KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-19-2047 Määruse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2019, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Tsiviila

§ 178lg 1, § 599, § 696 lg-d 1 ja 3).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1. Osaühing PROPOS-B (avaldaja) esitas 07.01.2019 Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse, milles palus kustutada registrikaardilt juhatuse liige CC ning kanda registrisse juhatuse liige XX.
2. Tartu Maakohtu registriosakond jättis 23.01.2019 määrusega kandeavalduse rahuldamata. Äriseadustiku (ÄS) § 33 lg 5 kohaselt ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Avalduse esitamisel ei ole järgitud ÄS § 174 lg 1 häälteenamuse nõuet. Avalduse aluseks oleva koosoleku päevakorras oli äriregistrisse kantud juhatuse liikme CC tagasikutsumine ja XX uueks juhatuse liikmeks valimine. Otsuste poolt anti 34% koosolekul esindatud häältest, otsuste vastu anti 66% koosolekul esindatud häältest. Kuna 07.01.2019 osanike otsuste poolt ei antud üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, siis ei saa kandeavaldusega taotletud muudatusi äriregistrisse kanda. Määruskaebus
3. 06.02.2019 esitas avaldaja registriosakonna määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 23.01.2019 määruse, millega jäeti 07.01.2019 kandeavaldus rahuldamata ning teha uus määrus, millega avaldus rahuldada, kustutada registrist ebaõigesti juhatuse liikmeks kantud CC ja kanda juhatuse liikmena registrisse XX. Alternatiivselt rahuldada määruskaebus osaliselt ja kanda registrisse juhatuse liikmeks valitud XX.
4. Registrisse kantud juhatuse liige CC ei ole valitud juhatuse liikmeks seaduslikult. Nimelt rikuti 04.09.2017 toimunud osanike koosoleku kokkukutsumisel seaduses sätestatud 7päevast etteteatamistähtaega, kuna koosoleku teade saadeti 28.08.2017 ja koosolek toimus juba 04.09.
5. Seega teatati koosolekust ette ainult 6 päeva, mistõttu on 04.09.2017 koosoleku otsus ÄS 1771 lg 1 tulenevalt tühine. Kuna osaühingu tegelik juhataja QQ teatas juba 28.08.2017, et ei soovi enam osaühingut juhatada, tuli juhatusse valida uus isik. Koosoleku päevakorras ei olnud CC tagasikutsumise küsimust, kuna tema kohta tehtud registrikanne on ebaõige. Päevakorra sõnastuse kohaselt tuli otsustada osaühingu senise juhataja tagasikutsumine. Õiguslikult on tegemist registrist ebaõigesti kustutatud QQ tagasikutsumise küsimusega.
6. Koosoleku juhataja tegi ettepaneku hääletada senise juhataja tagasikustumise küsimus eraldi ja XX juhatusse valimine eraldi, millega olid nõus mõlemad osanikud, ehk 100 % osakapitaliga määratud häältest. Koosolek otsustas mitte kutsuda tagasi senist juhatuse liiget, kuid samas otsustas valida XX juhatusse. 2
7. Kuna osaühingul võib põhikirja järgi olla kuni viis juhatuse liiget ja koosolekul otsustati täiendava juhatuse liikme valimine eraldi, on ÄS § 174 lg 3 tulenevalt XX valitud juhatusse sõltumata sellest, kas koosolek otsustas senise juhatuse liikme tagasi kutsuda. ÄS § 173 kohaselt ei pea isiku valimisel olema otsuse poolt üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, vaid isiku valimistel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Kuna ühtegi teist kandidaati 07.01.2019 koosolekul juhatusse ei esitatud, siis sai XX valitud juhatusse. Kandeavaldus tuleb rahuldada ka CC osas, kuna CC on märgitud registrisse ebaõigesti tühise üldkoosoleku otsuse alusel. Edasine menetluse käik
8. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
9. Ringkonnakohus leiab, et 23.01.2019 kandemäärus tuleb tühistada osas, milles jäeti rahuldamata avaldus XX juhatuse liikmena registrisse kandmiseks. Tühistatud osas tuleb asi saata registriosakonnale uueks läbivaatamiseks. Muus osas tuleb 23.01.2019 kandemäärus jätta muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt (

§ 659, § 657 lg 1 p 3).

1. Avaldaja esitas registriosakonnale avalduse, milles palus kustutada registrikaardilt juhatuse liikme CC ja kanda registrisse juhatuse liige XX. Registriosakond jättis kandeavalduse rahuldamata, kuna 07.01.2019 osanike koosolekul vastuvõetud otsuste poolt ei olnud üle poole osanike koosolekul esindatud häältest (ÄS § 174 lg 1).
2. Kolleegiumi hinnangul jättis registriosakond õigesti avalduse CC registrikaardilt kustutamiseks rahuldamata. Koosoleku kokkukutsumise teate kohaselt oli koosoleku päevakorras senise juhataja tagasikutsumine ja XX uueks juhatajaks valimine. Osanike koosoleku protokollist nähtuvalt tegi koosoleku juhataja ettepaneku hääletada senise juhatuse tagasikutsumist ja XX juhatusse valimist eraldi. Koosoleku protokolli kohaselt sellele vastuväiteid ei olnud. Osanike 07.01.2019 koosoleku protokollist nähtuvalt oli senise juhataja tagasikutsumise poolt 34 % koosolekul esindatud häältest ja vastu 66 % koosolekul esindatud häältest. ÄS § 174 lg 1 sätestab, et osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kuna otsuse poolt anti üksnes 34 % koosolekul esindatud häältest, siis jäi otsus senise juhataja tagasikutsumise kohta vastu võtmata. Avaldaja on seisukohal, et registrikanne CC kohta on ebaõige, kuna osanike 04.09.2017 koosoleku otsus tema juhatuse liikmeks valimise kohta on tühine põhjusel, et osanike koosoleku kokkukutsumisel rikuti seaduses sätestatud etteteatamistähtaega. Kolleegium märgib, et kandemenetluse raames on võimalused asjaolude tuvastamiseks piiratud, mistõttu ei ole käesolevas menetluses võimalik hinnata, kas 04.09.2017 koosoleku kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud. Olukorras, kus üldkoosoleku otsuse alusel on tehtud äriühingu juhatuse liikme kohta äriregistrisse kanne, siis saab küsimust, kas selle otsuse vastuvõtmisel on oluliselt rikutud koosoleku kokkukutsumise korda, hinnata eelkõige hagimenetluse raames. 3
3. Osanike 07.01.2019 koosoleku protokollist nähtuvalt otsustati teise küsimusena XX juhatuse liikmeks valimist. Otsuse poolt oli 34 % koosolekul esindatud häältest ja vastu 66 % koosolekul esindatud häältest. Kolleegium hinnangul ei saa XX juhatuse liikmena registrisse kandmise osas kandeavalduse rahuldamata jätmiseks olla registriosakonna põhjendus, et täidetud ei ole ÄS § 174 lg 1 sätestatud häälteenamuse nõue. Isiku valimise puhul kuulub kohaldamisele ÄS § 174 lg 3, mis sätestab, et isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Riigikohus on leidnud, et põhikirjas võib ette näha ka suurema häälteenamuse nõude ÄS § 174 lg-s 3 sätestatust (Riigikohtu 18.12.2006 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-06). Riigikohus on 16.06.2008 otsuse nr 3-2-1-60-08 punktis 12 analoogse äriseadustiku sätte (§ 299 lg 2) kohta öelnud, et üldkoosolekul nõukogu liikme valituks osutumiseks ei pea nõukogu liige saama vähemalt poolthäälte enamust, vaid piisab, kui ta saab enam hääli teisest samale kohale kandideerinud isikust. Seega loetakse nõukogu liikmeks ka isik, kes saab üldkoosolekul nt üksnes 20% esindatud häältest, kui tema vastaskandidaat saab veel vähem hääli. Seadus ei erista isikuvalimiste puhul olukorda, kus nõukogu liikme kohale kandideerib üks isik või mitu isikut. Seega võib valituks osutada ka isik, kes saab minimaalselt poolthääli, kui temaga koos rohkem isikuid samale kohale ei kandideeri. Küll ei saa valituks isik, kes ei saa üldse poolthääli. Vastuhääli isikuvalimisel ei arvestata. 07.01.2019 osanike koosoleku protokollist nähtub, et osaühingu juhataja kandidaadiks oli seatud XX ning teisi kandidaate esitatud ei olnud. XX sai 07.01.2019 koosolekul 34% koosolekul esindatud häältest. Seega piisas 34 % häältest XX juhatuse liikmeks valimiseks, kui põhikirjas ei ole sätestatud suurema häälteenamuse nõuet. E-äriregistrist nähtuva põhikirja kohaselt ei ole sätestatud suurema häälteenamuse nõuet. Samuti nähtub eäriregistris olevast põhikirjast, et osaühingul võib olla kuni viis juhatuse liiget.
4. Eeltoodust tulenevalt jättis registriosakond ebaõigesti kandeavalduse XX juhatuse liikmena registrisse kandmiseks rahuldamata põhjendusega, et täitmata on ÄS § 174 lg 1 häälteenamuse nõue. Selles osas tuleb kandemäärus tühistada ja asi saata registriosakonnale uueks läbivaatamiseks. Muus osas tuleb kandemäärus jätta muutmata.
5. Kuna menetluses osaleb üksnes avaldaja, siis tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda (

§ 172lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 4