Obsah (8)

§ 657§ 563§ 5521§ 238§ 552§ 171§ 172§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-18198 Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2019, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Kohtuasi DD a

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht 29. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

30.

§ 563

järgi toimub vanema ja lapse suhtlemist korraldava jõustunud kohtumääruse rikkumise korral rikkumise kõrvaldamiseks vanema palvel kohtus lepitusmenetlus. Lepitusmenetluse näol on seaduses sätestatud erikord eelkõige selleks, et anda vanematele võimalus leida kohtu abiga lahendus lapsega suhtlemise korra täitmiseks enne täitemenetluse alustamist ja võimalike sunnivahendite kohaldamist. Eelkõige on lepitusmenetluse eesmärk kõrvaldada suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmise käigus ilmnenud tõrked ning võimaldada asjaolude muutmise korral kiiresti ja efektiivselt teha lapsega suhtlemise korras muudatusi, tagamaks vanema ja lapse sujuv takistusteta suhtlemine ilma täitemenetluseta (Riigikohtu 29.10.2014 määrus nr 3-2-1-95-14 p 22). Lepitusmenetlusega soovitakse lahendada vanemate vahelised lapsega suhtlemise korra täitmist puudutavad erimeelsused last maksimaalselt säästval viisil. 31. Käesolevas asjas tuvastas maakohus, et kohtu poolt varem kinnitatud suhtluskord ei ole lapsele helistamise regulatsiooni puudutavas osas lapse huvides. Kuna vanemad kokkuleppele ei jõudnud, tunnistas maakohus lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja muutis lapsele helistamise korda, vähendades eemal viibiva vanema õigust helistada lapsele nädalal, mil laps viibib teise vanema juures, seitsmelt päevalt ühele päevale nädalas. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 563

lg-s 7 nimetatud abinõude kohaldamine on lepitusmenetlust läbi viiva maakohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole antud juhul diskretsiooni piire rikkunud ega rikkunud menetlusõiguse norme. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kohus järgmist.

1. Ringkonnakohus ei nõustu isa väitega, et maakohus ei ole tema õiguste piiramist piisavalt põhjendanud. Maakohus tuvastas, et vanemate suhted on väga konfliktsed, mis tekitab pingeid ka lapses, kes vanemate lahkarvamusi tunnetab. Kohtul oli vaja selline olukord lahendada eelkõige lähtuvalt lapse huvidest (PKS § 123). Seda maakohus ka tegi. 7
2. Isa väide, et telefonikõned ei mõju lapsele halvasti, on vastuolus maakohtu poolt tuvastatuga. Seda, et vanemate konfliktsed suhted mõjuvad lapsele halvasti, kinnitavad eelkõige lapse poolt lastekaitsetöötajale antud selgitused. Laps kirjeldas mõlemat vanemat positiivsena, kuid samas väljendas ta suurt muret vanemate omavaheliste halbade suhete pärast. Lapse sõnul on tal suur mure, mis algas siis, kui vanemad lahku läksid. Laps selgitas, et on pealt kuulnud, kui vanemad vaidlevad ja ta arvas, et: „mina pean seda ajama nii, et emme ja issi ei riidleks, siis kui ma ära lähen, siis nad ei riidle“ (tl 182-183). Lapse avaldatust tuleneb selgelt nii see, et ta on vanemate konfliktsetest suhetest häiritud kui ka see, et ta tunneb ennast selle eest vastutavana. Ükski laps ei peaks sellist muret ja vastutust tundma.
3. Maakohus leidis põhjendatult, et kuna lapsel on vahelduv elukoht, s.o üks nädal ühe ja teine nädal teise vanema juures, ei kujuta telefonikõnede arvu vähendamine ohtu vanema ja lapse suhtele, arvestades asjaolu, et lapsel on õigus helistada teisele vanemale igal ajal. Kõnede vähendamine võimaldab lapsel pühenduda vanemale, kelle juures ta parajasti viibib ilma, et tal tekiks igapäevased lojaalsuskonfliktid. Asjaolu, et lapse ema vahetas lapse psühholoogilise nõustamise teenust ajal, kui laps oli ema väidete kohaselt tänu telefonisuhtluse piiramisele rahulikum, ei tõenda isa väidet, et telefonisuhtluse piiramine mõjub lapsele halvasti. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus, et kõnede arvu vähendamine ühele päevale nädalas vastab lapse huvidele ja samal ajal ei ole tegemist ka isa õiguste ränga piiramisega, nagu ta määruskaebuses väidab.
4. Ebaõiged on määruskaebuse väited, nagu oleks kohus karistanud isa selle eest, et ta ütles lapsele peaaegu aasta tagasi, et lapse ema on rumal või muutnud suhtluskorda põhjusel, et isa helistab lapsele väidetavalt kümneid kordi päevas.

§ 563

lg-s 7 sätestatud abinõude kohaldamise eesmärk ei ole suhtluskorda rikkuva vanema karistamine, vaid vanema ja lapse normaalse suhtluse tagamine. Kohus lähtub abinõude valikul eelkõige lapse huvidest. Maakohus kirjeldas eelnimetatud asjaolusid esile tuues vanemate väiteid, mille alusel tegi järelduse, et lapse vanemate omavahelised suhted ei ole head. Kohus ei tuginenud nendele asjaoludele suhtluskorra muutmise üle otsustamisel. 36. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et praegusel juhul ei ole võimalik tuvastada, kas ema on rikkunud suhtluskorra p 1.13, s.t on takistanud lapsel isale helistamist, kui laps on seda soovinud. Maakohus selgitas õigesti, et alla 10-aastast last kohus reeglina ära ei kuula (

§ 5521lg 1).

Lastekaitsetöötajale laps ei väitnud, et ema oleks tal keelanud isale helistamist. Samas kinnitavad isa esile toodud asjaolud, et ema on korraldanud lapse soovil lapse kõne isale kooskõlas suhtluskorra p-s 1.13 sätestatuga. Nii selgitas isa, et lapse ema helistas talle ja ütles: „Kuule võta […] numbrilt blokk maha, [laps] tahab sulle helistada“. Sellest järeldub, et ema ei keelanud lapsel isale helistada. 37. Lapse isa jääb ka määruskaebuses selle juurde, et maakohtu 09.01.2019 kinnitatud suhtluskorda ei tuleks muuta, kuid see tuleks tunnistada

§ 563lg 7 p 1 alusel sundtäidetavaks.

Maakohus jättis selle taotluse õigesti rahuldamata, kuna see ei oleks kooskõlas lapse huvidega ja ringkonnakohtul ei ole alust teha selles osas teistsugust otsustust. Suhtluskorra sundtäidetavaks tunnistamine ei ole käesolevas asjas ainus võimalus, nagu leiab isa. Sunnivahendite kohaldamine on õigustatud eelkõige juhul, kui kohtumääruses sätestatud suhtlemiskord vastab kohtu hinnangul lapse huvidele ja selles ei tuleks teha muudatusi, kuid on vaja sundida kohtumäärust rikkuvat vanemat määrust täitma (vt Riigikohtu määrust nr 3-2-1-64-10, p-d 29 ja 34). Kuna maakohus pidas vajalikuks ja võimalikuks

§ 563

lg 7 p 2 alusel suhtlemist reguleerivat määrust muuta ja sätestada lapse huvide ning vanemate võimalustega paremini kooskõlas olev helistamise kord, ei ole sunnivahendite kohaldamine õigustatud. 8 38. Ringkonnakohus ei nõustu isa seisukohaga, nagu oleks maakohus jätnud ebaõigesti arvestamata lapse ema muud rikkumised. Avaldaja esitas kohtusse avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks osas, mis puudutas lapse ja isa telefoni teel suhtlemiset. Kuigi avaldaja nimetas 12.09.2019 ärakuulamisel ka muid suhtluskorra täitmist puudutavaid intsidente, märkis ta selgelt, et soovib lepitusmenetluse läbiviimist põhjusel, et ema on takistanud tema ja lapse telefoni teel suhtlemist. Ka määruskaebemenetluses kinnitab avaldaja, et ta ei tuginenud avaldust esitades muule, kui kahe punkti rikkumisele. Avaldaja oli oma avalduse eseme seega selgelt piiritlenud ja maakohus toimis õigesti, kui käsitles määruse tegemisel suhtluskorra punkte, mille rikkumise tõttu lepitusmenetlus isa avalduse alusel algatati. Lisaks märgib ringkonnakohus, et isa ei ole täpsustanud, kuidas määruskaebuses esile toodud suhtluskorra väidetavad muud rikkumised seostuvad tema nõudega tunnistada suhtluskord sundtäidetavaks, st milliseid täitmisviise ja milliste rikkumiste osas on avaldaja arvates kohane rakendada ning kuidas need aitavad kaasa isa ja lapse suhtlemise tagamisele. Eeltoodu tõttu ei anna ka ringkonnakohus hinnangut määruskaebuses märgitud väidetavate muude suhtluskorra rikkumiste kohta, mis isa avalduse aluseks ei olnud ja mida lepitusmenetluses ei arutatud. Samal põhjusel ei võta ringkonnakohus vastu koos määruskaebusega esitatud tõendeid, mis käesoleva vaidluse eset ei puuduta (lisad nr-d 2-6, 8-21), kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust (

§ 238lg 1).

39. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus veel järgmist. Põhjendatud ei ole isa taotlus jätta arvestamata kohaliku omavalitsuse arvamus ja lapse ema väited.

§ 552

kohaselt teeb kohus alaealist puudutavas vaidluses koostööd valla- ja linnavalitsusega ning § 558 kohaselt kuulab vanemate õigusi puudutavas menetluses vanemad isiklikult ära. Kohus hindab menetlusosaliste ja menetlusse lapse huve kaitsma kaasatud isikute seisukohti, tõendeid ning nende usaldusväärsust kogumis. Kohus ei saa jätta asjas esitatud seisukohti arvestamata ainuüksi põhjusel, et mõni menetlusosaline nendega ei nõustu. Kuigi iseenesest on õige avaldaja etteheide, et objektiivse seisukoha esitamiseks oleks kohalikul omavalitsusel tulnud ära kuulata mõlemad vanemad, ei anna see siiski alust jätta arvamus tervikuna arvestamata. Lapsega on kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialist määruskaebemenetluse ajal kohtunud.

1. Ringkonnakohus juhib vanemate tähelepanu veel sellele, et eemal viibiva vanema ja lapse suhtlusõiguse tagamisel on keskne roll lapsega koos oleval vanemal, kellel on PKS §-st 143 tulenevalt kohustus pidada oma õigusi teostades alati silmas lapse parimaid huve ja teostada vanema õigusi heas usus, samuti ei tohi vanem kahjustada lapse suhet teise vanemaga. Eelduslikult on lapse huvides ka see, et ta saab lahus elava vanemaga suhelda, kartmata teise vanema halvakspanu. Nendest põhimõtetest lähtudes selgitas maakohus õigesti, et teisel vanemal ei ole asjakohane arutada lapsega teist vanemat või tema käitumist puudutavaid asjaolusid. Lapse ja eemal viibiva vanema suhtlemist ei tohi seada sõltuvusse vanemate omavahelistest suhetest.
2. Kuigi lastega seotud vaidlustes on vanemate pigem emotsionaalsusel kui ratsionaalsusel põhinev käitumine teatud määral arusaadav, peavad vanemad täitma kohtulahendeid, omavahelisi kokkuleppeid ja suhtuma teise vanemasse lugupidavalt ning seda eelkõige just lapse huvides. Antud juhul järeldub asja materjalist selgelt, et lapse rahu on olnud korduvalt häiritud vanemate võimetuse tõttu lahendada eriarvamusi rahumeelselt. Kuigi mõlemad vanemad kahtlemata armastavad oma last, ei käitu nad kahjuks omavahelises suhtluses lapse huve arvestavalt. Vanematel tuleks mõista, et nende käitumine mõjutab oluliselt lapse emotsioone ja psüühikat ning praegu tema ümber toimuv võib jätta talle jälje kogu eluks. 9 Menetluskulud
3. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluses kantud menetluskulud

§ 171

lg 1 alusel avaldaja kanda, v.a alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad

§ 172lg 3 alusel riigi kanda.

43. Lapse emale osutati määruskaebemenetluses õigusabi 4 tundi ja 30 minutit, sh kulus 30 minutit kohtumäärusega tutvumisele ja analüüsile, 1 tund ja 30 minutit määruskaebusega tutvumisele ja analüüsile ning 2 tundi ja 30 minutit määruskaebusele seisukoha koostamisele. Emale osutati õigusabi hinnaga 120 eurot/tund (käibemaksuga). 44.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et lapse emale osutatud õigusabi raames tehtud toimingud olid määruskaebemenetluse mahtu arvestades vajalikud ning esile toodud mahus põhjendatud. Samuti on mõistliku suurusega esindaja tunnihind 120 eurot (käibemaksuga). 45. Ringkonnakohus rahuldab ema taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja mõistab avaldajalt lapse ema kasuks õigusabikulude hüvitamiseks välja 540 eurot (4 tundi ja 30 minutit × 120 eurot). Menetluskuludelt tuleb vastavalt taotlusele tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Gaida Kivinurm Vahur-Peeter Liin Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 10