Obsah (9)

§ 278§ 275§ 152§ 109§ 153§ 155§ 104§ 108§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohus Ülle Polluks 18. detsember 2019, Jõhvi 3-19-2097 OÜ Nurme Teed

§ 278

). Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja edastatakse vastustajale ja kolmandale isikule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) avaldas
2. septembril 2019 riigihangete registris avatud hankemenetlusega riigihanke „Paasvere PÜ-23, Venevere PÜ-17 ja Kõrve TTP-412 maaparandussüsteemi rekonstrueerimine“ (viitenumber 213296) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks,
3. oktoobriks 2019 esitasid pakkumused kaheksa pakkujat, sealhulgas OÜ Nurme Teedeehitus ja Metropol Group OÜ. RMK Riigihangete osakonna juhataja
4. oktoobri
5. a käskkirjaga nr 1-47.1832/5 „Hankeotsused avatud hankemenetlusega riigihankes „Paasvere PÜ-23, Venevere PÜ-17 ja Kõrve TTP-412 maaparandussüsteemi konstrueerimine“ (viitenumber 213296) tunnistati muuhulgas vastavaks OÜ Nurme Teedeehitus ja Metropol Group OÜ pakkumused, tunnistati edukaks Metropol Group OÜ pakkumus, jäeti kõrvaldamata edukaks tunnistatud pakkuja Metropol Group OÜ ja kvalifitseeriti edukaks tunnistatud pakkuja Metropol Group OÜ. Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) laekus
6. oktoobril 2019 OÜ Nurme Teedeehitus vaidlustus, milles taotleti RMK otsuse, millega Metropol OÜ eduka pakkujana kvalifitseeriti, kehtetuks tunnistamist. VAKO jättis
7. oktoobri
8. a otsusega esitatud vaidlustuse täies ulatuses rahuldamata.
9. OÜ Nurme Teedeehitus esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada VAKO
10. oktoobri
11. a otsuse ja RMK
12. oktoobri
13. a käskkirja osas, milles kolmas isik Metropol Group OÜ eduka pakkujana kvalifitseeriti. Kaebaja esitas koos kaebusega ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada hankemenetlus riigihankes nr 213296 ja keelata RMK-l raamlepingu sõlmimine kuni haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kaebaja põhjendas esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu sellega, et vastasel juhul ei ole tal enam võimalik saavutada kaebusega taotletavat eesmärki ehk sõlmida ise raamlepingut.
14. Tartu Halduskohtu jättis
15. novembri
16. a määrusega OÜ Nurme Teedeehitus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebuse kohaselt ei saa kolmanda isiku tehtud Uljaste/PÜ-114 maaparandussüsteemi ehitustöid arvestada kolmanda isiku vaidlusalusele kvalifitseerimise tingimusele vastavuse hindamisel, kuna need on võetud vastu
17. septembril 2019, kuigi hange algas
18. septembril
19. Samas ei vaidlusta kaebaja aktis sisalduvat märget, mille kohaselt tööd olid lõpetatud
20. septembril
21. Praegusel hetkel ei ole aga tööde vastuvõtmise aeg oluline, kuna kvalifitseerimise tingimustes on kirjas järgnev: „Täielikuks valmis ehitamiseks või täielikuks rekonstrueerimiseks loetakse kõikide ehitus- või rekonstrueerimisprojektis nimetatud tööde teostamist“. Järelikult piisab kvalifitseerimistingimuste kohaselt sellest, et tööd oleksid teostatud, nagu seda Uljaste objekti puhul ka oli. Halduskohtu hinnangul ei saa kaebust perspektiivikaks pidada. Hetkeks, mil kvalifitseerimise otsus oli tehtud, ei olnud kahtlust selles, et kolmas isik vastab kvalifitseerimise tingimustele ja on võimeline hankelepingut täitma.
22. OÜ Nurme Teedeehitus esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
23. novembri
24. a määrus tühistada ja kohaldada esialgset õiguskaitset.
25. Tartu Ringkonnakohtu
26. novembri 2019 määrusega tagastati OÜ Nurme Teedeehitus määruskaebus Tartu Halduskohtu
27. novembri
28. a määrusele läbivaatamatult. 6.Tartu Halduskohtu
29. novembri
30. a määrus OÜ Nurme Teedeehitus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise kohta jõustus
31. detsembril 2019.a. 7.Käesoleva määruse tegemise ajaks ei ole veel pabertoimik hankeasjas nr 3-19-2097 Tartu Ringkonnakohtust tagasi halduskohtusse jõudnud. Kohus teeb lahendi Kohtute Infosüsteemi (KIS) ja digitoimiku materjalide alusel, et vaadata hankeasi halduskohtus läbi 45 päeva jooksul kaebuse esitamisest arvates (

§ 275lg 2).

2

1. Kaebaja esitas 19.novembril 2019 Tartu Halduskohtule avalduse lõpetada haldusasja menetlus seoses kaebusest loobumisega.
2. Vastustaja teatas
3. novembril 2019 Tartu Halduskohtule, et vastustaja (hankija) Riigimetsa Majandamise Keskusel ei ole vastuväiteid kaebusest loobumise avaldusele ega menetluse lõpetamisele

§ 152lg 1 p 3 alusel.

Vastustaja palub kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista vastustaja menetluskulud vastavalt 20.11.2019 menetluskulude nimekirjale summas 1895,83 eurot. 10. Kaebaja esitas 28.11.2019 seisukoha vastustaja menetluskulu nimekirjale: Esiteks ei välju kõnesoleva hankeasja vaidlus hankija kui haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamest. Haldusorganile on õigustatud välja mõista välise õigusabi kulud, kui kohtuasi väljub tema igapäevase põhitegevuse raamidest. (RKHKo nr 3-3-1-50-16, p 22). Maaparandussüsteemi rekonstrueerimine (ning seega ka sellega seotud riigihangete korraldamine) kuulub metsa kasvatamise tegevuste hulka (metsaseaduse § 27 lg 2), mis on hankija põhitegevusalaks (RMK põhimääruse § 9 p 3). Seega ei ole RMK õigusabikulud vaidlusaluses asjas üldse hüvitatavad. Teiseks, vastavalt Riigikohtu praktikale ei tohiks menetluskulud kõrgemas kohtuastmes olla üldjuhul suuremad kui madalamas astmes (RKHKo nr 3-3-1-14-13, p 19). Analoogselt peaks sama printsiip kohalduma ka vaidlustuskomisjoni ja halduskohtu menetlusele. Hankijale mõisteti vaidlustuskomisjoni otsuse p 3 järgi välja menetluskulud 1100 eurot. Seega ei saa hankija menetluskulud 1895,83 eurot olla kuidagi vajalikud ega põhjendatud, olukorras, kus halduskohtumenetluses sisulise vaidluseni ei jõutudki. Kolmandaks, hankija menetluskulud on ka sisuliselt põhjendamatult suured. Kaebusele vastuse koostamise aeg on selgelt ülemäärane, kuna vaidluse sisu jäi vaidlustuskomisjonis arutatu piiresse. Teades 15.11.2019 seisukoha esitamisel raamlepingu sõlmimisest ning taotledes samas menetlusdokumendis samal põhjusel kaebuse läbi vaatamata jätmist, ei kasutanud vastustaja oma menetlusõigusi heauskselt, esitades sellises mahus vastuse kaebusele. Vastustaja kohtumenetluses kantud õigusabikulud ei ole vähemalt täies mahus põhjendatud ega vajalikud (

§ 109lg 6).

KOHTU PÕHJENDUSED 11.

§ 152

lg 2 p 3 kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise või kinnitab kompromissi. 12.

§ 153

lg 1 järgi on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selles avalduse (1ls ).

§ 109

lg 2 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 155

lg 4 järgi kaebusest loobumise võtab kohus vastu määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. 13. Tulenevalt

§ 152lg 1 p-st 3 esineb alus käesoleva hankeasja 3-19-2097 menetluse lõpetamiseks.

Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis tingiksid kaebusest loobumise vastuvõtmisest keeldumise. Menetlusosalised on teadlikud kaebusest loobumise tagajärgedest. Kohus võtab vastu kaebaja loobumise kaebusest. 14. Kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest (

§ 104lg 6 p 2).

Hankeasjas tasuti riigilõivu kaebuse eest summas 640 eurot, seega ½ riigilõivust on 320 eurot. Tasutud riigilõiv 320 eurot tagastatakse kaebaja kontole. 3 15. Vastustaja nõuab kaebajalt menetluskulu summas 1895,83 eurot. Üldjuhul kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja (

§ 108lõige 4).

Praegusel juhul tingis menetluse lõpetamise kaebaja loobumine kaebusest. Tartu Halduskohus jättis

1. novembri
2. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja soovitud abinõud – peatada hankemenetlus riigihankes nr 213296 ja keelata RMK-l raamlepingu sõlmimine kuni haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni – kohaldamata. Määrus jõustus
3. detsembril 2019.a. Raamlepingu sõlmimise õigus tekkis RMK-l ja kolmandal isikul alates
4. novembrist 2019, st hetkest, mil oli möödunud 14 päeva VAKO otsuse, millega jäeti kaebaja vaidlustus rahuldamata, teatavaks tegemisest (riigihangete seaduse § 201 lg 2 ja § 197 lg 1 p 4). RMK ja kolmas isik sõlmisid metsaparandustööde töövõtu raamlepingu nr 3-2.6/2019/53 koheselt kuupäeval, mil neil lepingu sõlmimise õigus tekkis, s.o
5. novembril
6. Menetluskulude jagamisel tuleb kohtu hinnangul lähtuda

§ 108lõikes 4 sätestatud üldreeglist.

Vastustaja on nõudnud kaebajalt menetluskulu 1895,83 eurot. Kaebaja on sellele esitanud oma vastuväited. Halduskohus tutvus vastustaja (hankija) riigihangete praktikaga (vt ka https://riigihanked.riik.ee ; eesti@mercell.com). Halduskohus leiab, et RMK menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, kuna metsamajandus sh metsaparandus: maaparandussüsteemi rekonstrueerimise jms riigihangete korraldamine ei väljunud RMK igapäevasest põhitegevusest. Ülalmärgitud andmebaasidest nähtuvalt on vastustaja korraldanud korduvalt riigihankeid. Vastustajal on nii õigusosakond kui ka riigihangete osakond. Halduskohtu hinnangul ei ole käesolev vaidlus väljunud RMK igapäevase põhitegevuse raamidest, milleks on mh metsamajandus (MS § 43 jj,

§ 109lg 6).

Kuna vaidlus toimub vastustaja põhitegevuse raames, ei ole tema menetluskulude väljamõistmine summas 1895, 83 eurot kaebajalt väljakujunenud kohtupraktika taustal tõenäoline (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-3-1-64-13, punkt 50; Tallinna Ringkonnakohtu lahendid 3-17-2911, 3-17-2225). Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3. Halduskohus selgitab, et tulenevalt

§ 155

lg 6 kohaselt kaebuse läbi vaatamata jätmisel ja menetluse lõpetamisel on käesoleva seadustiku §-s 43 sätestatud tagajärjed. Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. (allkirjastatud digitaalselt) 4