← Eesti

2-18-121132/41

Obsah (9)§ 187§ 413§ 162§ 174§ 147§ 172§ 144§ 177§ 468

2-18-121132 KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-121132 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2019, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtua

) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hageja esitas

  1. detsembril 2018 kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid
  2. augustil 2017 Swedbank AS (edaspidi hageja) ja A L (edaspidi laenusaaja) väikelaenulepingu nr 17-112206-VL (edaspidi leping), mille kohaselt andis hageja laenusaajale laenu summas 5000 eurot intressimääraga 18% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga
  3. augustil
  4. Lepingus lepiti kokku, et intressi tasumise ja laenusumma tagastamise tähtpäev on iga kuu 2.kuupäev. Laenusaaja suri
  5. septembril 2017 ning laenusaaja pärimistunnistus tõestati
  6. detsembril 2017, mille kohaselt on ainupärijaks kostja. Pärimisseaduse kohaselt on laenusaaja õigused ja kohustused üle läinud kostjatele. Kohtutäitur Andrei Kreki poolt läbiviidud pärandvara inventuuri kohaselt on varad/õigused kokku 19 304,88 eurot. Hageja saatis
  7. aprillil 2018 kostjale teatise pärandvaral lasuvate kohustuste kohta ning andis täiendava tähtaja
  8. maiks 2018 võlgnevuse tasumiseks. Kirja saatmise päeva seisuga oli võlgnevus kokku 2712,19 eurot. Hageja hoiatas, et võlgnevuse mittetasumisel ütleb hageja lepingu üles ning pöördub nõude rahuldamiseks kohtu poole. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu lõpetas hageja lepingu ühepoolselt
  9. mail
  10. Hageja saatis
  11. mail 2018 kostjale teatise, 2

(5)2-18-121132 millega teavitas kostjat lepingu ülesütlemisest, võla suurusest ja andis kostjale täiendava tähtaja,
  1. juuniks 2018 võlgnevuse tasumiseks. Kostja ja hageja leppisid kokku, et kostja tasub võlgnevuse ning sõlmib selle tarbeks uue laenulepingu, millega refinantseeritakse päritud kohustus.
  2. septembril 2018 oli Swedbank AS-i Narva pangakontoris laenuleping ettevalmistatud, kostja tuli kohale, kuid lepingut ei allkirjastanud, kuna ta ei nõustunud intresside ja viiviste tasumisega. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 479,
  3. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja nõue kostja vastu kokku 5157,32 eurot, millest põhiosa võlgnevus 4199,92 eurot, intressi võlgnevus 478,39 eurot, põhivõlgnevuse viivis 479,01 eurot. Kõrvalnõudena nõuab hageja viivist 18% aastas ehk 0,050% päevas hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 4199,92 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 478,39 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 479,01 eurot ning viivis 0,050 % päevas põhinõudelt alates
  4. detsembrist 2018 kuni põhinõude täitmiseni. KOHTUISTUNG Kostja lepinguline esindaja Viru Maakohtu
  5. novembri 2019 kohtuistungile ei ilmunud. Hageja taotles kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist. Kohus rahuldas hageja taotluse. PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse.

§ 413

lg 3 p 1-3 alusel ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kohus kontrollib

§ 413lg 3 p 1-3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise tingimusi.

Tsiviilasjas on kostjal lepinguline esindaja Irina Kiseleva. Kohtukutse on kostja esindajale

  1. oktoobril 2019 saadetud e-postile, sellele aadressile mida kostja esindaja kasutab. Otse kinnitanud ta seda ei ole, aga kostja esindaja on kirjutanud kohtule sama e-maili aadressilt. Kohtusse on
  2. novembril 2019 tulnud vene keelne teade, et kostja esindaja ei saa ilmuda kohtuistungile. Samuti on kostja lepinguline esindaja teatanud
  3. novembril 2019, et kostja ei saa osaleda istungil, sest asub Viru Vanglas. Kohus järeldab, et kostja esindaja oli kohtukutse kätte saanud ning teadlik kohtuistungi ajast ja kohast. Kohtu poolt oli
  4. novembril 2019 saadetud kostja esindajale kohtunõe samale e-aadressile, et esitada mõjuv põhjus istungi edasi lükkamiseks, mida ta kirjutab oma
  5. novembri 2019 kirjas, et ei saa osaleda objektiivsetel põhjustel. Sellele kirjale kostja esindaja ei ole vastanud ega teatanud mõjuvast põhjusest istungilt puudumiseks. Kutse kostjale oli jäetud postkasti, kuid selleks ajaks oli kostja juba vanglas. Kuna kostja lepinguline esindaja teatas kohtule, et kostja ei saa osaleda
  6. novembril 2019 kohtuistungil, siis järelikult ta teab istungiajast ja kohast. Kostja lepinguline esindaja ei ole teatanud mõjuvast põhjusest istungilt puudumiseks. Istungilt puudumise tagajärgi 3

(5)2-18-121132 on kohtukutses selgitatud ning samuti olid need tagajärjed selgitatud 08. novembri 2019 kohtunõudes. Kostja kirjavahetuses ei ole märgitud, et kostja sooviks asja arutamist ilma tema osavõtuta või et kostja oleks nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Seega on kohtu poolt tuvastatud, et kohtukutse on kostja esindajale kätte toimetatud e-maili teel kooskõlas

§ 413

-1 ning kostjale oli kohtukutses selgitatud istungilt mõjuva põhjuseta puudumise tagajärgi ja tagaseljaotsuse tegemise võimalust (

§ 413lg 3 p 1).

Kostja esindaja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungilt puudumiseks (

§ 413lg 3 p 2).

Kostja ei ole kohtule teatanud, et soovib istungi edasi lükkamist või asja arutamist ilma tema osavõtuta või et on nõus asja kirjaliku menetlusega (

§ 413lg 3 p 3).

Kohus ei tuvastanud

§ 413

lg 3 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

§ 413

lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus loeb

§ 413lg 1 alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Pärimisseaduse § 130 lg 1 ja 3, võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 94, VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4199,92 eurot, intressid 478,39 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 479,01 eurot, kokku 5157,32 eurot ning viivised 0,050% päevas põhinõudelt (s.o 4199,92 eurot) alates 04. detsembrist 2018 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kooskõlas

§ 174lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 425 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 173,49 eurot ning hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud 251,51 eurot) ning sõidukulud summas 26,60 eurot, väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 425 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1,

§ 147

lg 5 ja

§ 172

lg 9 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses.

§ 144

p 2 kohaselt on kohtuvälised kulud muuhulgas ka menetlusosaliste sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagejal on seoses käesolevas tsiviilasjas Viru Maakohtu Narva kohtumajas toimunud

  1. novembril 2019 kohtuistungiga tekkinud sõidukulud Tallinn – Narva – Tallinn kokku summas 26.60 eurot. Menetluskulude nimekirjale on lisatud
  2. novembri 2019 bussipiletid suunal Narva-Tallinn-Narva, summas 20 eurot (10*2) ja
  3. novembri 2019 taksoarve summas 6,60 eurot. 4

(5)2-18-121132 Kohus on seisukohal, et hageja sõidukulud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning kantud seoses käesoleva menetlusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 451,60 eurot (425+26,60). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab

§ 177

lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.