1 Pankrotiseaduse § 85 kohaselt kohustada võlgnikku andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige võlgniku vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- ja kutsetegevuse kohta.
kohaselt kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust
Käesolevas menetluses on kohustatud isikuks R E keda ülalnimetatud kohustuste tekkimisest teavitada käesoleva määruse saatmisega. Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek ja võlgniku vande andmine 22.01.2020 kell 14.00 Rakveres, Rohuaia 8, saalis nr. 2. Kohustada võlgnikku osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Võlausaldajatel teatada haldurile hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus. Samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavaldusele kirjutab alla esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi, juriidilistel isikutel tuleb lisada registrikaardi ärakiri. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud
lg 1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast kahekuulise tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja; kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pärast pankroti väljakuulutamist võib võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist vastu võtta üksnes haldur. Pankroti väljakuulutamise kohta tehakse halduri poolt esitatud pankrotimääruse alusel märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse ning võlgnikule kuuluvate piiratud asjaõiguste juurde ja õiguse juurde nendele õigustele, kui võib eeldada, et märkuse sisusse kandmata jätmine võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohtumäärus tehakse teatavaks 18.12.2019 kell 13.00. 2 Pankrotimäärus kuulub avaldamisele Ametlikes Teadaannetes ning saadetakse Tartu Maakohtu registriosakonnale. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
sätestab, et pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud
§§-dest 109 – 111 võivad olla alused vara tagasivõitmiseks pankrotimenetluses. Lähtudes eeltoodust, asub ajutine haldur seisukohale, et võlgnikule kuulub sõiduk xxxx, reg. märk xxxx, mis on tegelikult tehniliselt korras. Vastavate parameetritega sõidukit ajutine haldur ei tuvastanud portaalist auto.24 ning käesoleval ajal hinda prognoosida on raske, kuid arvestades sõiduki vanust võib eeldada, et see ei ole üle 1000 eurot. Võlgnikule kuulunud teine sama tüüpi sõiduk (xxxx) on ilmselt pärast avariid võõrandatud kindlustusele ning kindlustus on nii võlgnikule kui ka L L tasunud kindlustushüvitisi. Ajutine haldur ei ole võlgnikul registrisse kantud vara tuvastanud. Võlgnik on kinnitanud avalduses, et tal puudub igasugune vara. Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: xxxx Swedbank, mille jääk oli 29.11.2019 seisuga 24,94 eurot. Ajutine haldur on andnud võlgnikule nõusoleku kasutada kontolt rahalisi vahendeid seaduses lubatud määras, kuni 540 €/kuus. Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku pangakontot perioodil 2018 – 2019.a. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on selgelt elanud „üle oma võimete“ . Võlgnik selgitab oma avalduses, et võlgnevused tekkisid juba krooni ajal. Seega, tuleb eeldada, et võlgnik on nn. laenurattas veerenud ca 8 aastat. Jälgides kontole laekuvaid ja kontolt väljaminevaid makseid, siis võlgnik on võtnud üha uusi laenukohustusi ja nende arvelt on tasutud eelmiste laenude tagasimakseid. Kuidas on võlgnikul õnnestunud olematu sissetuleku juures pidevalt laenukoormust suurendada, on arusaamatu. Teistes krediidiasutustes võlgnikul lepingulised suhted puuduvad. Pensionikeskuse andmetel on isik liitunud kohustusliku kogumispensioniga ning LHV Pensionifondis XL on 5877.487 osakut, mille väärtus on antud 8843,09 eurot. Käesoleval ajal ei ole kohustusliku pensionikonto osakud realiseeritavad. Maksu- ja Tolliameti kinnitusel deklareeris võlgnikule viimati töötasu väljamaksmist Osaühing xxxx xxxx.a. veebruaris. Pärast seda on saanud toetust Eesti Töötukassalt. Viimase poolt tehtud maksed lõppesid septembris 2019 ja väljamaksete summa jäi ca 400 euro lähedale. Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Võlgnik oma avalduses ei ole esitanud andmeid talle võlgu olevate isikute kohta. Äriregistri andmetel võlgnikul puuduvad seosed äriühingutega. 4 Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule ei kuulu realiseeritavat kinnisvara. Vallasvarana on võlgnikul sõiduk xxxx, mille prognoositav väärtus on ca 1000 eurot. Rahalised vahendid ei võimalda arestimist. Võlgnik on pankrotiavaldusele lisanud talle teadaolevate võlanõuete koosseisu. Tegemist on kiirlaenuna võetud kohustustega. Aktiivseid täitemenetlusi register ei näita. Viimased (2010.a.) täituri juures olnud nõuded on lõpetatud. Tuginedes võlgniku poolt pankrotiavalduses esitatud lisale, on võlgnikul kohustused alljärgnevate võlausaldajate ees: Bondora AS – 10 674,46 eurot; Coop Finants AS – 8 506,32 eurot; Bigbank AS – kogu lepingu eest 5 525,33 eurot; Ferratum Bank – 1400 eurot; Credit24 OÜ – 2 567,95 eurot; Laen.ee – 2000 eurot; SMS Money OÜ – 800 eurot; Klick Eesti AS – 469,46 eurot. Kokku on ajutise halduri hinnangul võlgnikul kohustusi võlausaldajatele summas 31 943,52 eurot. Ajutise halduri hinnangul ei ole need kindlasti lõplikud nõuete summad, sest jooksvalt suurenevad nii intressid kui ka viivis, millede arvestamine lõpeb pankroti väljakuulutamisel. Maksejõuetuse põhjuseks on juba eelnevalt ajutise halduri poolt hinnatud „üle oma võimete elamine“, vähemalt viimastel aastatel. Kahe viimase aasta jooksul on võlgnik oma laenukoormust suurendanud näiteks Bondora laenuga (laenusumma 9000 eurot). Laenu võtmine teise laenu tasumiseks ei ole jätkusuutlik ning sellest oleks võlgnik pidanud juba ammu aru saama. Kui võlgnikul oli töökoht, siis ilmselt oli töötasu normaalne, et sellest oleks võinud tavapäraselt ära elada. Kuid ilmselt on ka töötasu saamise ajal võlgnik oma laenukohustusi veel suurendanud. Täiesti arusaamatu on ka tõsiasi, et tohutu laenukohustuse juures, ei ole võlgnik suutnud endale muretseda mingi vara (näit. eluaset), vaid ongi saadud raha lihtsalt ära kulutanud. Võlgniku enda vastusest ajutisele haldurile selgub, et on osalenud töökoha otsingutel, kuid pole tööle asunud, sest pakutav töötasu ei kata tema laenusummasid. Milline siis peaks olema võlgniku töötasu kuus, mille arvelt oleks võimalik tasuda jooksvad laenukohustused ning jätkata igapäevaelu ilma uusi laene võtmata? Ajutise halduri hinnangul, peaks see olema vähemalt 2000 eurot, kuid nii kõrget töötasu ilmselt pole võlgnikul võimalik saada (arvestada tuleb ka terviseprobleemidega). Ajutisele haldurile jääb ka arusaamatuks, kuidas kavatseb võlgnik pärast pankrotimenetluse ajal ja sellele järgnevalt 5 aastal elada tasuga, mis on minimaalne või isegi alla selle. Tuleb arvestada, et ka sellest teenitavast tulust on kohustus tasuda võlausaldajate nõudeid. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid
5 Kogutud materjalide põhjal on ajutise halduri hinnangul võimalikud tagasivõitmise alused sõidukite võõrandamisest. Ajutise halduri hinnangul on mootorratta müügist saadud summa ilmselt olnud vara väärtusele vastav ning sellest on tasutud kohustusi võlausaldajate ees. Küsimus on lähikondsele L L võõrandatud sõidukis. Ajutise halduri hinnangul on tegemist käesoleval juhul Töötukassa ametniku koostatud avaldusega. Tuginedes eelnevale sarnasele praktikale, siis võlgnikul ilmselt puudub üleüldse selge ettekujutus pankrotimenetlusest ja sellele järgnevast menetlusest. Esitatud avaldusest selgub, et võlgnikul on tuvastatud osaline töövõimetus. Milles töövõimetus konkreetselt seisneb ja kui kaua see kestab, pole ajutisele haldurile teada. Võlgnik peaks neid küsimusi kohtuistungil selgitama. Ajutine haldur möönab, et võlgnik on pika perioodi jooksul võtnud endale suure laenukoormuse, mida ta ei ole võimeline jooksvalt tasuma. Kuna viimase aasta jooksul on püsiv sissetulek töötasuna puudunud, siis saab järeldada, et võlgniku suhtes on välja kujunenud alaline maksejõuetus. Kuna pankrotiavaldus on esitatud kooskõlas
lg 11 ja puuduvad alused
lg 2 kohaldamiseks ning juhul kui Viru Maakohus kuulutab välja R E pankroti, siis: - ajutine haldur Tiia Kalaus annab nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina; - palub määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg ja koht; - avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded; - mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud. 3. Kohus, esitatud pankrotiavalduse koos lisadega läbi vaadanud, menetlusosalised ära kuulanud, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku võlakohustused on ajutise halduri aruande kohaselt suurusjärgus ca 32000 eurot ja kuni pankroti väljakuulutamiseni need suurenevad. On ilmne, et arvestatavas suuruses prognoositavad vabad vahendid puuduvad ei ole ja vara puudumine ei võimalda võlgasid konstruktiivselt tasuda. Menetluse raugemiseks alust ei ole, kuna võlgnik on soovinud kohustustest vabastamise menetlust ja alused sellest keeldumiseks puuduvad. Nõusoleku täita menetluses pankrotihalduri kohustusi on andnud Tiia Kalaus, kes vastab
04.12.2019 esitatud taotlus ajutise halduri tasu kinnitamiseks kuulub rahuldamisele riigivahendite arvel, kuna menetluses selleks vahendid puuduvad. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada.
Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. 6
lg-te 6 ja 7 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata teate pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.