1-13-2947/70

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. oktoober 2019, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-13-2947 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Prokurör Keili Rosar Tiina Viru Kohtuasi Viru Vangla materjalid Rainer Engeli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu RAINER ENGEL, isikukood 37409172732, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 27.03.2013 ja lõpp 27.03.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 01.10.2019 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta RAINER ENGEL vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.09.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Rainer Engeli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. 28.03.
4. a kohaldas Harju Maakohus Eesti Vabariigi kodaniku Rainer Engeli suhtes loovutamisvahistamist ja vahistas Rainer Engeli tema suhtes välja antud Euroopa vahistamismääruse täitmise tagamiseks. 1 03.04.2013.a määrusega rahuldas Harju Maakohus Rainer Engeli suhtes koostatud vahistamismääruse, nõustus tema loovutamisega ja loovutas ta xxxx, tingimusel, et isikule liikmesriigis mõistetud karistus tuleb täita Eesti Vabariigis. Helsingi I astme kohus karistas Rainer Engelit Soome kriminaalseadustiku ptk 50 § 2 ja ptk §de 1 ja 3 järgi 13-aastase vangistusega. Helsingi II astme kohus jättis Rainer Engeli kaebuse rahuldamata. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaks korda, millest üks on arhiveeritud. Vanglas viibib isik esimest korda. Varasemalt on isikut karistatud huligaansuse eest. Käesolevat karistust kannab narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupi poolt. Kuritegude laad on muutunud raskemaks, saadud on suuremat tulu. Kuriteo soodustegur on majandusliku kasu saamine ning grupi mõju. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Rainer Engel taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et xxxx vanglas käis tööl, aga siinses vanglas ei käi. Arvas, et suudab kriminaalhooldusele alluda, tahab luua oma pere ja lähedasteks nimetas ema ning õe. Elama asub õele kuuluvasse korterisse, kus praegu elab vend. Töökoht on olemas firmas xxxx logistikaabis, töökoht on xxxx kontoris. Kinnipeetav ei oska öelda, miks peaks kohus teda usaldama. Prokurör Tiina Viru asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokurör oma seisukohta põhjendanud pole. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud, mis viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasem karistus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Rainer Engeli käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust (korraldustele mitteallumine). Seega on käesoleval juhul see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. 2 Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama Tallinnasse. Tegemist on kinnipeetava õele kuuluva 2-toalise korteriga, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning omanik on vajaliku nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Isiku lähisuhtevõrgustikku kuuluvad ema, õde ja vend, suhted lähedastega on head ning toetavad, seda kinnitavad ka lähedased ise. Kinnipeetava tuttavate ning sõprade kohta ei oska aga lähedased infot anda, kuna nad ei tea ja isik ise ei ole oma tutvus- ja sõpruskonnast eriti aldis rääkima. Teada on ainult asjaolu, et töökoha on talle vabanemise korral muretsenud lapsepõlvesõber, kes kuulub selle ettevõtte juhatusse. Siiski on isiku praegune kuritegu narkootiliste või psühhotroopsete ainete suures koguses ebaseaduslik käitlemine grupi poolt, mis viitab sellele, et isikul on kriminaalse mõttelaadi ning taustaga tuttavaid. Samas ei ole ta ilmselt mõjutatav, kuna oli selles grupis pigem organiseerija rollis. Seega võimalikust tutvusringkonnast lähtuv uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima vaatamata sellele, et konkreetsem tutvusringkond on teadmata. Kinnipeetava varasema töötamise ja töökogemuste kohta andmed puuduvad. Isik elas enne vangistust aastaid vahelduva eduga Eestis ja xxxx ning lähedased ei tundnud huvi, millega ta välismaal tegeles. Kinnipeetav ise infot sel teemal ei jaga, teada on ainult, et tal on omandatud mööblitisleri eriala, kuid töötanud ta sellel alal ei ole. Vabanemisjärgse logistika-alase töökoha on isikule garanteerinud OÜ xxxx ja töö sisuks oleks vene ja inglise keeles suhtlemine autojuhtide ja tellijatega, seega kontoritöö esialgse brutopalgaga 1000 eurot kuus. Samuti on lähedased vajadusel valmis isikut materiaalselt toetama (ema töötab teenindajana, õde meedikuna ja vend jalgpallitreenerina). Ka vabanemisfondis on kinnipeetaval 1754 eurot. Samas tuleb märkida, et Rainer Engelil on tasumata rahalisi nõudeid summas 900 873 eurot, mis hakkavad mõjutavad tema igapäevast rahalist toimetulekut ning seega on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses ilmselgelt uuesti tõenäoline, mis võib omakorda suurendada uute kuritegude toimepanemise riski ja seda olukorras, kus isiku varasema kuritegeliku käitumise eesmärgiks on olnud just majandusliku kasu saamine. Isik on ise vestlustel tunnistanud, et kuriteo soodusteguriks oli rahaline kasu. Negatiivseks peab kohus ka individuaalse täitmiskava edenematust: isik on korduvalt määratud vanglas majandustöödele, kuid kinnipeetav on keeldunud tööle minemast, reaalselt ei ole vanglas töötanud ega soovi seda ka tulevikus teha. Tema enda sõnul on koristaja amet vähetasustatav ja pigem alandav. Isiku arvates on kinnipeetavate tööle „sundimine“ seadusevastane, kuna xxxx vanglas, kus ta enne viibis, seda ei tehta ning tema arvates peab Eesti vanglas olema tagatud talle samasugused tingimused ehk siis kinnipeetava arvates ei pea seal töötama, kuna xxxx vanglates ei ole see kohustuslik. Tööst keeldumisel viitab kehvale tervisele, kuid Viru Vangla meditsiiniosakonna poolt on isik hinnatud töövõimeliseks. Kohtu hinnangul on kinnipeetav töö suhtes valiv, alamate ametite suhtes üleolev ning tema suhtumine talle ebameeldivatesse kohustustesse viitab subkultuursetele väärtushinnangutele. Isikuga on vesteldud väärtushinnangutest
5. aastal ja vestluse läbiviija hinnangul ei oska isik analüüsida oma hoiakuid ja käitumist: ta saab küll aru, et toimepandud kuritegu ei olnud õige, kuna selle eest pandi vangi, kuid pigem kahetseb seda, et „vahele jäi“, mitte seda, et ta teo toime pani. Tema suhtumine oma teosse on ükskõikne, ta ei väljenda mingeid kahetsuse märke. Positiivseks peab kohus asjaolu, et kinnipeetaval ei ole sõltuvusprobleeme. Enne vangistust tarvitas alkoholi väheses koguses ja probleeme polnud. Isiku kuritegude ja alkoholi vahel ei ole seost ning puuduvad andmed, et isikul tekkisid probleemid kui ta tarvitas alkoholi. Samuti 3 ei tulene kusagilt isiku alkoholi liigtarvitamine. Isikul pole ühtegi väärteokaristust AS alusel. Narkootikume kinnipeetav ei tarvita, mis on samuti positiivne. Positiivseks tuleb lugeda ka asjaolu, et eelmine kriminaalhooldus lõppes seoses katseaja lõppemisega. Samas tuleb märkida, et karistust ei pööratud küll täitmisele, kuid isik rikkus katseajal korduvalt Liiklusseadust, mille eest sai väärteokorras karistada. Vangla hinnangul on Rainer Engel vestlustel väga vaoshoitud, kontrollib öeldut ja vastab vaid nendele küsimustele, millele peab vajalikuks vastata. Sooritatud kuriteost rääkida ei taha ja ta ei teadvusta, millist kahju ühiskonnale narkokuritegudega tekitatakse. Arvestades kuriteo ulatuslikust (rahvusvaheline narkokuritegu, mis on toime pandud grupis) ja selle eesmärki kinnipeetava jaoks (suure rahalise kasu saamine), saab väita, et isik tegutseb enda vajadustest lähtuvalt ning ei mõtle, mida tema teod endaga kaasa toovad teistele. Rainer Engeli sõnul kavatseb ta vabanedes minna tööle, kuid ei soovi väga rääkida, millised plaanid tal täpselt on. Ta ei näe probleeme, pigem väljendab oma hoiakuga, et tal on kõik kontrolli all. Kinnipeetav on ametnike suhtes salliv, kuid mitte abivalmis ega koostööaldis. Oma suhtumist kriminaalhooldusesse pole ta täpsustanud. Isik on jätkuvalt seisukohal, et vanglas töötamise kohustus on tema õiguste tõsine rikkumine. Vangla hinnangul on Rainer Engel avalikkusele kõrgohtlik. Oht seisneb narkootiliste ainete levikule kaasa aitamises. Oht on tõenäolisem, kui isikul tekib soov saada suurt majanduslikku kasu. Kohus on seisukohal, et riski suurendavad ka küsitavad väärtushinnangud ning hoiakud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristused) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Süüdimõistetu osalemine vestlustel on küll kiiduväärt, kuid sellest ei saa teha järeldust tema muutumisest, kuna isik ei ole aru saanud oma teo keelatusest ning kahjulikkusest. Ka vangistuse ajal toimepandud distsipliinirikkumised seavad kohtu hinnangul kahtluse alla kinnipeetava motiveerituse alluda kriminaalhooldusele. Samuti märgib kohus, et ei pea põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel Rainer Engelit ennetähtaega vangistusest tingimisi vabastada. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 6 aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni omandada ja kinnistada positiivseid hoiakuid. Lisaks märgib kohus, et Rainer Engeli poolt toimepandud kuriteod kvalifitseeriti juba tema loovutamisel Eestis KarS § 184 lg 2 p 1,2 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi, mille eest näeb karistusseadustik ette karistuseks maksimaalselt 15-aastase vangistuse. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Rainer Engeli ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud ja kuna isik 4 viibib vangistuses esimest korda, siis peaks vanglakaristuse mõju tema edaspidisele käitumisele olema eriti tugev. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 29.10.2019 kohtumäärus 1-13-2947 jõustus 26.11.2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. 5