Obsah (4)
§ 13§ 16§ 147§ 1522-19-5922 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Alan Biin Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2019.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-59
) § 11 lg 1 kohaselt on seadusjärgseteks pärijateks pärandaja abikaasa ja pärimisseaduses nimetatud sugulased.
§ 13
lg 1 järgi on esimese järjekorra seadusjärgseteks pärijateks pärandaja alanejad sugulased.
§ 16
lg 1 kohaselt pärib pärandaja abikaasa esimese järjekorra pärijate kõrvalt võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pärand avanes xxx.a ning hagejad ja kostja on pärijad 1/3 suuruses mõttelises osas (pärimistunnistus, tl. 8-9). Vaidlus puudub ka selles, et pärandvara ühisusse kuulub Xxx Xxx OÜ, registrikood xxx, 2500 euro suurune osa ning XXX Xxx OÜ, registrikood xxx, 2500 euro suurune osa.
§ 147
kohaselt, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), siis kuulub pärandvara neile ühiselt. Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid.
§ 152
lg-te 1-3 järgi võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosa suurusele ning pärandvara jagamisele kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nii Xxx Xxx OÜ kui ka XXX Xxx OÜ kuulusid pärandaja ning hageja I ühisvara hulka. Seega kuulub hagejale I eelnimetatud äriühingute osadest ½ suurune mõtteline osa ning pärandvara ühisusse kuulub eelnimetatud äriühingute ½ suurune mõtteline osa. Vastavalt pärimistunnistusele kuulub igale pärijale s.t hagejale I, hagejale II ja kostjale igaühele 1/3 suurune mõtteline osa pärandvara ühisusest. 3
(6)2-19-5922 Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 1 järgi jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kokkuleppe mittesaavutamisel otsustab kohus hageja nõudel kas asja jagamiseks reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hagejad esitasid hagiavalduses nõude jagada asi reaalosadeks. Selle nõude juurde jäid hagejad ka järgnevas menetluses. Kostja vastuhagi, kaasomandi lõpetamiseks muul viisil, ei esitanud. Äriseadustiku (ÄS) § 148 lg 1 kohaselt on osa väikseim nimiväärtus üks euro. Mõlema vaidlusaluse äriühingu (Xxx Xxx OÜ ja XXX Xxx OÜ) osakapital on 2500 eurot. Hagejale I kuulub mõlema äriühingu osakapitalist 1250 euro suurune osa ning pärijate ühisusele 1250 euro suurune osa. Igale pärijale kuulub 1/3 suurune mõtteline osa 1250 euro suurusest osast ehk 1/6 mõlema äriühingu osakapitalist. Hagiavalduse punktis 4.1 (tl. 2 pöördel) taotlevad hagejad lõpetada pärijate ühisus ja jagada äriühingute osad reaalosadeks selliselt, et hagejale I kuulub peale pärandvara ühisuse lõpetamist koos lahusvarasse kuulunud osaga 1666 euro suurune osa mõlema äriühingu osakapitalist, hagejale II 417 euro suurune osa mõlema äriühingu osakapitalist ning kostjale 417 euro suurune osa mõlema äriühingu osakapitalist. Kostja pärandvara ühisuse lõpetamisele ja kaasomandi jagamise viisile vastu ei vaidle (kostja 21.05.2019.a vastus hagile p 7; tl. 17 pöördel ja tl. 18). Vaidlus puudub selles, et hageja ja kostja on pidanud läbirääkimisi pärandvara jagamiseks kohtuväliselt, mida tõendab kohtule poolte kirjavahetus (tl. 20-24; 28; 40-42). Pooled ei jõudnud pärandvara kohtuvälises jagamises kokkuleppele põhjusel, et kostja soovis jagamise tingimusena muuta pärandvarasse kuuluvate äriühingute põhikirju ja juhtorganite koosseise. Kehtiva pärimisseaduse ja asjaõigusseaduse regulatsiooni kohaselt on pärijatel võimalus pärandvara jagamise käigus muuta pärandvarasse kuuluvate äriühingute põhikirju või juhtorganite koosseisu (
§ 152lg 3 ja AÕS § 77 lg 1).
Nimetatu on võimalik pärijate omavahelisel kokkuleppel. Juhul, kui üks või mitu pärijat taolise kokkuleppe sõlmimisega nõus ei ole, siis toimub põhikirja ja juhtorganite muutmine äriseadustikus sätestatud üldises korras osanike koosolekul (ÄS § 168 lg 1 p 1). Käesoleval juhul ei nõustunud hagejad kostja poolt pakutud ettepanekuga muuta põhikirju või juhtorganite liikmeid. Ainuüksi asjaolu, et kostja on vähemusosanik, ei pea kohus põhjendatuks seada pärandvara jagamisele täiendavaid tingimusi, s.t põhikirjade või juhtorganite muutmist. Kostjal on võimalus nimetatud soove väljendada osanike koosolekul. Asjaolu, et kostja kardab hagejate poolt kahjuliku tehingu tegemist, ei õigusta pärandvara jagamisest keeldumist. Juhul, kui tulevikus peaks hageja tegema äriühingute varaga tehingu, mis toob kostjale kaasa negatiivse tagajärje, on kostjal võimalik nõuda kahju hüvitamist üldises korras, mitte hüpoteetilise kahju tekkimise võimaluse välistamist pärandvara jagamise käigus. Pärijate ühisuse lõpetamise käigus on võimalik teha kokkuleppeid kaasomanike vahel, kui neid ei saavutata, siis toimub pärijate ühisuse lõpetamine AÕS §-s 77 sätestatud viisil. Pooled 4
(6)2-19-5922 kokkulepet ei saavutanud ning kostja vastuhagi mingil teisel viisil pärijate ühisuse lõpetamiseks esitanud ei ole. Ülaltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. 2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis mõistab kohus kõik hagejate menetluskulud välja kostjalt. 2.1 Hagejad Y Ia ja G I esitasid menetluskulude nimekirjad 15.10.2019.a (tl. 47) ja 30.10.2019.a (tl. 57). Hagejate menetluskulude nimekirjade kohaselt on hagejate menetluskulud kokku 2610 eurot ning koosnevad riigilõivust 450 eurost ja lepingulise esindaja tasust 1960 eurost. Hagejatele on õigusteenust osutatud tunnihinna 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks, alusel kokku 18 tundi. Kostja esitas vastuväite hagejate 15.10.2019.a menetluskulude nimekirjale 23.10.2019.a (tl. 50-51). Kostja on seisukohal, et hagejate lepingulise esindaja tunnitasu määr (100 eurot tund + käibemaks) on põhjendamatult kõrge. Selline tunnitasu määr oleks asjakohane ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga, kui hagejate esindaja oleks advokaat. Kuna hagejate esindaja on jurist, siis juristide tunnitasu on väiksem kui advokaatidel. Samuti on kostja seisukohal, et hagejate menetluskulud on liialdatud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hagejate lepingulise esindaja tunnitasu suurus, milleks on 100 eurot tunnis ja lisanduv käibemaks, põhjendatud. Samas ei nõustu kohus hagejate menetluskulude suurusega. 16.04.2019.a arve alusel kantud kulu hagiavalduse ja selle lisade koostamisele ning komplekteerimisele 6 töötunni ulatuses on ülepaisutatud. Arvestades tsiviilasja keerukust ning esitatud hagiavalduse sisu, peab kohus põhjendatud töömahuks 4 tundi ehk rahalises väljenduses 480 eurot koos käibemaksuga. 15.05.2019.a arve alusel kantud kulu, summas 120 eurot koos käibemaksuga, selgitusega „dokumendi koostamine“ ning 30.05.2019.a arve alusel kantud kulu, summas 300 eurot koos käibemaksuga, selgitusega „vastuse koostamine“ 2,5 töötunni ulatuses on kohtule sisuliselt arusaamatud. Hagejad ei ole menetluskulude nimekirjas märgitut sidunud ühegi konkreetse kohtule esitatud menetlusdokumendiga ning kohus ei saa ega oska neid kulusid seostada ühegi hagejate poolt esitatud menetlusdokumendiga. Sellest tulenevalt kohus nimetatud kulu kostjalt välja ei mõista. 17.09.2019.a arve summas 400 eurot koos käibemaksuga, selgitusega „kohtuasja materjalide analüüs 1 tund, teeside koostamine, kohtuistungiks ettevalmistamine – 3 tundi“ on kohtule sisult arusaamatu. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et istung toimus käesolevas asjas 5
(6)2-19-5922 02.10.2019.a ning 17.09.2019.a ega selle läheduses ei ole olnud ühtegi kohtuistungit, milleks hagejad oleks pidanud ette valmistuma. 02.10.2019.a kohtuistungi kohta on hagejad esitanud eraldi kulu nõude. Eeltoodust tulenevalt kohus nimetatud kulu kostjalt välja ei mõista. Kohus nõustub hagejate menetluskuluga summas 240 eurot koos käibemaksuga 02.10.2019.a istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise eest ning 15.10.2019.a menetlusdokumendi koostamise ja esitamise eest kulu 1 töötunni ulatuses summas 120 eurot koos käibemaksuga ja mõistab nimetatud kulu välja kostjalt. Kohus ei rahulda hagejate nõuet 30.10.2019.a vastuväite (tl. 54) koostamise eest. Nimetatud menetlusdokument ei vasta elementaarsetele menetlusdokumendi nõuetele. Dokumendil puudub pealkiri, ei ole viidatud tsiviilasja numbrile ega poolte andmetele. Viited menetlusdokumendis puuduvad, nende asemel on punktiirjooned; puudub selgus, kes on dokumendi koostaja ja allkirjastaja. Kohtu hinnangul ei saa sellise, heal juhul menetlusdokumendi mustandiks nimetatava asja eest, menetluskulu vastaspoolelt välja mõista. Veelgi enam ei saa sellise napilt pooleteise lehekülje pikkuse menetlusdokumendi projekti koostamisele kuluda 1,5 tundi, nagu väidavad hagejad. Eeltoodust tulenevalt kohus ei rahulda hagejate menetluskulu nõuet 30.10.2019.a menetlusdokumendi osas. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hagejate menetluskulude taotluses nimetatud kinnitus puudub. Seega ei ole kohtul kindlust, et hagejad ei ole käibemaksukohuslased ja kohus rahuldab menetluskulu nõude ilma käibemaksuta. Ülaltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagejate menetluskulu 7 töötunni ehk 700 euro ulatuses ja mõistab kostjalt hagejate kasuks välja hagejate menetluskulu 1150 eurot (riigilõiv 450 eurot + lepingulise esindaja tasu 700 eurot). 2.2 Kostja esitas menetluskulude nimekirja 23.10.2019.a. Esitatud nimekirja ja taotluse kohaselt on kostja menetluskulude suuruseks koos käibemaksuga 1152 eurot. Kostja lepinguline esindaja osutas kostjale õigusabi tunnihinnaga 120 eurot tund, millele lisandub käibemaks, 8 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude suurus mõistlik ja põhjendatud, arvestades vastuste koostamise ja tsiviilasja menetlemisega kaasnenud lepingulise esindaja töömahtu ning esitatud menetlusdokumentide sisu. Kohus rahuldab kostja taotluse ja määrab kostja menetluskulude suuruseks 1152 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik 6
(6)