Obsah (5)

§ 196§ 663§ 659§ 651§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 3. detsember 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-19-8458 Tsiviilasi Sinear OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Karin

) § 196 lg 4 teine lause). ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Sinear OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Karin Antsov (hageja) esitas
2. juunil 2019 Tartu Maakohtule hagi Ilmar Kokka (kostja I) ja FILART OÜ (kostja II) vastu, milles
3. juuli 2019 täiendusi arvestades palus kostjatelt solidaarselt välja mõista kahjuhüvitisena 30 184 eurot 80 senti või alternatiivselt tunnistada kehtetuks perioodil
4. juunist 2014 kuni
5. detsembrini 2014 tehtud tehingud tagasivõitmise korras.
6. Kostja I esitas
7. septembril 2019 taotluse kohustada hagejat andma kostja I eeldatavate menetluskulude katteks tagatis 4860 eurot. Kostja I hinnangul ei ole hageja püsiva maksejõuetuse ja piisava vara puudumise tõttu võimeline hüvitama kostja I eeldatavaid menetluskulusid. Samuti on hagejal pooleli mitu erinevat kohtuvaidlust. Selliselt on täidetud

§ 196lg 1 p-s 3 sätestatud alus ja vajadus menetluskulude tagatise nõudmiseks.

Samuti ei esine

§ 196

lg-s 21 nimetatud aluseid kostja I menetluskulude katteks tagatise nõudmata jätmiseks. Hagi esitas küll pankrotihaldur, kuid kuna selle eesmärgiks on pankrotivara suurendamine, peaksid võlausaldajad vajadusel tasuma kostja I menetluskulude katteks kohtu poolt määratava tagatise. Kostja I suhtes oleks ebaõiglane ja koormav olukord, kui tema õiguste kaitseks tehtud menetluskulud jäävad hageja maksejõuetuse tõttu hüvitamata. Pealegi ei ole hagi esitamine põhjendatud. 3. Kostja II esitas 20. septembril 2019 taotluse kohustada hagejat andma kostja II eeldatavate menetluskulude katteks tagatis 5075 eurot. Kostja II hinnangul esineb

§ 196

lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus ja alus tagatise andmiseks, kuna hageja on pankrotis. Hageja pankrotimenetlusse on võlausaldajad esitanud nõudeid enam kui 800 000 euro ulatuses ning hagejal puudub vara nende rahuldamiseks. Lisaks on hageja suhtes käimas mitu erinevat kohtumenetlust. Tagatise nõudmine on vajalik, asjakohane ja põhjendatud ka seetõttu, et hageja võlgneb kostjale II 11 396 eurot 68 senti. Samuti ei esine

§ 196lg-s 21 sätestatud alust tagatise määramata jätmiseks.

Isegi juhul kui hagejal puuduvad rahalised vahendid tagatise maksmiseks, peaksid võlausaldajad kui varalist huvi tundvad isikud kandma menetluskulusid.

1. Hageja palus
2. septembri ja
3. oktoobri 2019 vastustes jätta kostjate taotlused rahuldamata või alternatiivselt määrata tagatise suuruseks mitte enam kui 1000 eurot. Hageja hinnangul on ebaõiglane olukord, kui menetluse jätkamine seatakse sõltuvusse kostja eeldatavate menetluskulude katteks antavast tagatisest. Hageja pöördus kohtusse kostjate tegevuse tõttu, kuna kostjad ei ole kohtuväliselt hagejale selgitusi andnud. Hagi eesmärgiks 2 on suurendada võlausaldajate võimalusi nõude rahuldamiseks. Lisaks on täitmata tagatise nõudmise eeldused

§ 196lg 2 alusel, kuna hagejal on piisavalt vara menetluskulude katteks.

Hageja arvelduskontodel on rahalisi vahendeid

1. septembri 2019 seisuga 36 663 eurot 8 senti, müümata Respo haagis ja kaubad hinnangulise väärtusega 18 000 eurot. MAAKOHTU SEISUKOHT
2. Tartu Maakohus rahuldas
3. oktoobri 2019 määrusega kostjate taotlused osaliselt. Maakohus kohustas hagejat tasuma tagatise kostjate menetluskulude katteks 2430 eurot. Maakohtu hinnangul on täidetud

§ 196lg 1 p-s 3 nimetatud eeldused tagatise nõudmiseks, kuna hageja on pankrotis.

Olenemata hageja pangakonto jäägist ning vallasvarast, ei pruugi hagejal olla siiski piisavalt vara, et kohtumenetluse lõppedes menetluskulusid kanda. Hageja vastu on pankrotimenetluses esitatud oluliselt rohkem nõudeid, kui tal vara on. Maakohus märkis, et kuivõrd kostja I on kostja II seaduslik esindaja, siis eelduslikult on poolte huvid samalaadsed ning ka kohtule esitatav seisukoht samaväärne. Seetõttu ei ole praegusel juhul põhjendatud, et kostjatel on erinevad advokaadid, kuna see suurendab menetluskulusid. Asja keerukust ning mahtu arvestades võis lepingulisel esindajal maakohtu menetluses kuluda esindamisele 15 tundi. Seetõttu pidas kohus põhjendatuks määrata tagatise suuruseks kokku 2430 eurot (162*15) ning kohustada hagejat tasuma kummagi kostja menetluskulude katteks 1215 (2430/2) eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 6. Hageja on esitanud 7. novembril 2019 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, jätta kostjate taotlused rahuldamata või alternatiivselt määrata tagatise suuruseks mitte enam kui 1000 eurot. Määruskaebuses hageja peamiselt kordab maakohtus esitatud vastuväiteid. Hageja on seisukohal, et praegusel juhul ei ole täidetud

§ 196

lg-s 2 sätestatud eeldused tagatise nõudmiseks, lisaks on tagatise nõudmine

§ 196lg 21 alusel hageja suhtes ebaõiglane.

Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuigi hagejal on vara, ei pruugi see olla piisav kohtumenetluse lõppedes, sest hageja pankrotimenetlusse on esitatud oluliselt rohkem nõudeid. Pankrotiseaduse (PankrS) §-de 146 ja 150 alusel kuuluvad menetluskulud väljamaksmisele enne võlausaldajatele raha väljamaksmist. Olukorras, kus pankrotis oleval hagejal on Eestis piisavalt vara, ei või kohus kohustada hagejat andma kostja menetluskulude katteks tagatist

§ 196lg-st 2 tulenevalt.

1. Kostja I vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja I jäi oma vastuses maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Hageja ei ole tõendanud olemasolevate varade seisu. Hageja esitatud konto väljavõtted ei kajasta nendel olevat jääki, vaid üksnes ajaloolist infot kontojäägist teatud ajahetkel. Väited Respo haagise ja kaupade väärtuse kohta on paljasõnalised. Samas ei ole teada, kui suured on PankrS § 146 ja § 150 alusel tehtavad väljamaksed, mistõttu ei ole selge, millised kulud tuleb katta pankrotivara 3 arvelt. Hageja suhtes on ka käimas mitu kohtuvaidlust. Samuti ei ole tagatise nõudmine hageja suhtes kuidagi ebaõiglane. Hageja pidi kohtusse pöördumisel arvestama vastaspoole kulude tekkimise ja tagatise andmisega. Kostjale I jääb arusaamatuks määruskaebuse esitamine olukorras, kus maakohus vähendas oluliselt tagatise suurust, kuid hageja tekitab kaebuse esitamisega kulusid juurde. Hageja väitel peaksid tal olemas olema rahalised vahendid tagatise tasumiseks.
2. Kostja II vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja II jäi oma vastuses maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Kostja II lisas, et isegi juhul kui hagejal oli
3. septembril 2019 mingi kontojääk või vallasvara, on hageja suhtes käimas erinevad kohtuvaidlused. Käesoleval ajal ei ole teada, millised on hageja massikohustused ja pankrotimenetluse kulud. Olemasolevast varast ei pruugi jätkuda kostjate menetluskulude tasumiseks. Tagatise määramine ei ole hageja suhtes ebaõiglane. Ebaõiglane ja koormav oleks olukord kostja II suhtes, kui tema menetluskulude sissenõudmine hagejalt on ebatõenäoline või võimatu. Pealegi on hagi alusetu ja meelevaldne ning hagejal endal on kostja II ees võlgnevus 11 396 eurot 68 senti.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse põhjendusi tuleb

§ 659

ja § 657 lg 1 p 21 alusel täiendada, kuid määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruse resolutsiooni tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

§ 651

lg-st 1 ja §-st 659 lähtudes kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määrus on praegusel juhul vaidlustatud osas, millega kohus kostjate taotlused tagatise saamiseks rahuldas. Määrust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus taotlused osaliselt rahuldamata jättis. 11. Tagatise andmise määramine kostja eeldatavate menetluskulude katteks on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Menetlusosaliste vahel on praegusel juhul vaidlus selle üle, kas hagejalt kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatise nõudmise eeldused on

§ 196

lg 1 p 3 järgi täidetud või on tagatise nõudmine lõike 2 kohaselt välistatud või kas tagatise võiks jätta määramata

§ 196lg 21 alusel.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et praegusel juhul on tagatise nõudmise eeldused

§ 196lg 1 p 3 järgi täidetud.

Maakohus on vastavaid järeldusi vaidlustatud määruses asjakohaselt ja piisavas ulatuses põhjendanud ning ei ole ületanud diskrestiooni piire. Kõnealuses osas ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi ei korda (

§ 659ja § 654 lg 6).

4 12. Samas ei ole maakohus võtnud vaidlustatud määruses selget seisukohta, kas tagatise võiks jätta määramata

§ 196lg 21 alusel.

Selles osas tuleb maakohtu määruse põhjendusi täiendada. 12.1. Kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, tuleb kohtul lisaks hinnata, kas

§ 196lg 21 alusel võiks tagatise jätta nõudmata (vt nt Riigikohtu 2.

veebruari 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-09, p 12). Sätte rakendamisel tuleb kaaluda menetlusosaliste huve.

§ 196

lg-st 21 tuleneb, et kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, võib kohus jätta tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi läbi vaatamata jätmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed hagejale või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. 12.2. Hageja on käesolevas asjas palunud jätta tagatise nõudmata, põhjendades seda mh ebaõiglusega ja menetluse jätkamise sõltuvusse seadmisega tagatise andmisest. Ebaõiglust põhjendades on hageja tuginenud väitele, et ta pöördus kohtusse kostjate tegevuse tõttu, kuna kostjad ei ole kohtuväliselt hagejale vastavaid selgitusi andnud. Ringkonnakohus märgib, et menetlusosaliste vaheliste õiguslike vaidluste ja kahju hüvitamise nõuete esitamisel on selline olukord iseenesest tavaline. Seega peaksid

§ 196lg 21 kohaldamiseks esinema mingid täiendavad, erandlikud asjaolud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses osutatud taolistele erilistele asjaoludele, mis muudaksid vaidlusaluses asjas tagatise nõudmise ebaõiglaseks. 12.

1. Samuti ei saa nõustuda hageja väitega, et käesoleval juhul on menetluse jätkamine seatud sõltuvusse kostja eeldatavate menetluskulude katteks antavast tagatisest. Hageja on menetluses läbivalt väitnud, et tal on piisavalt rahalisi vahendeid kostjate menetluskulude katteks – raha kontodel 36 663 eurot 8 senti ja vallasvara 18 000 euro väärtuses. Seetõttu ei saa ringkonnakohtu hinnangul tekkida tagatise andmise määramisega olukorda, kus menetluse jätkamine osutub hagejale võimatuks üksnes seetõttu, et tal puuduvad vahendid tagatise tasumiseks. Seda enam, et maakohus vähendas tagatise suurust 2430 euroni. Lisaks võib ringkonnakohtu arvates eeldada, et tagatise andmiseks vajalikud vahendid leitakse vajadusel pankrotivõlgniku võlausaldajate (kelle huvides on hagi esitatud) abiga. 12.
2. Eelmärgitut arvestades leiab ringkonnakohus, et hageja välja toodud asjaolud ei anna alust arvata, et tagatise andmine oleks tema suhtes ebaõiglane. Kohtumenetlusega kaasnevad paratamatult menetluskulud ning

§ 196

on kehtestatud eesmärgiga vältida riski, et hagi rahuldamata jäämisel ei saa kostjad oma põhjendatud menetluskulusid hüvitatud.

1. Ringkonnakohus vastab lisaks määruskaebuses esitatud väitele, mille kohaselt maakohus rikkus menetlusõiguse normi, kuna hagejal on piisavalt vara kostjate menetluskulude katteks. Hageja märkis, et võimalikud menetluskulud kuuluvad vastavalt PankrS §-dele 146 ja 150 väljamaksmisele enne jaotise alusel võlausaldajatele raha väljamaksmist. Ringkonnakohus on seisukohal, et olenemata hageja pangakonto jäägist ja vallasvara väärtusest praegusel hetkel, ei pruugi hagejal olla kohtumenetluse lõppedes piisavalt rahalisi vahendeid kostjate menetluskulude tasumiseks. Hageja on menetlusosaline 5 mitmes pooleliolevas kohtuasjas, millega kaasnevate menetluskulude suurus ei ole selge. Samuti ei ole teada, millises ulatuses on hagejal muid menetluskulusid. Seega ei rikkunud maakohus ringkonnakohtu hinnangul menetlusõiguse normi, kui rahuldas kostjate taotlused kohustada hagejat andma tagatise menetluskulude katteks.
2. Tagatise nõudmise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus

§ 173lg 1 esimese lause mõttes.

Seega pole menetluskulude jaotuse märkimine sellises määruses vajalik. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jaotab kohus asja sisulisel lahendamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 6