KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 29.11.2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-494 Haldusasi Byggmont OÜ kaebus Politsei-

) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184

). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) rahapesu andmebüroo (RPAB) 17.01.2019 ettekirjutusega nr 3.4-4/52-2 kohustati Swedbank AS-i viitega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) §-le 55 ja § 57 lg-tele 1 ja 2 kehtestama Byggmont OÜ kontol nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX oleva vara käsutuspiirangu 30-ks kalendripäevaks ning 15.02.2019 ettekirjutusega nr 3.4-4/210-2 pikendati viitega RahaPTS § 55 ja 57 lg-tele 3 ja 10 nimetatud piirangut 60-ks kalendripäevaks (tl 14, 41).
2. Byggmont OÜ esitas 15.03.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse RPAB 17.01.2019 ettekirjutuse nr 3.4-4/52-2 õigusvastasuse tuvastamiseks ja 15.02.2019 ettekirjutuse nr 3.44/210-2 tühistamiseks.
3. Kohus võttis 05.04.2019 kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks PPA. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4. Kaebuse põhjendused. 4.1 Kaebaja on seisukohal, et RAB ei ole ettekirjutuste kohaldamisel haldusmenetlust viinud läbi õiguspäraselt, teostanud kaalutlusõigust korrektselt ning motiveerinud piisavalt isiku õigusi piiravaid haldusakte. Kaebaja on esitanud RAB-le taotluse ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga tutvumiseks, kuid RAB on nimetatud dokumendi tutvustamisest kaebajale 21.02.2019 keeldunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebajale RAB-i poolt antud võimalust ettekirjutuse tegemise ajendiks olnud faktiliste asjaoludega tutvuda. 4.2 Kaebaja hinnangul on RAB ettekirjutused kaebaja õigusi eriliselt riivavad, kuivõrd kaebaja kui äriühingu igapäevane majandustegevus on sisuliselt peatunud. Kaebajale jääb käesoleval juhul täiesti selgusetuks, millisel eesmärgil ja missugustele kaalutlustele tuginedes äriühingu arvelduskontole käsutuspiirang seati ning kas põhjendused on ettekirjutuse tegemiseks piisavad. Kaebaja on RAB-le esitanud peale ettekirjutuse koostamist vajalikke dokumente ning andnud enda poolseid selgitusi. Kaebaja palub kohtul hinnata RAB ettekirjutus nr 3.4-4/52-2 õigusvastasus, kuna kavatseb esitada hüvitamiskaebuse.
5. Vastustaja palun jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 5.1 Kontrolltoimiku number 1804607 raames tekkis RAB-il kahtlus, et Byggmont OÜ kontol olev vara võib olla saadud kuritegelikul teel. Seadusega pandud kohustuse täitmiseks algatas RAB menetluse. Rahapesu kahtluse kontrollimiseks, vara päritolu tuvastamiseks ning selle teostamise ajaks vara säilimise tagamiseks oli vaja kehtestada käsutuspiirang. Kuna varad on liikunud läbi mitme riigi, oli kahtluse kontrollimiseks muuhulgas vaja teha mitmeid välispäringuid. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes RahaPTS § 57 lg 1 sätestatust, seadis RAB 17.01.2019 varale piirangu 30 päevaks. Haldusakti täpsem põhjendus sätestati RahaPTS § 55 lg 2 alusel eraldi dokumendis. 5.2 24.01.2019 andis Mark Ellenberg, kui Byggmont OÜ volitatud esindaja, RAB-le selgitusi vara päritolu kohta, väites, et Byggmont OÜ kontole laekunud varad pärinevad Byggmont OÜ ja Bulgaarias tegutsenud ettevõtte Franke Mayers Inernational Ltd vahelisest investeerimis- lepingust. Samal päeval esitas kaebaja, läbi oma advokaadi vara legaalse päritolu tõendamiseks Bulgaaria Erakohtutäiturite Koja tõendi. Tõendi kohaselt tõendab erakohtutäitur Nikola Popov, et Sofia Linnakohtu kommertsosakonna kohtukoosseisu VI-10 menetluses registreeritud tsiviilasjas nr 3497/2017 22.01.2018 välja antud täiteotsuse originaali alusel 23.01.2018 avatud täitemenetluses nr 20188470100050 on 29.03.2018 laekunud summas 3 897,80 EUR. Nimetatud summast 3 802 226,54 EUR on kantud võlausaldaja Franke Mayers International EOOD (Ltd) pangakontole. RAB-le vara liikumise aluseks olevat kohtuotsust esitatud pole. Kuna kaebaja ei olnud tõendanud vara legaalset päritolu pikendas RAB vara säilimise tagamiseks 15.02.2019 piirangut veel kuni 60 päevaks, vastavalt RahaPTS § 57 lg 3 p-s 1 sätestatule. Haldusakti täpsem põhjendus sätestati RahaPTS § 55 lg 2 alusel eraldi dokumendis. 5.3 Käsutuspiiranguid põhistavate faktiliste asjaoludega tutvumise võimaldamisest on RAB keeldunud lähtudes RahaPTS § 55 lg 3 p-s 1 sätestatust, sest käsutuspiiranguid põhistavate faktiliste asjaoludega tutvumine oleks takistanud rahapesu tõkestamist. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. 6.1 Konto käsutuspiirangu seadmise õigus RAB-le tuleneb RahaPTS § 57 lg-st 1, mille kohaselt võib RAB rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral, kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks või teise riigi rahapesu andmebüroo taotluse alusel ettekirjutusega tehingu peatada või kehtestada kontole, kontol olevale varale või tehingu, ametitoimingu või ametiteenuse objektiks oleva vara või muu rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 kalendripäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates. Sama paragrahvi lg 3 p 1 kohaselt võib RAB ettekirjutuse alusel piirata vara käsutamist selle säilimise tagamiseks lisaks kuni 60 kalendripäeva võrra juhul, kui vara päritolu kontrollimisel rahapesu kahtluse korral vara valdaja või omanik ei tõenda rahapesu andmebüroole 30 kalendripäeva jooksul tehingu peatamisest või konto kasutamise piirangu või muu vara käsutamise piirangu kehtestamisest arvates vara legaalset päritolu. RahaPTS § 55 lg 2 kohaselt sama seaduse § 57 alusel tehtud ettekirjutuses tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise piiramiseks ning rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega seotud asjaolude, tehingute ja isikute kohta teabe saamiseks tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust ei märgita ning ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. Seega eeldab RahaPTS § 57 lg 1 ja lg 3 p 1 alusel vara käsutamise piiramine rahapesukahluse olemasolu ja seda põhistavate faktiliste asjaolude esitamist RahaPTS § 55 lg 2 kohaselt vormistatud dokumendis. 6.2 Asja materjalidest nähtuvalt tekkis RAB-l kahtlus, et kaebaja kontol olev raha võib olla saadud kuritegelikul teel (kontrolltoimik nr 1804607). RAB seadis 17.01.2019 RahaPTS § 57 lg 1 alusel kaebaja kontole käsutuspiirangu 30-ks kalendripäevaks (kuni 16.02.2019). Kaebaja esitas 24.01.2019 vara päritolu kohta selgitusi ja tõendi. 15.02.2019 piiras RAB kaebaja kontol oleva vara käsutamist veel 60 kalendripäeva võrra. Et rahapesukahtlus polnud ettekirjutuse tegemise ajaks ära langenud nähtub asjaolust, et maakohus otsustas 12.03.2019 Prokuratuuri taotlusel kaebaja kõnealuse konto arestida vara võõrandamise vältimiseks ja konfiskeerimise tagamiseks (vt HMKm 1-19-1934, tl 42-51). Määrusest nähtuvalt esineb maakohtu hinnangul põhjendatud kahtlus, et kaebaja osalusega seotud tegevus on käsitatav rahapesuna ning kõnealused rahalised vahendid „võivad osutuda kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaks, mille päritolu üritatakse erinevate tehingutega varjata“ (vt samas, tl 49). 6.3 Vastustaja on kohtule esitanud RahaPTS § 55 lg 2 kohaselt vormistatud dokumendi (vt juurdepääsupiiranguga dokumentide köide, tl 29, 31-32). Nimetatud dokumentides on kohtu hinnangul kaevatavate ettekirjutuste tegemist piisavalt põhjendatud. Selles on selles usutavalt ära näidatud, et tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtudes oli kõnealuse vara suhtes eesmärgipärane ja vajalik rakendada käsutuspiirangut. 6.4 Seega on kaevatavad ettekirjutused õiguspärased. Seetõttu jääks kaebus rahuldamata ka juhul, kui kaebaja oleks tühistamisnõude asemel esitanud tuvastamisnõude.
7. Menetluskuludest. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys