lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Vjatšeslav Banahhi suhtes vastavalt
lg 2 p-dele 2,4 järgmisi kohustusi: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vabanemist. 1 Vabastada Vjatšeslav Banahh tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning hakata alates sellest arvestama tema 6-kuulist katseaega. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Vjatšeslav Banahhile ning prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Vjatšeslav Banahh tunnistati süüdi Harju Maakohtu 09.05.2018 otsusega lühimenetluses
² järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 9 kuud vangistust,
lg 2 p 4 –
lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel moodustati liitkaristus raskeima karistuse täieliku suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati Vjatšeslav Banahhile Viru Maakohtu 14.07.2016 kohtuotsusega nr 1-16-6108 mõistetud liitkaristust (1 aasta 9 kuud ja 12 päeva vangistust) osaliselt Vjatšeslav Banahhile käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse (10 kuud vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud ja 12 päeva vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 14.07.2016 kohtuotsusega ja Viru Maakohtu 16.02.2017 kohtumäärusega nr 1-16-6108 mõistetud ja täielikult ärakantud karistus ehk 1 aasta 9 kuud ja 12 päeva vangistust ning
lg 1 alusel kriminaalasjas nr 1-18-1081 (kohtueelses menetluses 17730000003) Vjatšeslav Banahhi eelvangistuses viibimise aeg 18.01.2016 – 20.01.2016, s.o 3 (kolm) päeva. Seega ärakandmata karistuseks loeti 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, mis jäeti
lg-te 1 ja 3 kohaselt täitmisele mitte pööramata, kui isik ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Otsus jõustus 17.05.
lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu 18. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega. Harju Maakohtu 09.05.2018 otsusega tunnistati Vjatšeslav Banahh süüdi
², § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ning karistati tingimisi vangistusega 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva katseajaga 1 (üks) aasta. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 15.08.2019 määrusega pöörati Harju Maakohtu 09.05.2018 kohtuotsusega nr 1-18-1081 mõistetud ärakandmata karistus 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise ajaks määrati lugeda 13.08.2019 kl 22.30 ehk alates tema vahistamises käesoleva kriminaalasja raames. Vjatšeslav Banahh pani teise astme kuriteo toime. 20.12.2019 seisuga on V. Banahh temale mõistetud karistusajast, 5 kuud 27 päeva vangistust, ära kandnud 4 kuud ja 6 päeva, mis on vähemalt üks kolmandik mõistetud karistusajast ja mis on ka rohkem kui neli kuud ning ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et V. Banahhi avaldatud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja ka eluaseme omanik on andnud enda kirjaliku nõusoleku selleks. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3 Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt
lg-le 5 kohaselt katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud
lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.
lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva
Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Hindamaks vangistusest vabastamise materiaalsete eelduste täidetust on oluline arvestada ka Riigikohtu 07.02.2018 määruses kriminaalasjas nr 1-14-10087 p-s 31 välja toodud seisukohta, mis on kohtu hinnangul aktuaalne ka alates 01.07.2019 kehtiva
lg 4 puhul, mille kohaselt kriminaalkolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde ja märgib, et
lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus
4 Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Vjatšeslav Banahhi käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Tulenevalt kinnipeetava karistusajast, ei ole V. Banahhile käesoleva vangistuse jooksul individuaalset täitmiskava koostatud. Kinnipeetav on tööle määramise käskkirjaga määratud tööle ning on vangistusseadusest tulenevat töökohustust täitnud vangla majandustöödel. Vjatšeslav Banahhil on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. Võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral on V. Banahhil võimalik elama asuda aadressile XXX. Tegemist on 3-toalise kõigimugavustega korteriga. Korter on korras ja eluks vajalikud tingimused olemas. Korter kuulub A M. Üürileping on sõlmitud kinnipeetava elukaaslase A H 5 aastaks kuni 06.08.2024. Aadressil XXX elab elukaaslane A H koos kolme alaealise lapsega. A M andis telefonitsi ja e-kirjaga nõusoleku kinnipeetava vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla aadressile XXX. 31.10.2019 allkirjastas A.H nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Korter vastab elektroonilise järelevalve tingimustele. Positiivseks loeb kohus seda, et Vjatšeslav Banahhil on põhiharidus. Vangistuse ajal omandas ta XXX kutse. Tal on majanduslik toimetulekuoskus. Vabanemisjärgseks töökohaks antud kontaktiks G S . G. S sõnul tegeleb ta XXX. G.S on nõus pakkuma tööd kinnipeetavale. Vabaduses on V. Banahhil toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Lähedaste hulka kuuluvad ema L B , 4 venda, 5 õde, elukaaslane. Perega suhted head ja regulaarsed. Samuti kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Vjatšeslav Banahhil reaalsed pikaajalised eesmärgid, loobuda kuritegelikust käitumisest ning pühenduda ennast perele. Riskifaktoriks Vjatšeslav Banahhi puhul on märgitud alkoholi tarvitamine. V. Banahhi sõnul on kõik kuriteod, sh vägivaldsed, toime pannud alkoholijoobes, ta tarvitas peamiselt viina. Väidab, et suudab iseseisvalt kontrollida alkoholi tarvitamist. Sõnades teadvustab, et alkoholi tarvitamine tingib õigusvastase käitumise. 2016 aastal läbis Eluviisitreeningu. Kohus leiab, et põhjendatud on anda süüdimõistetule võimalus näidata, et ta peab enda sõna ning ka
lg 2 p 2 alusel määratav kohustus mitte tarvitada alkoholi katseajal peaks sellele kaasa aitama. Kohus leiab ka, et uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on tarvis määrata V. Banahhile kohustuseks
lg 2 p 4 alusel asuda tööle või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Kokkuvõtvalt seega kohtu hinnangul võiks Vjatšeslav Banahhi tingimisi enne tähtaega vabastamise korral olla tõenäosus, et ta tulevikus enam kuritegusid toime ei pane suurem kui tema vabanemisel pärast kogu karistuse ärakandmist, kuna kinnipeetu on reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid saavutanud enne selle lõpptähtaja saabumist. Vjatšeslav Banahhi ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla kohtu hinnangul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kohus usub, et V. Banahh on nüüdseks teinud talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning käitub edaspidiselt õiguskuulekalt. Kohtule annab aluse selliseks positiivseks tulevikuprognoosiks ka see, et V. Banahhi puhul on vabanemisel olemas kõik asjaolud (toetav perekond, püsiv eluase ja suure tõenäosusega ka töökoht), mis peaks tagama seda, et ta jätkab enda elu seaduskuulekalt. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal saab hinnata püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. 5 Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna V. Banahhile katseajaks lisaks käitumiskontrollile ka järgmised kohustused:
lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi ning
lg 2 p 4 alusel asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Kohus on seisukohal, et V. Banahhi suhtes on elektroonilise valve kohaldamine üleliigne. Seega kohaldamisele ei kuulu. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu Vjatšeslav Banahhi karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuus kuud ilma elektroonilise valveta määrates talle
/digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.