Obsah (8)

§ 477§ 173§ 172§ 174§ 138§ 139§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 19.11.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-15271 Tsiviilasi Xxxx korteriühistu avaldus J M vastu võla nõudes Tsiviil

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Kuni KrtS jõustumiseni 01.01.2018 tuleb kohaldada varem kehtinud regulatsiooni. KrtS rakendussätetest ei tulene uuele korteriomandeid ja –ühistuid reguleerivale seadusele tagasiulatuvat jõudu. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 näeb ette korteriomaniku kohustused tasuda kaasomandil lasuvad maksud ning kanda avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused, koosmõjus KÜS (kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseadus) § 15¹ lg 1, mille kohaselt majandamiskulud sama seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
2. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. 2-19-15271
3. Avaldaja põhikirja p 3.2.1 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid. Põhikirja p 3.2.2 tulenevalt on ühistu liige kohustatud tasuma sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku otsusega ettenähtud suuruses ja korras, mittetähtaegsel tasumisel maksma iga viivitatud päeva eest viivist. Põhikirja p 4.
4. järgi maksete suuruse määramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnas, kui ühistu üldkoosoleku otsusega ei ole teisiti ette nähtud (elanike kohta arvestatavad sihtotstarbelised maksed). Põhikirja p 4.
5. kohaselt peab ühistu liige tasuma ühistus elanike kohta arvestatavaid sihtotstarbelisi makseid vastavalt korteri tegelike kasutajate arvule.
6. Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude võlgnevust ajavahemiku 26.07.2015 kuni 30.09.2019 eest kokku põhisummas 5745,87 eurot. Avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks tabelid võlgnevuse kujunemise kohta ning 30.09.2019 kommunaalarve. Puudutatud isik ei ole avaldaja poolt esitatud nõudele ega selle arvestusele vastuväiteid esitanud ning ka kohtul puuduvad selles osas kahtlused. Vaidlus puudub samuti selles, et kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub puudutatud isikule xxxx korteriomand nr xxxx üldpinnaga 47,50 m2, seega on avaldaja oma nõuete arvestusel lähtunud õigest korteriomandi pindalast. Lisaks on avaldaja viidanud, et alates 01.01.2015 kehtib Keila vallas kehtestatud tariif vee- ja kanalisatsioonile kokku 3,816 eurot 1 m³ kohta, millega on põhjendatud kuupmeetri põhine vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbimine.
7. Arvestades eeltoodut ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult avalduses märgitud võlgnevuse tasumist täies ulatuses.
8. Avaldaja nõuab puudutatud isikult viivise tasumist, s.o sissenõutavaks muutunud viivis 1497,24 eurot perioodi 26.07.2015 kuni 30.09.2019 eest. Kohus leiab, et avaldaja viivisenõue on põhjendatud. Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KrtS § 42 lg 1 on sätestatud, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avalduse kohaselt on viivist arvestatud kuni
9. aasta lõpuni. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
10. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et J M tuleb välja mõista Xxxx korteriühistu kasuks hooldusja kommunaalmaksete võlgnevus ajaperioodi 26.07.2015 kuni 30.09.2019 arvete eest summas 5745,87 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1497,24 eurot. 15.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab 2-19-15271 avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse ja viivise, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. 16. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja esitas koos avaldusega kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja kandnud menetluskulusid kokku 482 eurot, sh riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 4,5 h eest 432 eurot. 17.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot.

§ 175

lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskulude suuruse osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulude ajaline maht 4,5 tundi on põhjendatud. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tunnitasu on käesoleva asjas mõistlik suuruses 72 eurot/tund (käibemaksuta). Seega on avaldaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas asjas 324 eurot (4,5 x 72). Kokkuvõttes mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 374 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 324 eurot). Nimetatud summa on arvestatud ilma käibemaksuta ja käibemaksu sinna lisada ei saa, sest avaldaja pole taotlenud menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga ega esitanud kohtule

§ 174lg 10 ettenähtud kinnitust.

18. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik