse aega.
lg 3 alusel esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates maakohtu kohtuotsuse tervikuna kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. 3
lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. PÕHIOSA 30.05.2019.a väärteoprotokoll 30.05.2019.a väärteoprotokollis (lk 35-36) heidetakse menetlusalusele isikule AC Tehased OÜ-le ette seda, et tema ajavahemikus juuli 2018 – 21.mai 2019 Tartumaal Tartu vallas Tila külas Stardiraja kinnistul enda juhatuse liikmete Asko Vesteri ja Silver Reiljani korraldamisel kasutas Raadi asfaltbetoonitehase käitamiseks põlevkiviõli, millise tegevusega rikkus õhusaasteloaga nr L.ÕV/329265 määratud tingimusi ja pani toime atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 228 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. AC Tehased OÜ-le on väljastatud õhusaasteluba nr L.ÕV/329265 (13.07.2017, tähtajatu) Raadi asfaltbetoonitehase käitamiseks. AÕKS § 79 lg 1 kohaselt annab õhusaasteluba õiguse väljastada saasteaineid paiksest heitallikast välisõhku ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. Õhusaasteloa nr L.ÕV/329265 kohaselt on käitises lubatud kütuseliigina määratud diislikütus. Väärteoprotokollis on tõenditena kajastatud õhusaasteluba nr L.ÕV/329265, väljavõte äriregistrist AC Tehased OÜ kohta, tunnistaja A.K.ütlused, menetlusaluse isiku seaduslike esindajate Asko Vesteri ja Silver Reiljani ütlused. Väärteoprotokollis kajastatu kohaselt on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav alates 28.06.2019.a (lk 36). Vastulause puudumine Vastulauset menetlusalune isik AC Tehased OÜ esitanud ei ole. 28.06.2019.a Keskkonnainspektsiooni üldmenetluse otsus 28.06.2019.a Keskkonnainspektsiooni üldmenetluse otsusega (lk 33-34) väärteoasjas nr 940019000469 karistati AC Tehased OÜ-d atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 228 lg 2 alusel rahatrahviga 10 600 eurot riigituludesse. AC Tehased OÜ-d karistati selle eest, et tema ajavahemikus juuli 2018 – 21.mai 2019 Tartumaal Tartu vallas Tila külas Stardiraja kinnistul enda juhatuse liikmete Asko Vesteri ja Silver Reiljani korraldamisel kasutas Raadi asfaltbetoonitehase käitamiseks põlevkiviõli, millise tegevusega rikkus õhusaasteloaga nr L.ÕV/329265 määratud tingimusi. AC Tehased OÜ-le on väljastatud õhusaasteluba nr L.ÕV/329265 (13.07.2017, tähtajatu) Raadi asfaltbetoonitehase käitamiseks. AÕKS § 79 lg 1 kohaselt annab õhusaasteluba õiguse väljastada saasteaineid paiksest heitallikast välisõhku ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. Õhusaasteloa nr L.ÕV/329265 kohaselt on käitises lubatud kütuseliigina määratud diislikütus. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud tunnistaja A.K.20.05.2019.a ütlustega ja sellele lisatud objekti kontrollimise protokolliga nr 1088217, õhusaasteloaga nr L.ÕV/329265 ning menetlusaluse isiku seaduslike esindajate Asko Vesteri ja Silver Reiljani ütlustega. Tunnistaja A.K. 20.05.2019.a ütlustest selgub, et Keskkonnainspektsioon kontrollis 10.05.2019 AC Tehased OÜ Raadi asfaltbetoonitehast. Kontrolli hetkel oli kütusemahutis põlevkiviõlile 4 iseloomuliku värvuse ja lõhnaga vedelik. Ütlustele on lisatud kontrolli raames koostatud objekti kontrollimise protokoll nr 1088217. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja Silver Reiljani 21.05.2019.a ütlustest selgub, et AC Tehased OÜ Raadi asfaltbetoonitehasele on õhusaasteluba nr L.ÕV/329265 väljastatud 13.07.2017, kuid reaalselt hakkas käitis tööle 2017.a oktoobris või novembris. Alguses kasutati ainult diislikütust. Kuna majanduslikult on kasulikum kasutada põlevkiviõli, tegi ettevõte Keskkonnaametile taotluse loa muutmiseks 2018.a suvel. Samal ajal, s.t 2018.a suvel alustati ka põlevkiviõli kasutamist. Loa muutmine on endiselt menetlemisel, kuna tehase kasutusloa saamise protsess on veninud. Ettevõte plaanib jätkata põlevkiviõli kasutamist. Juhatuse nimel võeti põlevkiviõli kasutamise otsus vastu majanduslikel eesmärkidel. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja Asko Vesteri 28.05.2019.a ütlustest selgub, et tehase õhusaasteloa taotlus esitati Keskkonnaametisse enne tehase tellimist ning täpselt ei olnud teada, mis küttel hakkab tehas tööle. Seega taotleti loas ekslikult, s.t kogemuse puudumise tõttu, põlevkiviõli asemel diislikütuse kasutamist. Samal kinnistul töötavad teised asfaltbetoontehased kasutavad põlevkiviõli ning ka AC Tehased OÜ on andnud Keskkonnaametisse taotluse loa muutmiseks. Põlevkiviõli hakkas AC Tehased OÜ kasutama 2018.a juulis-augustis ning 2018.a kasutatud kogus on 354,96 tonni. 2019.a on mahutit tangitud 1-2 korda, s.t 25-50 tonni. Otsus põlevkiviõli kasutamiseks on tehtud küll majanduslikel kaalutlustel, kuid tegevuses on lähtutud sellest, et reaalselt tegevusega keskkonnale kahju ei teha. Hetkel on loa muudatus menetlemisel ning Asko Vesterile teadaolevalt Keskkonnaamet takistusi põlevkiviõli kasutamiseks ei sea. Keskkonnaameti 13.07.2017.a korraldusega nr 1-3/17/1928 on AC Tehased OÜ-le väljastatud õhusaasteluba nr L.ÕV/329265, milles on lubatud kütuseliigina kajastatud diislikütus (2000 t/aastas). Karistusseadustiku (KarS) § 14 lõige 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. AC Tehased OÜ-s korraldavad igapäevast majandustegevust juhatuse liikmed Silver Reiljan ja Asko Vester. Tööülesandeid juhatuse liikmete vahel jaotatud ei ole ning ettevõtte tegevusega seotud otsuseid võtavad juhatuse liikmed vastu koos. Kõnealuse rikkumise panid Silver Reiljan ja Asko Vester toime juriidilise isiku huvides, kuna põlevkiviõli kasutamisega hoidis ettevõte kokku rahalisi vahendeid. Kuivõrd Silver Reiljan ja Asko Vester tegutsesid juriidilise isiku AC Tehased OÜ huvides, siis on nende poolt toime pandud õigusrikkumine inkrimineeritav juriidilisele isikule ning juhindudes KarS § 14 lõikest 1 kuulub AC Tehased OÜ juriidilise isikuna vastutusele võtmisele. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Väärteo kvalifikatsioon on AÕKS § 228 lg 2 järgi. Karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 järgi puuduvad. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi puuduvad. KarS § 56 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja arvestas karistuse määramisel süüd suurendava asjaoluna, et rikkumine on toime pandud otsese tahtlusega. AC Tehased OÜ juhatuse liikmed Silver Reiljan ja Asko Vester on teadlikud õhusaasteloas sätestatud tingimustest. Otsus põlevkiviõli kasutada võeti vastu majanduslikel eesmärkidel. Kohtuväline menetleja arvestas süüd vähendava asjaoluna, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused ning taotlus õhusaasteloa muutmiseks on Keskkonnaametile esitatud. 5 Eeltoodust tulenevalt on proportsionaalne ja põhjendatud määrata karistus sanktsiooni ülempiirist 1/3 ulatuses. 28.06.2019.a kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on selle otsuse peale menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal õigus esitada kaebus maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaadavaks muutumise päevast (28.06.2019). Menetlusaluse isiku kaitsja kaebus 28.06.2019.a üldmenetluse otsuse peale Menetlusaluse isiku AC Tehased OÜ lepingulise kaitsja advokaat Janar Kuusi kaebus kohtuvälise menetleja 28.06.2019.a otsuse peale esitati ja saabus kohtusse 15-päevase kaebetähtaja sees – 12.07.2019.a (lk 1, 2-8). Kaebusele on lisatud vaidlustatud kohtuvälise menetleja 28.06.2019.a otsus (lk 9-14) ja AC Tehased OÜ 01.07.2019.a volikiri selle kohta, et advokaat Janar Kuusil on olemas volitus väärteoasjas nr 94001900469 kohtuvälise menetleja 28.06.2019.a otsuse peale kohtule kaebuse esitamiseks (lk 15-16). Kaebuses taotletakse Keskkonnainspektsiooni 28.06.2019.a otsuse tühistamist täies ulatuses ja väärteoasjas nr 94001900469
Alternatiivselt taotletakse otsuse tühistamist karistuse osas ja karistuse vähendamist, määrates karistuseks rahatrahvi 1000 eurot. Kaebuse kohaselt on kohtuvälise menetleja otsus ebaseaduslik ja põhjendamata osas, millega määrati kaebajale rahatrahv 10 600 eurot. Kaebaja esitab oma põhjendused alljärgnevalt. AÕKS § 228 lg 2 sätestab, et saasteainete ilma õhusaasteloata või registreeringuta paiksest heiteallikast välisõhku väljutamise eest, kui luba või registreering on nõutav, või loa või registreeringu nõudeid rikkudes, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Tegemist on kohtuvälise menetleja diskretsiooniõigusega, kus tuleb kaaluda muuhulgas seda, kas isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ka siis, kui rahatrahv jäetakse üldse määramata. Seadusandja mõte ei saanud olla kindlasti selline, et igal juhul tuleb AÕKS § 228 lg 1 ja 2 nimetatud juhtudel isikut väärteokorras karistada ja seda veel sedavõrd suures summas rahatrahviga kui seda on 10 600 eurot. AÕKS eelnõu seletuskirjas (165 SE) on märgitud, et välisõhku saasteainete paiskamise eest luba või registreeringut omamata, kui tekitatud kahju ei ületa olulise kahju määra, nähakse ette väärteovastutus. Samuti nähakse ette vastutus loa või registreeringu nõuete rikkumise eest. Karistus peab mõjutama isikuid seadusekuulekusele. Loa taotlemiseks ei saa isikut kohustada ning ei saa asendustäita. Haldussunni kohaldamine ei ole piisavalt tõhus meede (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/97e97edc-3d7b-48b5-b603-371c6cdc2435). Seega tuleneb eelnevast, et pigem on seadusandja poolt karistamist peetud vajalikuks juhul, kui nõutava õhusaasteloa väljastamiseks ei esitata üldse vastavasisulist taotlust ja kui isikut ei ole võimalik muul viisil mõjutada käituma seadusekuulekalt. Selliseid asjaolusid kaebaja puhul ei esinenud, sest kaebajal oli juba olemas õhusaasteluba, kuid seda teadmatusest üksnes diiselkütuse kasutamiseks. Kaebaja esitas õhusaasteloa muutmise taotluse (põlevkiviõli kasutamiseks) pädevale haldusorganile, milleks on AÕKS § 89 kohaselt Keskkonnaamet, juba suvel
lg 1 p 1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kaebaja on eelnevalt esitanud põhjendused selle kohta, et kaebaja puhul ei ole süü suur, puudub kahju, puuduvad karistust raskendavad asjaolud jms. Seega puudub avalik huvi, mis nõuaks kaebaja karistamist, sest AÕKS eesmärgiks on keskkonnale kahju tekitamise vältimine. Kellegi karistamine saaks seega olla ilmtingimata vajalik siis, kui oleks rikutud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 1 toodud seaduse eesmärki. Käesoleval juhul sellist asjaolu ei esine ja sellele ei tugine oma otsuses ka kohtuväline menetleja. Riigikohus on märkinud
Kaebaja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht kaebuse kohta Kohtuvälise menetleja 17.07.2019.a kirjalikus seisukohas kaebuse kohta (lk 21, 22-28) taotleb kohtuväline menetleja kaebuse rahuldamata jätmist, kohtuvälise menetleja otsuse muutmata jätmist ja menetluskulude kaebaja kanda jätmist. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et 28.06.2019 üldmenetluse otsus on õiguspärane, tugineb kogutud tõenditele ning otsuse tühistamiseks puudub alus. Samuti ei esine asjas
Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kõik kaebuses esitatud väited on alusetud, otsitud ja ei anna alust menetluse otstarbekusega lõpetamiseks ega karistuse vähendamiseks. Otstarbekusega lõpetamise eeldusteks
Kaebuses on püütud tuua välja asjaolusid, mis peaksid näitama, et menetlusaluse isiku süü teo toimepanemisel on väike. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kõik kaebuses toodud väited, mille kohaselt ei ole menetlusaluse isiku karistamine vajalik, otsitud ja pigem näitavad, et isiku süü ei ole väike ja kinnitavad hoopis karistamise vajalikkust. Kaebuses on AÕKS eelnõu seletuskirjast järeldatud, et karistamine on vajalik seadusandja kohaselt siis, kui ole üldse esitatud õhusaasteloa taotlust ja kui isikut ei ole võimalik muul viisil 8 mõjutada käituma seaduskuulekalt; kaebajal oli olemas õhusaasteluba, kuid seda teadmatusest üksnes diiselkütuse kasutamiseks. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kaebaja selline järeldus AÕKS eelnõu seletuskirjast tegelikult nähtuvaga vastuolus ja kontekstiväline. Kohtuväline menetleja rõhutab, et seletuskirja kohaselt nähakse ette väärteovastutus, mitte ainult loata saasteainete välisõhku paiskamise eest, vaid ka väljastatud loa tingimusi rikkudes, mida ka antud väärteoasjas kaebajale ette heidetakse. Seega on nimetatud põhjendus, mille kohaselt ei ole vajalik kaebaja karistamine, alusetu. Kohtuväline menetleja hinnangul on etteheide Keskkonnaameti pool loamenetluses selgitamisja nõustamiskohustuse täitmata jätmise osas asjasse puutumatu. Käitades äritegevuse raames paikset heiteallikat, asfaltbetoonitehast, on juriidilisel isikul kohustus omada kogu piisavat teavet vajalikest lubadest ning sellest, mida nad oma tegevuses kasutada tahavad. Kaebaja poolt ette heita haldusorganile, et viimane ei ole kaebajat tema majanduslikes otsustes nõustanud, on ilmselgelt alusetu. Samamoodi ei anna kaebaja väitel väidetavalt õhusaasteloa taotlemisel tehtud väärad ärilised otsused alust rikkuda õigusnorme ning väljastatud õhusaasteloa tingimusi. Keskkonnainspektsioon ei ole nõus ka sellega, et tegemist on vaid formaalse rikkumisega. AÕKS § 79 lg 1 kohaselt annab õhusaasteluba õiguse väljutada saasteaineid paiksest heiteallikast ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. Seega on saasteainete väljutamisel vajalik ja kohustuslik järgida loas märgitud tingimusi. Õhusaasteloas märgitud kasutatava kütuse liik on oluline loa tingimus atmosfääriõhu kaitse eesmärgist tulenevalt, sest vastavalt kütuseliigile on erinevad ka saasteained ja nende kogused, mis välisõhku paisatakse. Tulenevalt nendest kaalutlustest määratakse ka õhusaasteloas vastavad tingimused ning otsustatakse, kas lubada teatud liiki kütuse kasutamine teatud piirkonnas. Omavoliliselt loas märgitut lubatud kütuseliigist erineva kütuse kasutamine ja seda mitme kuu vältel, ei ole ainult formaalne rikkumine. Seda, et isiku süü ei ole väike, näitavad lisaks ülaltoodule järgmised asjaolud. Kaebaja oli teadlik õhusaasteloas märgitud tingimusest lubatud kütuseliigi osas. Kaebuses toodust ja väärteomenetluse raames kogutud info kohaselt oli kaebaja teadlik sellest vähemalt aasta enne väärteomenetluse algatamist, mil kaebaja on esitanud taotluse loa muutmiseks. Kuivõrd kaebaja esitas loa muutmiseks taotluse, sest ta tahtis hakata käitist käitama diiselkütuse asemel põlevkiviõliga, näitab, et kaebaja oli teadlik, et käitises muu kui loale märgitud kütuse asemel kütuse kasutamisel on vajalik kehtiv luba muuta. Kuid vaatamata teadlikkusele loal olevast lubatud kütuseliigist ja sellest, et muu kütuse kasutamiseks on vajalik loa muutmine, kasutas kaebaja mitu kuud käitise käitamiseks põlevkiviõli. Väärteomenetluses on kaebaja seaduslikud esindajad korduvalt välja toonud, et põlevkiviõli kasutati diiselkütuse asemel majanduslikest eesmärkidest lähtuvalt. Kõik eelnev kinnitab, et kaebaja rikkus loa nõudeid teadlikult majandusliku kasu eesmärgil. Kokkuvõtvalt ei ole kaebaja süü väike, mistõttu puudub alus väärteomenetluse otstarbekusega lõpetamiseks. 28.06.2019 üldmenetluse otsusega määrati kaebajale rahatrahv 10 600 eurot, mis on AÕKS § 228 lg 2 sanktsiooni ülempiirist 1/3. Karistuse määramisel on lähtutud kehtivast korrast. Arvesse on võetud süü suurust ning eri- ja üldpreventsiooni. Kõik väärteomenetluses kogutud tõendid ja kaebaja enda selgitused näitavad üheselt, et kaebaja rikkus tahtlikult ja teadlikult õhusaasteloa tingimusi majandusliku kasu eesmärgil pikema ajavahemiku vältel, olles ise teadlik, et muu kütuse kasutamiseks on vajalik loa muutmine ning pidi olema teadlik, et õhusaasteloast tulenevat õigust võib realiseerida vaid loas märgitud tingimustel. Eelpool nimetatu näitab, et isiku sellist hoiakut, mille kohaselt on majanduslikel eesmärkidel kuidagi põhjendatud ja õigustatud õigusnormi ning loas sätestatud tingimuste rikkumine, tuleb ja on 9 vaja muuta, et mõjutada isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. Seega on isiku karistamine eripreventiivselt vajalik. Isiku karistamine on ka üldpreventiivselt põhjendatud olukorras, kus isik on majanduslikul eesmärgil rikkunud õhusaasteloa tingimusi. Õiguskorras on vajalik anda signaal, et mitte ühelgi põhjusel, eriti majanduslikel eesmärkidel, ei ole õhusaasteloa tingimuste rikkumine õigustatud, sest saasteainete õhku paiskamisel tingimuste rikkumine seab ohtu atmosfääri õhu ning võib ebasoodsalt mõjutada keskkonda ja inimesi. Karistuse määr on proportsionaalne toimepandud teoga ning selle suurus on piisav ja vajalik, et mõjutada kaebajat edaspidi seaduskuulekale käitumisele. Keskkonnainspektsioon rõhutab, et vastavalt statistikaameti andmetele on diislikütuse ja põlevkiviõli kütuste hinnavahe mitmekümnekordne (https://www.stat.ee/34172 diislikütuse hind 2017 oli 1032,75 eurot tonn, põlevkiviõli hind oli 12,79 eurot tonn), mis tähendab diislikütuse asemel põlevkiviõli kasutamisel on isikul märkimisväärne rahaline kokkuhoid. Seega ka süüteoga saada võimalikku kasu arvestades on määratud trahvimäär piisav ja vajalik. Keskkonnainspektsioon on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kohtu seisukoht Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et alust Keskkonnainspektsiooni 28.06.2019.a otsuse tühistamiseks ei ole. Väärteoasjas ei ole menetlualuse isiku süü väike ning asjas on ilmselgelt olemas avalik menetlushuvi, mistõttu alust väärteomenetluse lõpetamiseks
Ka karistuse vähendamiseks alust ei ole, sest see on niigi juba alla 1/3 sanktsiooni ülemmäärast. Väärteoasjas ei ole senini olnud vaidlust selles, et AC Tehased OÜ kasutas ajavahemikus juuli 2018 – 21.mai 2019 Tartumaal Tartu vallas Tila külas Stardiraja kinnistul enda juhatuse liikmete Asko Vesteri ja Silver Reiljani korraldamisel Raadi asfaltbetoonitehase käitamiseks põlevkiviõli, millise tegevusega rikkus õhusaasteloaga nr L.ÕV/329265 määratud tingimusi, kuna AC Tehased OÜ-le väljastatud õhusaasteloa nr L.ÕV/329265 loa kohaselt on käitises kasutatavaks ainukeseks lubatud kütuseliigiks määratud diislikütus. Selles osas on väärteoasjas kogutud tõendid kooskõlas ja vastuolud puuduvad. Äriregistri andmetel on AC Tehased OÜ (registrikood 12994499) põhikiri kinnitatud 26.01.2016, esmakanne tehti äriregistris 11.02.2016.a, asukohaks on Tartu linn Turu tn 34, e-post asko@roadwest.ee ning asutajateks, osanikeks ja juhatuse liikmeteks on Asko Vester ja Silver Reiljan, osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige (lk 50, 73). Keskkonnaamet väljastas AC Tehased OÜ-le õhusaasteloa nr L.ÕV/329265 (lk 48-50). Loa kehtivuse alguseks on 13.07.2017 ja see on tähtajatu. Sellega anti AC Tehased OÜ-le luba kasutada Tartumaal Tartu vallas Tila külas Stardiraja kinnistul asuva Raadi asfaltbetoonitehase käitamiseks diiselkütust. Loa kohaselt on AC Tehased OÜ Raadi asfaltbetoonitehase tootmisterritooriumil 5 heiteallikat. Õhusaasteloa eritingimuseks on, et AC Tehased OÜ asfaltbetoonitehas ei tohi samaaegselt töötada koos samal katastriüksusel asuvate ja üheaegselt töötavate N. AS-i ja L. Eesti AS-i asfaltbetoonitehastega; arusaamatuste vältimiseks tuleb AC Tehased OÜ-l oma tehase tööaeg eelnevalt nendega kooskõlastada (lk 49 all). Loas märgitu kohaselt on seda võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest arvates, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tunnistaja A.K.20.05.2019.a ütlustega (lk 52-53) on tõendatud, et ta osales 10.05.2019.a Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseosakonna peainspektorina AC Tehased OÜ Raadi 10 asfaltbetoonitehase kontrollimisel koos Keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo juhtivinspektor M.J. (J.) ning ettevõtet esindanud T.P. (P.). Tunnistaja A.K.ütlustega on tõendatud, et kontrolli raames tutvusid nad käitise tööga ning vaatasid üle ettevõttele väljastatud õhusaasteloa nr L.ÕV/329265 tingimused, mille kohaselt oli lubatud tehases kasutada diiselkütust, kuid kontrolli hetkel oli kütusemahutis põlevkiviõlile iseloomuliku värvuse ja lõhnaga vedelik. A.K.ütluste kohaselt lisab ta enda ütlustele kontrolli raames koostatud objekti kontrollimise protokolli nr 1088217. Tunnistaja A.K.ütlustele lisatud objekti kontrollimise protokolli nr 1088217 kohaselt tuvastas Keskkonnainspektsioon kontrolli raames, et AC Tehased OÜ Raadi asfaltbetoonitehases kasutatakse põlevkiviõli, mis on vastuolus õhusaasteloas nr L.ÕV/329265 sätestatud tingimustega ja Keskkonnainspektsioonis alustatakse väärteomenetlus nr 940019000469 AÕKS § 228 lg 2 tunnustel (lk 38-47). Protokollile on lisatud objekti kontrollimist kajastavad fotod, s.h põlevkiviõli tootmises kasutamise kohta (lk 39-47). Objekti kontrollimise protokolli nr 1088217 õigsuse kinnitasid Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseosakonna peainspektor A.K.ja Keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo juhtivinspektor M.J. Tunnistaja A.K.ütlustega ja sellele lisatud objekti kontrollimise protokolliga on kooskõlas ka menetlusaluse isiku seaduslike esindajate Asko Vesteri ja Silver Reiljani ütlused ning neile lisatu. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja Silver Reiljani 21.05.2019.a ütluste (lk 54-55, ütluste lisad: lk 56-69) kohaselt hakkas AS Tehased OÜ Raadi asfaltbetoontehas tööle 2017.a oktoobris või novembris ja alguses kasutati ainult diiselkütust, kuid kuna majanduslikult oli kasulikum kasutada põlevkiviõli, siis 2018.a suvel alustasid põlevkiviõli kasutamist; 2018.a suvel tegid ka taotluse Keskkonnaametile loa muutmiseks. Silver Reiljani ütluste kohaselt kasutab ettevõte hetkel põlevkiviõli ning plaanib jätkata põlevkiviõli kasutamist; juhatuse nimel võeti põlevkiviõli kasutamise otsus vastu majanduslikel eesmärkidel; põlevkivi on tarninud Narvast (M O OÜ), mille kohta esitab ka arved nii e-maili teel kui ka paberkandjal lisamiseks ütlustele. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja Silver Reiljani ütluste kohaselt ei ole neil juhatuse liikmete, s.o tema ja Asko Vesteri vahel tööülesanded jaotatud, ettevõtte tegevusega seotud otsused võtavad vastu koos. Menetlusaluse isiku Silver Reiljani ütlustele lisatud arvetest nähtuvalt on AS Olerex esitanud AC Tehased OÜ-le arveid, sealhulgas kütusearveid bensiini ja diisli eest (lk 56-69), kuid AC Tehased OÜ raamatupidaja K.K. e-kirja „Põlevkivi kasutamine 2018“ aadressilt arved@asfaldigrupp.ee teel M.J. e-postile 22.05.2019 22:15 edastatud kinnitusel on 2018.a põlevkivi kasutatud 354,96 tonni (lk 51). Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja Asko Vesteri 28.05.2019.a ütluste (lk 70-71) kohaselt on ta AC Tehased OÜ juhatuse liige alates ettevõtte loomisest 11.02.2016, teiseks juhatuse liikmeks on Silver Reiljan, tööülesanded jaotatud ei ole, ettevõtte tegevusega seotud otsuseid võtavad vastu koos. Asko Vesteri ütluste kohaselt tegeleb AC Tehased OÜ asfaltbetooni tootmisega Tartu vallas Raadil Stardiraja kinnistul, tehase käitamiseks on väljastatud õhusaasteluba, mille taotluses soovisid kasutada diiselkütust; kuna loataotlus sai Keskkonnaametisse esitatud ammu enne tehase tellimist, siis ei teadnud täpselt, mis küttel hakkab tehas tööle ning ekslikult kogemuste puudumise tõttu taotlesid põlevkiviõli asemel diiselkütuse kasutamist. Asko Vesteri ütluste kohaselt kasutavad teised samal kinnistul töötavad asfaltbetoonitehased põlevkiviõli ning ka AC Tehased OÜ on andnud Keskkonnaametisse taotluse loa muutmiseks. Asko Vesteri ütluste kohaselt hakkasid nad põlevkiviõli kasutama 2018.a juulis-augustis ning 2018.a kasutasid tehases 354,96 tonni, 2019.a on mahutit tankinud 11 1-2 korda, s.t 27-50 tonni; otsuse põlevkiviõli kasutamiseks võtsid vastu koos Silver Reiljaniga majanduslikel kaalutlustel. Eelkajastatust lähtudes on tõenditest nähtuvad asjaolud kooskõlas ja kinnitavad veenvalt, et juriidiline isik AC Tehased OÜ kasutas ajavahemikus juuli 2018 – 21.mai 2019 Tartumaal Tartu vallas Tila külas Stardiraja kinnistul enda juhatuse liikmete Asko Vesteri ja Silver Reiljani korraldamisel Raadi asfaltbetoonitehase käitamiseks põlevkiviõli, millise tegevusega rikkus õhusaasteloaga nr L.ÕV/329265 määratud tingimusi, kuna õhusaasteloas nr L.ÕV/329265 on kajastatud Raadi asfaltbetoonitehases ainukeseks lubatvaks kasutatavaks kütuseliigiks diiselkütus. AÕKS § 79 lõikes 1 sätestatu kohaselt annab õhusaasteluba õiguse väljutada saasteaineid paiksest heiteallikast välisõhku ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. AC Tehased OÜ jättis AÕKS § 79 lõikes 1 sätestatud nõude täitmata, kui jättis õhusaasteloaga määratud lubatava kütuseliigi, s.o diiselkütuse Raadi asfaltbetoonitehase käitamiseks ajavahemikus juuli 2018 – 21.mai 2019 kasutamata ja kasutas tehase käitamiseks õhusaasteloal kajastamata kütuseliiki – põlevkiviõli, milleks õhusaasteluba puudus. AC Tehased OÜ, olles teadlik õhusaasteloaga Raadi asfaltbetoonitehases kasutamisele määratud ainukesest lubatavast kütuseliigist, s.o diiselkütusest, kuid kasutades sellele vaatamata majanduslikel eesmärkidel odavamat kütuseliiki, s.o põlevkiviõli, jättis AÕKS § 79 lõikes 1 sätestatud nõude täitmata vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 tähenduses. KarS § 16 lõikes 3 on sätestatud, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. AC Tehased OÜ käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. AC Tehased OÜ käitumise õigusvastasust õhusaasteloal märgitud lubatud diiselkütuse asemel põlevkiviõli kasutamisel ei välista asjaolud, et põlevkiviõli kasutamine on majanduslikult ettevõttele kasumlikum ja AC Tehased OÜ-l on põlevkiviõli kasutamiseks taotlus õhusaasteloal kütuseliigi osas muudatuse tegemiseks esitatud. Õhusaasteloal kütuseliigi osas muudatuse tegemiseks taotluse esitamine ei vabasta kehtiva õhusaasteloa täitmise kohustusest. Õhusaasteloa täitmise kohustusest ei vabasta ka kaebuses ning menetlusaluse isiku ütlustes avaldatud väited selle kohta, et samal kinnistul teised asfaltbetoonitehased kasutavad põlevkiviõli. Siinkohal on oluline täheldada, et AC Tehased OÜ ise taotles õhusaasteluba Raadi asfaltbetoonitehase käitamiseks just diiselkütuse kasutamiseks ning see talle ka anti. Silmatorkavalt põhjendamatud on ka kaebuses esitatud etteheited õhusaasteloa väljastanud Keskkonnaametile selles osas, et amet ei nõustanud ja juhendanud piisavalt AC Tehased OÜ-d loataotluse menetlemisel. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt sai õhusaasteloa taotlus Keskkonnaametisse esitatud enne tehase tellimist ja AC Tehased OÜ ei teadnud siis, mis küttel hakkab tehas tööle (lk 70 pöördel: seadusliku esindaja Asko Vesteri ütlused). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus AC Tehased OÜ ei teadnud ise ka täpselt, mis küttel hakkab tehas tööle, pole võimalik õhusaasteloa taotluse esitajat nõustada. Iseäranis raske on nõustada aga isikut, kes nõustamiseks soovi ei ole avaldanud. Kohtuvälises menetluses kogutust ja ka kaebusele lisatust ei nähtu kuskilt, et AC Tehased OÜ oleks pöördunud nõustamiseks vajaliku sooviavaldusega Keskkonnaameti või mõne muu ametiasutuse poole. Etteheited riigiasutuse või riigiasutuste aadressil tõstatati ja tekkisid esmakordselt alles kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale ning on jäänud üldsõnalisteks. Kaebuses pole tehtud ühtegi konkreetset viidet, kes ja millal on jätnud ametiasutustest enda kohustused nõuetekohaselt täitmata. Neil asjaoludel hindab kohus etteheited õhusaasteloa väljastaja aadressil põhjendamatuks. Keskkonnaamet ei saa vastutada 12 juriidilise isiku majandusotsuste eest, sealhulgas selle eest, kuidas juriidiline isik enda majandustegevust läbi viib, millise tehase ta soovib rajada ja millisele kütusele selle rajada. Vastavate teadmiste puudumisel tulnuks enda majandustegevusse kaasata sellekohased erialaspetsialistid, vajadusel saanuks kas ise või enda valitud erialaspetsialisteide abil esitada päringuid pädevatele ametiasutustele, s.h Keskkonnainspektsioonile, Keskkonnaametile, et juriidilise isiku kavandatav majandustegevus saaks kõige optimaalsema lahenduse, sealhulgas ka Raadi asfaltbetoonitehases kasutatava kütuseliigi osas. Kaebuses avaldatud etteheidete kohaselt pidanuks õhusaasteloa taotluse rahuldanud Keskkonnaamet justkui eeldama, et juriidiline isik AC Tehased OÜ on enda tegemistes igakülgselt oskamatu ja saamatu ning AC Tehased OÜ õhusaasteloa taotlus ei sisalda selle esitaja tegelikku ja tõelist tahet ning seda ei tulekski rahuldada. Teisisõnu heidetakse kaebuses Keskkonnametile ette seda, et juriidilise isiku konkreetne taotlus õhusaasteloa osas rahuldati. Kohus peab siinkohal vajalikuks täheldada, et juriidiline isik AC Tehased OÜ ei ole senini kõnealust õhusaasteluba vaidlustanud ja see on siiani kehtiv ning kuulub ka selles märgitud tingimustel täitmisele. Seonduvalt kaebuses esitatud väidetega selle kohta, et õhusaasteloal märgitud lubatud kütuseliigi, s.o diiselkütuse asemel teise kütuseliigi, s.o põlevkiviõli kasutamine on formaalne rikkumine, on oluline täheldada, et rikkumine pole kindlasti formaalne olukorras, kus õhusaasteluba väljastati kindlatel kasutamistingimustel. Sealhulgas oli tehases diiselkütuse kasutamiseks antud õhusaasteloa eritingimuseks, et AC Tehased OÜ asfaltbetoonitehas ei tohi samaaegselt töötada koos samal katastriüksusel asuvate ja üheaegselt töötavate N. AS-i ja L. E. AS-i asfaltbetoonitehastega ning arusaamatuste vältimiseks tuleb AC Tehased OÜ-l oma tehase tööaeg eelnevalt nendega kooskõlastada (lk 49 all). Kohtu hinnangul ei pea olema just suure kekskonnaalase teadlikkusega, saamaks aru, et tingimused õhusaasteloal on seatud just keskkonnakaitselistest vajadustest lähtudes. Saasteainete välisõhku paiskamise tingimused ja nende nõuetekohane täitmine on kaasajal suure ning ülimalt olulise tähtsusega ja seda mitte ainult Eestis, vaid ka üleilmses mastaabis ning on globaalse tähtsusega. On üldteada, et puudutab ju kõiki, kui palju ja kuidas õhku, s.o keskkonda saastatakse, millise kvaliteediga õhku hingatakse, kas ja millisel määral osooniauke saastamisega tekitatakse ning kui tekitatakse, siis pole kahtlust selles, et sellega ühtlasi soodustatakse kliima soojenemist ning looduskeskkonna tasakaalust väljaviimist, mis teadlaste valitseva hinnangu kohaselt lõpeb maakera jaoks üleilmse katastroofiga. Seonduvalt kaebuses esitatud väitega selle kohta, et kohtuväline menetleja on märkinud vaidlusaluses otsuses, et väärteoga põhjustatud kahju puudub, on oluline täheldada, et seda pole kohtuvälise menetleja 28.06.2019.a otsuses küll kuskil kajastatud ning nimetatud kaebuse väide on täielikult meelevaldne ning põhjendamata. Seonduvalt kaebuses esitatud väitega selle kohta, et AC Tehased OÜ ei põhjustanud oma käitumisega kahju keskkonnale ega tekitanud sellist olukorda, mis nõuaks ilmtingimata üldpreventiivsel eesmärgil tema karistamist, on oluline täheldada, et AÕKS § 228 lg 2 järgi etteheidetava väärteo koosseis ei eelda kahju olemasolu ning selle tuvastamist. Seda, kas reaalselt kahju tekkis või mitte, ei pea AÕKS § 228 lg 2 järgi kvalifitseeritavate tegude puhul tuvastama. Asjaolu, et kohtuväline menetleja otsustas AC Tehased OÜ ebaseadusliku tegevuse fikseerimiseks alustada väärteomenetlust AÕKS § 228 lg 2 tunnustel ja ei alustanud kriminaalmenetlust keskkonna saastamise tunnustel KarS § 364 või KarS § 365 tunnustel, ei ole põhjendatud kohtuvälisele menetlejale ette heita. See, kas keskkonna saastamisega kahju tekkis või ei tekkinud, on hoopiski mõne teise menetluse teema. On valikute küsimus, kas esmalt piirduda menetlusaluse isiku tähelepanu juhtimisega tema ebaõigele käitumisele väärteomenetluse raamides AÕKS § 228 lg 2 järgi või alustada hoopiski kriminaalmenetlust KarS § 364 või KarS § 365 tunnustel. Tõsi, saanuks alustada ka kriminaalmenetlust ja juhul kui 13 selle raames selgunuks, et siiski pole tekitatud olulist kahju välisõhu kvaliteedile, saanuks uuesti ju naasta väärteomenetlusse ja siis seal jätkata väärteomenetlust AÕKS § 228 lg 2 järgi. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja käesoleval juhtumil siiski põhjendatult valinud lihtsama ja kiirema menetlusliigi, s.o väärteomenetluse, juhtimaks sellega menetlusaluse isiku tähelepanu tema õigusvastasele käitumisele, et menetlusalune isik teeks sellest järeldused ja enda õigusvastase käitumise lõpetaks. Seonduvalt kaebuses esitatud väitega selle kohta, et kohtuvälisel menetlejal ei tuleks tootmises põlevkiviõli kasutamise eest menetlusalust isikut karistada, vaid kohtuvälisel menetlejal tuleks soodustada põlevkiviõli kasutamist, sest seda toodetakse Eesti Vabariigis, on oluline tähelepanu pöörata asjaolule, et Eestis on hetkel päevakajaliseks küsimuseks hoopiski põlevkiviõli tootmise lõpetamine, s.h ka keskkonnahoiu kaalutlustel. Kokkuvõtvalt - AÕKS § 79 lõikes 1 sätestatud nõude täitmata jätmisega pani AC Tehased OÜ toime AÕKS § 228 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistus AÕKS § 228 lõikes 2 sätestatu kohaselt karistatakse saasteainete ilma õhusaasteloata või registreeringuta paiksest heiteallikast välisõhku väljutamise eest, kui luba või registreering on nõutav, või loa või registreeringu nõudeid rikkudes, kui selle on toime pannud juriidiline isik – rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Seoses kaebuses väidetuga selle kohta, et AÕKS § 228 järgi kaasneb vastutus eelkõige siis, kui õhusaasteluba puudub ning loa olemasolul ei karistata, on oluline täheldada, et seaduses kajastatuga selline seisukoht kooskõlas ei ole. Nagu eelnevalt kajastatud seaduse sõnastusest nähtub, karistatakse AÕKS § 228 kohaselt väärteomenetluse korras ka õhusaasteloa nõuete rikkumise eest ning juriidilise isiku karistuseks on rahatrahv kuni 32 000 eurot. Karistusseadustiku § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes menetlusaluse isiku süü ulatusest – õhusaasteloa jättis täitmata tahtlikult, vähemalt otsese tahtlusega ning seda pikema ajavahemiku vältel, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, on karistusregistrisse kandmata (lk 72) menetlusaluse isiku distsiplineerimiseks, tema õiguskuulekusele suunamiseks ja õiguskorra kaitsmiseks küllaldane ja piisav karistada teda rahatrahviga alla 1/3 sanktsiooni ülemmäärast – 10 600 euroga. Kaebuses on kohtuvälisele menetlejale muuhulgas heidetud ette seda, et KarS § 57 lg 2 alusel pole karistust kergendavana arvesse võetud menetlusaluse isiku poolt süü omaksvõttu, kahju puudumist ja enne väärteomenetluse alustamist õhusaasteloa muutmise taotluse esitamist. Sellega seoses on oluline täheldada, et KarS § 57 lõikes 1 on kajastatud karistust kergendavate asjaolude loetelu. Käesoleval juhtumil ühtegi KarS § 57 lõikes 1 märgitud asjaolu ei esine. KarS § 57 lõikes 2 on antud võimalus karistuse kohaldamisel arvestada ka KarS § 57 lõikes 1 loetlemata asjaolusid. Maakohtu hinnangul on kohtuväline menetleja põhjendatult 28.06.2019.a otsuses asunud seisukohale, et kergendavad asjaolud puuduvad. Nagu eelnevalt juba märgitud, ei ole käesolevas menetluses tuvastatud ja see ei ole ka käesoleva väärteomenetluse eesmärk, tuvastada, kas kahju menetlusaluse isiku käitumise tulemusena tekkis või mitte. Süü omaksvõtt esineb käesoleval juhtumil valdavalt vormis, millises seda karistust kergendavaks ei ole põhjendatud pidada. Valdavalt nähakse menetlusaluse isiku poolt rikkumise toimepanemises süüd hoopiski õhusaasteloa väljastajal ning õhusaasteloa muutmiseks taotluse menetlejal. 14
punktis 2 on sätestatud kaebemenetluses maakohtule keeld menetlusaluse isiku olukorra raskendamiseks. Väärteoasjas puuduvad andmed, millistel oleks alust karistuseks mõistetud rahatrahvi ositi tasumise määramiseks. Senini ei ole keegi ka rahatrahvi ositi tasumise määramist taotlenud. Kuna õhusaastelised küsimused on globaalse tähtusega, õhu kvaliteet puudutab kõiki, kliimaneutraalsuse tagamiseks on oluline keskkonnakaitseliste nõuete täitmine, siis on ülimalt oluline, et õhusaasteloal märgitud nõudeid täidetakse, s.h et tootmisel kasutatakse loal kajastatud lubatud kütuseliiki selles märgitud tingimusel. Neil asjaoludel pole käesolevas väärteoasjas alust pidada menetlusaluse isiku süüd väikseks ja ilmselgelt on asjas olemas avalik menetlushuvi, mistõttu on väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel välistatud. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.