4-19-5466/11

(233019003953)Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Svetlana Hamaza Kaebuse esitaja Aleksandr Orav Elukoht xxx; isikukood 38707113710; töökoht xxx Kaebuse esitaja kaitsja Lepinguline kaitsja Juri Tolmatšov e-posti aadress: xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva Väärteoasi Aleksandr Oravi kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse, menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Irina Reino 03.10.2019 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 233019003953 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: Aleksandr Orav Kaebuse esitaja kaitsja: Juri Tolmatšov Kohtuvälise menetleja esindaja: Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri vanemväärteomenetleja Irina Reino Kohtuistungi toimumise aeg 05.11.2019 RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133-135 ja § 155-156 Ida Prefektuur Narva Jätta Aleksandr Orav kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse, menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Irina Reino 03.10.2019 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 4-19-5466 233019003953 Aleksandr Oravi karistamise kohta liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 145 (ühe saja neljakümne viie) trahviühiku ulatuses, s.o 580 (viissada kaheksakümmend) eurot ning liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmine 5 (viieks) kuuks, muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr EE701700017001577198 LUMINOR Bank pangas, viitenumber

1. Menetluskulud tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest samale Rahandusministeeriumi arveldusarvele, sama viitenumbriga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 28.11.
2. MAAKOHUS TUVASTAS Väärteootsuses oleva väärteo kirjelduse kohaselt 24.08.2019 kella 17.37 paiku aadressil Sadama tee, Narva linn, Ida-Viru maakond Aleksandr Orav juhtis mootorsõidukit Maserati registreerimismärgiga XXX , mis ei olnud kehtetud korras registreeritud, juhile keelatud seisundis, kui juhil veres oli tuvastatud alkoholisisaldus 0,71+/-0,05 mg /g. Aleksandr Orav esitas 19.10.2019 Viru Maakohtule kaebuse Ida Prefektuuri 03.10.2019 otsuse väärteoasjas nr 233019003953 peale, millega teda karistati Liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 145 trahviühiku ulatuses, s.o 580 eurot ning Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel mõisteti lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 5 kuuks. Kaebus on motiveeritud järgmiselt. Kaebuse esitaja oli rikkumisega nõus ning polnud väärteomenetluse vastu, tunnistas oma süüd täielikult, kahetses puhtsüdamlikult tehtut. Kaebuse esitaja ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Käesoleval ajal töötab kaebuse esitaja OÜs XXX ja tema töö on seotud transpordivahendi kasutamisega, mis on tema jaoks ainukeseks tuluallikaks. Kaebuse esitaja tasub elatist oma alaealisele lapsele ja juhul, kui temalt võetakse ära mootorsõiduki juhtimisõigus jääb ta ilma ainukesest sissetulekuallikast ning seega satub nii tema kui ka tema alaealine laps materiaalsetesse raskustesse. Kaebuse esitaja võtab endale kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis ning on valmis läbima 2

(2)4-19-5466 liikluspsühholoogia grupikursused. Ülaltoodu alusel taotletakse otsuse tühistamist ning menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 3 alusel. I Kohtuistung Aleksei Orav jäi esitatud kaebuse juurde täielikult. Samas tunnistas ta oma süüd ning selgitas, et ta enne rooli istumist tarvitas šampust. Kaebuse esitaja kaitsja lisaks kaebuses toodud argumentidele lisas ka, et ajavahemikus aastast 2014 kuni 2015, Lõuna-Eesti politsei katseprojekti viis läbi, kui joobes juhtidele määrati erikursused, tänaseks on kõnealune praktika levinud üle Eesti. Sellega seoses on võimalik kohaldada VTMS § 30 lg 1 p 3 sätteid ning suunata kaebaja sellistele koolitustele. Alternatiivselt palus kaitsja lisakaristuse vähendamist viiest kuust kolmele kuule. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata ning selgitas, et ka Narva osaleb kaitsja nimetatid programmis, mis nimetatakse „Korralik juht“. Selle programmi osalemiseks saadetakse niisuguseid isikuid, kes olid tabatud roolis ebakaines olekus esmakordselt. Selles sotsiaalprogrammis osalemine on preventiivne mõjutusvahend, mis kasutatakse sel juhul kui süüteopanija varasemalt ei ole karistatud raske liiklusalaste rikkumise eest ja kuriteo eest. Aga arvestades sellega, et kaebuse esitaja oli varem karistatud kriminaalkorras samalaadse süüteo toimepanemise eest, sellist võimalust Aleksandr Oravale ei olnud pakutud. II Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse osas 2.1 KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus peab vajalikuks märkida, et süütegude tõendatuse osas igasugune vaidlus puudub. Menetlusalune isik tunnistab oma süüd ning tema süü on tõendatud ka toimiku materjalidega. Nii, 24.08.2019 indikaatorvahendi kasutamise protokollist (lk 24) nähtub, et 24.08.2019 kell 17.37 Aleksandr Orav oli allutatud kontrollile indikaatorvahendiga, alkoholisisaldus väljahingatavas õhus moodustas 0.35 mg/l. Vere uurimisega on tõendatud, et 24.08.2019 kell 18.13 etanoolisisaldus Aleksandr Orava veres moodustas 0.71+-0.05 mg/l (lk 33). Maanteeameti andmebaasi väljatrükist (lk 31, 32) nähtub, et sõiduauto Maserati, mille juhtis Aleksandr Orav, on alates 11.08.2019 kuni 11.09.2019 ajutiselt kustutatud registrist. Seega Aleksandr Orava tegevus on väärteoprotokollis kvalifitseeritud õigesti ning Liiklusseaduse §des 224 lg 2 ja 203 ettenähtud väärtegude toimepanemine tema poolt on leidnud tõendamist. 2.3 Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 3 mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Olles rikkunud ülalnimetatud liiklusseaduse sätet, pani Aleksandr Orav toime mootorsõiduki 3

(2)4-19-5466 juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,30 milligrammi, st LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Vastavalt Liiklusseaduse §-le 76 lg 1, mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud. Juhtides registreerimata mootorsõidukit, pani Aleksandr Orav toime LS § 203 ettenähtud väärteo. Kohus asub seisukohale, et Aleksei Orav pani nimetatud süüteod toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo otsese tahtlusega kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Aleksei Orav teadis, et ta on tarvitanud alkoholi ning vaatamata sellele tahtis juhtida sõiduautot ning tegi seda. Samuti ta teadis sellest, et sõiduauto, mille ta hakkab juhtima, ei ole nõuetekohaselt registreeritud. Seega, Aleksei Orav on oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. III Kohtu seisukoht karistuse määramise osas Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et antud juhul ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § 30 alusel ehk otstarbekuse kaalutlusel. Aleksandr Orava näol on tegemist isikuga, kes ka varem oli karistatud samalaadse süüteo eest kriminaalkorras, nimelt 24.05.2018 kohtuotsusega ta oli tunnistatud süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning karistatud rahalise karistusega 97 päevamäära ulatuses ning juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Vaatamata mõistetud karistusele, pani menetlusalune isik toime samalaadse liiklusalase süüteo. Nimetatud olukorras oleks kergemeelne arvata, et menetluse lõpetamine ja sotsiaalprogrammis osalemine võib mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Siinkohal peab kohus vajalikuks viidata ka Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-26-03 märgitule, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse § 224 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Aleksei Orav on varemgi karistatud erinevate liiklusaluste süütegude eest (sealhulgas ka LS § 224 lg 1 järgi) rahatrahvidega ning vaatamata selle pani taas tahtlikult toime uue tahtliku liiklusalase süüteo. Võttes arvesse karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja kahetsust, määras kohtuväline menetleja Aleksandr Oravale põhikaristuseks rahaline karistus 145 trahviühiku ulatuses, mis on veidi alla selle paragrahvi sanktsiooni keskmise määra. Nimetatud karistus on täiesti kooskõlas 4

(2)4-19-5466 kehtiva kohtupraktikaga. Kuna Aleksandr Orava näol on tegemist isikuga, kes on ka varem juhtinud sõiduautot alkoholijoobes, nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga ka selles osas, et põhikaristusest ei piisa selleks, et aidata Aleksei Orav’al paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega ja teda distsiplineerida. Sellises olukorras on Riigikohus mitmel korral sedastanud, et „korduvalt alkoholijoobes juhtimise eest tuleb juhtimisõigus üldjuhul ära võtta ja ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada“ (vt nt RKKKo 3-1-1-69-03, p 7 koos täiendavate viidetega). Selliseid erandlikke asjaolusid Aleksandr Orava puhul ei esine. Puutuvalt kaebuses toodud põhjendusesse juhtimisõiguse vajalikkusest kaebuse esitaja töö tegemisega seonduvalt, märgib kohus, et nimetatud põhjus ei ole selline, mis kaaluks üle Aleksandr Orava suhtes kohaldatud ajutise kitsenduse vajalikkuse juhtimisõiguse äravõtmise näol. Kohus rõhutab, et sellise otsustuseni on antud juhul viinud Aleksandr Orava enda jätkuv mitteõiguspärane käitumine. Samuti tuleb märkida, et on võimalik tööd teha ka juhtimisõigust omamata, leides selleks alternatiivseid võimalusi. Nagu nähtub Aleksandr Orava enda ütlustest, ta on XXX, mis tähendab, et tema pädevuses on palgata endale autojuhti. Siinkohal tugineb kohus ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.04.2010.a. otsuses nr 3-1-1-26-10 väljendatud seisukohale, et töökoha kaotamise võimalus ei saa olla mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks. Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kuna eelmise analoogse süüteo eest mõistetud lisakaristus (juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks) ei saanud mõjutada süüdlast hoiduma samalaadse süüteo toimepanemisest, siis lisakaristus uue rikkumise eest peab olema rangem. Sellele nõudele vastab Aleksandr Oravale määratud lisakaristus, mille kergendamiseks puuduvad igasugused alused. Seega asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel õigesti rakendanud Väärteomenetluse seadustiku ning Liiklusseaduse sätteid. Karistus on määratud sanktsiooni piires ning määratud karistus vastab nii toimepandud väärteo raskusele, kui ka Aleksandr Orava isiksusele. Otsuse tegemisel lähtub kohus eeltoodust ning juhindub väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 5