1-17-1485/26

1 Kriminaalasi nr 1-17-1485 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-1485 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vladimir Kahhanovitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu VLADIMIR KAHHANOVITŠ, isikukood 38112142227, kodakondsuseta, keskeriharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 19.12.2016 ja lõpp 16.12.2020 RESOLUTSIOON Jätta VLADIMIR KAHHANOVITŠ vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.09.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Kahhanovitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vladimir Kahhanovitš kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 22.02.2017 otsusega nr 1-171485 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 31.05.2016 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust) ning Vladimir Kahhanovitšile mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 19.12.
2. Vladimir Kahhanovitšit on kriminaalkorras karistatud 8 korda, millest 3 karistust on arhiveeritud, vanglas viibib ta kolmandat korda. Kinnipeetav on toime pannud erinevaid 2 kuritegusid. Peaaegu kõik kuriteod on sooritatud grupis. Käesolevat karistust kannab isik kehalise väärkohtlemise eest, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat ja see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes. Karistus on liidetud varasema karistusega narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegude muster on sarnane varasemaga - korduv vägivalla kasutamine ja narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine. Lähisuhtevägivalda ei ole varasemalt esinenud. Kuritegude toimepanemise põhjused on samalaadsed – grupi mõju, majandusliku kasu saamise eesmärk, käitumise kontrollimatus, impulsiivsus ja puudulik probleemide lahendamise oskus. 01.11.31.12.2017 määrati kinnipeetav majandustöödele koristajana, kuid ta keeldus töötamast (esitas samasisulise taotluse). Kinnipeetavat töökohustuse eiramise eest karistatud ei ole. Isik ei ole töötanud, kuna viibis mitmel korral eraldatud lukustatud kambris. 23.10.-30.10.2018 viidi läbi riskipõhised vestlused sõprusringkonna mõjust isiku käitumisele. Kinnipeetav tunnistas vestlustel, et sõprusringkonnas on kriminaalse mõtteviisiga inimesi, kuid ta püüab nendega suhtlust minimaliseerida ja vabaduses pühendada rohkem aega lähedastele. Käsitleti ka pereprobleemide teemat. Kinnipeetava väitel ei ole ta mõjutatav. Isik täitis töölehed, mille põhjal toimus arutelu väärtuste teemal. Ajavahemikul 07.11.2018-16.01.2019 läbis isik sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Programmi kokkuvõttes on kirjas, et kinnipeetav sai aru kõigest millest räägiti tunnis, aga ei ole nõus kasutama elus neid käitumisviise. Ise arvas, et programm teda ei aidanud ja sellest polnud kasu. 07.01.-11.07.2019 toimusid vestlused pere ja paarisuhte vägivalla teemadel. 11.07.-19.07.2019 püüdis kriminaalhooldusametnik vestelda kinnipeetavaga alkoholi ja narkootikumide teemadel, kuid kinnipeetav teatas mitme vestluse alguses, et ta ei ole huvitatud vestlustest sel teemal. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 10 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 1 kuu vangistust. Vladimir Kahhanovitš plaanib ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda aadressile xxxx. Nimetatud korter kuulub tema emale T K, kellega koos plaanib ta seal ka elama hakata. Korter on 2-toaline kõikide mugavustega, millel kommunaalvõlad puuduvad. Vangistusele eelneval ajal elas isik elukaaslasele J A kuuluvas 2-toalises korteris aadressil xxxx koos elukaaslase ja viimase alaealise tütrega. Käesoleva kuriteo pani isik toime elukaaslase suhtes nimetatud aadressil. Põhihariduse omandas isik xxxx, misjärel asus õppima xxxx erialale, kuid kool jäi vangistuse tõttu pooleli. Keskhariduse omandas kinnipeetav xxxx karistust kandes. Eelmise vangistuse jooksul on isik omandanud riigikeele B1 taseme. Viru Vanglas on omandanud isik aastatel 2013-2015 keevitaja elukutse. Haridusse ja enesetäiendamisse suhtub isik positiivselt. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus tööle asuda ettevõttes Xxxx OÜ, kus töötas ka enne vangistust. Ettevõtte juhatuse liige V Z on kinnitanud, et tagab kinnipeetavale töökoha ja võtab ta tööle xxxx töölepingu alusel katseajaga. Xxxx OÜ tegeleb elamute ja mitteeluhoonete ehitusega. Kinnipeetav on esitanud ka vastava garantiikirja, et talle tagatakse eelmainitud ettevõttes töökoht. Samuti on ema vajadusel valmis pakkuma pojale nii moraalset kui ka materiaalset tuge.
3. aastal vabanes kinnipeetav eelmisest vangistusest ja võttis ennast töötukassas arvele, saades töötu abiraha. Seejärel leidis isik töökoha ettevõttes Xxxx OÜ. Enne seda on isik töötanud ettevõtetes Xxxx uste ja akende paigaldajana ning Xxxx santehnikuna. Lisaks on ta enda sõnul töötanud betoneerijana ja korterite remonttöödel. Töökohad on peamiselt olnud mitteametlikud, välja arvatud Xxxx OÜ, kus töötas ametlikult. Töökohti vahetas kehvade palgatingimuste tõttu. Kinnipeetav on asutanud ka oma firma
4. aastal, mis toimis mõned kuud ning käesolevaks ajaks on tegevuse lõpetanud. Kinnipeetav omab teatavaid tööoskusi. Isik on võtnud laenusid, 3 mida käesolevalt püüab maksta. Väidetavalt tasus võlanõudeid ka vabaduses olles maksegraafiku alusel. Vangistusest vabanedes on võtnud eesmärgiks jätkata võlgnevuste tasumist ja töötamist, et hoida ennast eemal kuritegevusest, kindlustada oma tulevikku ning aidata materiaalselt ema. 23.08.2019 seisuga on isikul Viru Vangla andmetel täitmata rahalisi nõudeid 12 189,91 eurot, vabanemisfondis on 338 eurot. Vangistuses toetavad materiaalselt tuttavad. Varasemalt ei ole isik suutnud tulusid-kulusid tasakaalus hoida ning on toime pannud kuritegusid oma elustiili rahastamiseks. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema T K ja õde L S. Kinnipeetavaga suheldakse telefonitsi. Pereliikmete omavahelised suhted on toetavad. Vangistuses olles abiellus kinnipeetav J A, kuid käesolevaks ajaks on abielu lahutatud (xxxx). Isik ei taha pikka aega paarisuhet luua. Kinnipeetaval lapsi ei ole. Varasemalt on tuvastatud, et isiku suhtlusringkonda kuuluvad enamasti kriminaalkorras karistatud isikud. Enda sõnul on tal mõned seadusekuulekad sõbrad ka, näiteks ehitusfirma juht, kuhu soovib tööle asuda. Varasemalt on isik väitnud, et vanast tutvusringkonnast pigem ei soovi loobuda, kuna nende seas on häid sõpru. Kuritegusid on toime pannud nii üksinda kui ka grupis. Vladimir Kahhanovitš ei ole oma heaolu nimel pidanud vajalikuks käitumist muuta. Enda sõnul tarvitas alkoholi mõned korrad kuus ja alkoholiga probleeme ei ole. Samas nähtub varasematest kohtuotsustest, et vägivallakuritegusid on isik toime pandud alkoholijoobes olles. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on tegemist narkootiliste ainete juhutarvitajaga. Narkootikume isik süstinud ei ole. NPALS § 151 rikkumise eest on teda karistatud 4 korral. Viimasel vestlusel väitis isik, et on suitsetanud kanepit (viimati
5. aastal), kuid viimastel aastatel enne vangistust ei tarvitanud narkootikume. Isik on ise tunnistanud varasemalt, et mängis kasiinos ning tal tekkisid suured võlad, mis võis olla ajendiks kuritegude toimepanemisel. Kinnipeetaval on kõrgendatud enesehinnang. Vladimir Kahhanovitš tunnistab toimepandud kuritegu, kuid pisendab oma süüd, väites, et naine ise provotseeris teda selliselt käituma. Kinnipeetav on varasemalt tunnistanud, et tema pingetaluvus on vähene, mis tingib kiire ärritumise ja vägivalla kasutamise. Tulevikuks on seadnud eesmärgiks asuda ametlikult tööle, maksta võlanõudeid ja proovida elada õiguskuulekalt. Väidetavalt on umbes aasta aega tagasi aru saanud, et on oma elu raisanud kuritegusid toime pannes. Soovib oma elu edaspidi muuta. Ametiisikutega suhtlemisel võib isik olla manipuleeriv, et oma tahtmist saavutada. Samuti võib ta ametnikega käituda impulsiivselt ja neid solvata. Kriminaalhooldusel olles on isik korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, pannes katseajal toime uue kuriteo. Sõnades isik õigustab vägivalla kasutamist ja leiab, et kannatanud on ise teda provotseerinud. Väidab, et nüüd on aru saanud, mida kõike on elus valesti teinud ja soovib oma edaspidist elu muuta. On alust kahelda, et isikul see õnnestub, arvestades tema kuritegelikke hoiakuid ja suhtumist toimepandud kuritegudesse. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 42%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 49%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks vabastada Vladimir Kahhanovitš ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks vähemalt 6 kuud kohtumääruse jõustumisest. Uue kuriteo riskide maandamiseks peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks määrata Vladimir Kahhanovitšile katseajaks KarS § 75 lg 2 p-des 21,4 sätestatud kohustused. Vladimir Kahhanovitš kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kui kohus ta vabastab, siis lubab ta täita kõiki talle pandud kohustusi ja nõudeid. Elama hakkab ta koos emaga. Enne vangistust elas ta koos elukaaslase J A, kellega abiellus 4 vangistuses olles. Nüüdseks on abielu lahutatud ja enam nad ei suhtle. Praegu kannab ta karistust muu hulgas J A kehalise väärkohtlemise eest. Vangistuses olles on ta suhelnud ema ja paari tuttavaga. Nende isikutega, kes on varem vangistust kandnud, kuid nüüd asunud õiguskuulekale teele ja töötavad, suhtleb ta telefoni teel. Kui kohus ta vabastab tingimisi enne tähtaega ja paneb kohustuse mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, siis ta suudab seda kohustust täita. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Vladimir Kahhanovitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Vladimir Kahhanovitši ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vladimir Kahhanovitš ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 5 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolevat karistust kannab isik kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest lähisuhtes ja korduvalt, samuti narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, kuid pidas programmi enda jaoks kasutuks. Kinnipeetavaga on vesteldud sõprusringkonna mõjust tema käitumisele ning pere ja paarisuhte vägivalla teemadel. Samas keeldus kinnipeetav kriminaalhooldusametnikuga vestlemast alkoholi ja narkootikumide teemadel huvi puudumise tõttu. Isik määrati tööle vangla majandustöödele koristajana, kuid ta keeldus koristajana töötamisest. See viitab teatavatele subkultuurilistele hoiakutele. Ametiisikutega suhtlemisel võib isik olla manipuleeriv, et oma tahtmist saavutada, samuti võib ta käituda impulsiivselt ja neid solvata, millest saab järeldada, et õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul ei ole täies ulatuses täidetud. Kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi võib hinnata heaks. Tal on alaline elukoht emale kuuluvas korteris, kus hakkab elama koos emaga ning garanteeritud töökoht Xxxx OÜs xxxx, mis tagab talle kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Samas nähtub iseloomustusest, et enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslasega viimasele kuuluvas korteris ning töötas ka enne vangistust ettevõttes, kuhu plaanib tööle minna vabanemisel. Seega ei erine kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt sellest, millised need olid enne vanglasse sattumist, mistõttu ei ole need määrava tähtsusega ka uute kuritegude ärahoidmisel. Varem vahetas kinnipeetav pidevalt töökohti just kehvade palgatingimuste tõttu. Legaalne sissetulek ei suutnud katta tema kulusid ning oma elustiili rahastamiseks pani ta toime kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Vägivaldseid kuritegusid on isik toime pannud alkoholijoobes olles. Kinnipeetav ei näe seost alkoholi 5 tarvitamise ja vägivaldse käitumise vahel. Vladimir Kahhanovitši näol on tegemist narkootiliste ainete juhutarvitajaga. Karistusregistri andmetel on teda viimati NPALS § 151 lg 1 alusel karistatud 26.06.2017 väärteo eest, mis on toime pandud 19.12.2016, s.o päeval, mil teda kahtlustatavana kinni peeti (kinnipidamisel leiti tema juurest narkootilisi aineid). Kuigi kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head ja toetavad vabastamist, ei saa kohtu hinnangul karistuse eesmärkide täidetust ainuüksi selle pinnalt järeldada. Isik ei ole oma kuritegelikust käitumisest vajalikke järeldusi teinud, sest ta küll tunnistab kuritegude toimepanemist, kuid pisendab oma süüd kannatanute süüdistamisega, näiteks tema sõnul provotseeris endine elukaaslane teda kuritegu toime panema. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid on korduvalt rikkunud kontrollnõudeid ja pannud katseajal toime uusi kuritegusid. Seetõttu puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on sel korral piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et Vladimir Kahhanovitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
6. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 21.10.2019 kohtumäärus 1-17-1485 jõustus
7. detsembril 2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent