1-17-11012 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-17-11012 (17259000129) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär L

§ 76ja § 78 p-st 2 ja Kr

MS §-dest 426, 383; 384 ja 387, kohus määras: Jätta Maksim Šiškin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel Maksim Šiškinilt välja menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks 75 (seitsekümmend viis) eurot ja 60 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord 1 1-17-11012 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Viru Vangla esitas 06.12.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Maksim Šiškini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla.
3. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 09.04.2018 otsusega tunnistati Maksim Šiskin süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 12.06.2017 karistusaja hulka ning loeti karistuse kandmise alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12.06.

1. Tõkend – vahistamine – jäeti muutmata ja tühistati kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsus jõustus 25.04.
3. Nähtuvalt Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 09.04.2018 otsusest tunnistati Maksim Šiskin süüdi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo, s.o. suures koguses narkootilise aine korduva ebaseadusliku käitlemise, taas alates 20.02.2016, kui vabanes kinnipidamisasutusest kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni 12.06.2017 omandas korduvalt eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas ja isikult enda tarbeks ning edasiandmise eesmärgil suures koguses, s.o vähemalt kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilisi aineid fentanüüli ja amfetamiini, mida hoidis enda juures ja oma elukohas XXX, kus pakendas narkootilise aine edasiandmise eesmärgil väiksemateks kogusteks ja turustas igapäevaselt eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele nii suurtes kui ka väikestes kogustes, sealhulgas: - ajavahemikul 03.04.2017 kuni 18.05.2017 andis Maksim Šiškin korduvalt oma elukohas XXX erinevates kogustes fentanüüli ja amfetamiini edasi D K (end. nimega J); - 05.03.2017 andis Maksim Šiškin oma elukohas XXX A Š ja N A rohkem kui ühe doosi jagu fentanüüli. Seega Maksim Šiškin, isikuna, kes on varem toime pannud

1. ptk
2. jaos sätestatud kuriteo, suures koguses narkootilise aine korduva ebaseadusliku omandamise, valdamise, vahendamise ja narkootilise aine edasiandmisega, pani toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Kinnipidamisasutuses Maksim Šiškini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates oht seisneb alkoholi kuritarvitamises vanglas. Samuti ka vägivaldsete kuritegude toimepanemises, mis võivad väljenduda füüsilises ründes. Narkokuritegude toimepanemises, mis võivad väljenduda narkootiliste ainete käitlemisel nende levitamisele kaasaaitamises. Isiku kuriteod ohustavad rahva tervist ja juhuslikke ettesattuvaid inimesi. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik ei muuda oma mõtlemist ja käitumist ning hoiakuid. Samuti kui jätkab suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega. Ohtu suurendab alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 38%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 47%. Arvestades Maksim Šiškini ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust (kõrge risk), siis Viru Vangla ei toeta Maksim Šiškini tingimis ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.
2. Kriminaalhooldusametnik teeb juhul kui kohus leiab, et Maksim Šiškin tuleb vabastada vangistusest enne tähtaega elektroonilise järelevalvega ettepaneku määrata talle käitumiskontrolli pikkus kuni 24 kuud ja katseaeg kuni tema karistusaja lõpuni, s.o. kuni 12.06.2022 tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest. Uue kuriteo riskide maandamiseks peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks määrata Maksim Šiškinile kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitada alkoholi;

§75lg 2 p 2

§ 75

lg 2 p 4 - 2 1-17-11012 otsida endale töökoht, omandada üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist;

§ 75

lg 2 p 7 - mitte viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega v.a. lähisugulased;

§ 75lg 2 p 9 – alluda elektroonilisele valvele 5 kuud.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin nõustub oma 10.12.2019 kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta samuti Maksim Šiškini ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa Maksim Šiškini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Süüdimõistetu poolt kohtuistungil välja toodu
2. Süüdimõistetu Maksim Šiškin teatas kohtuistungil, et ta jätkuvalt soovib vabaneda vanglast elektroonilise valve alla. Ta sai vangla koostatud iseloomustusega tuttavaks osaliselt, kuna ei valda nii hästi eesti keelt. Ta plaanib ennetähtaegsel vabanemisel minna tööle ja hakkab korralikku elu elama. Tal on justkui töökoht garanteeritud. Ta töötas V ja teda võetakse sinna tagasi. Ta tunnistab seda, et tal esines narkosõltuvus. Tänase päeva seisuga on ta suutnud sellest sõltuvusest vabaneda. 2,5 aastat on üsna pikk aeg, mis iganes sõltuvusest lahti saamiseks. Sellel ajal kui inimene ei mõtle sellele, siis mõeldakse sellest, kuidas alustada uut elu. Ta ei pane enda elukohas uuesti toime narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist, kuna on väärtustanud teistmoodi oma elu väärtusi ja leiab, et ei tohi riigiga nalja teha ja ta tahaks korralikult elada. Võlgnevuse summas 9 082,70 eurot plaanib ta tasuda asudes tööle. Läbides sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ sai ta aru, et pidas vääraeluviisi. Paljud tuttavad, kes on narkootilisi aineid ebaseaduslikult käidelnud varasemalt ja süüdi mõistetud selliste kuritegude eest on alustanud uut elu, neil on pered ja töötamised. Ta on nõus kriminaalhooldaja ettepanekuga kohustuste määramise osas. Kui ta eelmisel korral vabanes, siis ta ei saanud täielikult aru, et riigiga ei saa nalja teha ja ei saanud selle keelatust aru, nüüd olles vanglas 2,5 aastat ja selle ajaga mõtestas elu prioriteedid ümber ja hindas neid üle. Tegelikkusele ei vasta iseloomustuses toodu, mille kohaselt ta ei pea ennast sõltlaseks ja ei soovi oma eluviisi muuta. Tal on pensionärist ema, kellel on väga raske kodus toimetada, ta peab teda aitama. Töö leidmisega ei teki probleemi, kuna Tapa linnast käivad bussid teistes kohtades: XXX ja viivad töölisi tööle.
3. Kaitsja toetas Maksim Šiškini soovi vabaneda enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja oli seisukohal, et formaalsed ja materiaalselt eeldused käesoleval juhul on täidetud. Iseloomustuses on märgitud, et Maksim Šiškinil võimalus vabaneda elektroonilise valve alla esineb tänasest 12.12.
4. Formaalne eeldus on täidetud. Materiaalsed eeldused on järgmised, et M. Šiškinil on olemas elukoht. Lisaks sellele ta rääkis sellest, et tal on töökoht, tal küll puudub garantiikiri, aga ta selgitas, et hakkab töötama Viru-Nigulas firmas F, kus ta varem ka töötas. Vanglas viibides M. Šiškin läbis erinevaid sotsiaalprogramme, töötas koristajana ja operaatorina. Distsiplinaarkaristusi selliseid tõsiseid ja rangeid tal ei ole. Vaatamata sellele, et M. Šiškin on juba kolmandat korda kriminaalkorras narkootikumide eest karistatud, siis kaitsja on seisukohal temale tuleb anda võimalus elada seaduskuulekalt, kuna M. Šiškini iseloomustus on positiivne ja kaitsja toetab tema vabastamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja täiendavalt kohtuistungil vastu võetud tõenditega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdimõistetu ning tema kaitsja seisukohad, 3 1-17-11012 leiab, et Maksim Šiškinit ei ole põhjendatud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada allutamisega elektroonilisele valvele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 10.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 09.04.2018 otsusega tunnistati Maksim Šiskin süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 12.06.2017 karistusaja hulka. Karistuse alguseks loeti 12.06.2017. 12.

§ 76

lg 2 p 1 alusel tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on M. Šiskin temale mõistetud karistusajast (5 aastat) ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud, kuna ta on ka nõustunud alluma elektroonilisele valvele.

1. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub see, et Maksim Šiskini avaldatud elukoht XXX vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja M. Šiskini ema T Š on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Seega on M. Šiskinil vabaduses olles olemas elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv elukoht, mis on samuti käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna sobiva elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli ja käesoleval juhul ka elektroonilist valvet.
2. Kokkuvõtvalt esinevad seega formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 15.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 kohaselt katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 16. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea 4 1-17-11012 Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

17. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. 18. Hindamaks vangistusest vabastamise materiaalsete eelduste täidetust on oluline arvestada ka Riigikohtu 07.02.2018 määruses kriminaalasjas nr 1-14-10087 p-s 31 välja toodud seisukohta, mis on kohtu hinnangul aktuaalne ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76

lg 4 puhul, mille kohaselt kriminaalkolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde ja märgib, et

§ 76

lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus

§ 5lg-te 1 ja 2 nõuetega.

Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et M. Šiskin individuaalse täitmiskava alusel alates 30.05.2018 kuni 21.11.2018 on töötanud koristajana. Alates 22.11.2018 kuni 24.07.2019 töötas puidupingioperaatorina. Osales sõltuvusteemalises sotsiaalprogrammis Eluviisitreening 09.07.2018 kuni 20.07.
2. Töötas aktiivselt kaasa. Teadvustab sõltuvusega kaasnevaid probleeme ja võimalikke riskiolukordi. Arvab, et kaine elu on täiesti võimalik. Riigikeele õpe A2 tasemel alates 02.09.
3. Eluviisitreeningu jätkutegevus 26.07.
4. Vestlusel arvas, programm oli kasulik, kuid ei pea ennast sõltlaseks ja soovi oma eluviisi muuta.
5. Ka nähtub eeltoodud iseloomustusest, et kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole olnud päris õiguskuulekas, kuna tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Nimelt M. Šiskini isiklikust toimikust nähtub, et Viru Vangla 05.04.2019 käskkirjaga nr 6-3/237-1 (tl 35-38) määrati süüdimõistetule distsiplinaarkaristuseks noomitus. Nimetatud karistuse määramise tingis see, et M. Šiskin ei teavitanud viivitamatult vanglateenistuse ametnikule kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda ning teise isiku elu ja tervist. Ettekande ja 5 1-17-11012 vanemvalvuri täiendavate ütluste kohaselt on alust arvata, et kinnipeetav M. Šiškin võis jätta teavitamata asetleidvast rikkumisest. Samuti nähtub ettekandest, et kinda õhuga täitmine toimus kinnipeetavate töökohas praktikaklassis ja tööajal. Kinnaste täitmisega oli seotud ka M. Šiškin, kes viibis sündmuse juures. Antud juhul pole teada, kas M. Šiškin võis aidata näiteks kindaid peale õhuga täitmist kinni siduda, kuid on teada, et ta ei teavitanud asetleidvast sündmusest vanglateenistuse ametnikku.
6. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesoleval juhul ei ole seega õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Kui süüdimõistetu ei ole võimeline kinnipidamisasutuses alluma kehtestatud korrale, siis nimetatu näitab selgelt, et tema puhul ei ole karistus veel saavutanud enda eesmärki ning suunanud teda enda käitumist korrigeerima selliselt, et õiguskaitseorganitel pole võimalik talle teha mingeid etteheiteid seoses tema tegevusega.
7. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdimõistetu käitumine vanglas pigem ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist allutamisega elektroonilisele valvele ja seda vaatamata sellele, et süüdimõistetu on valdavas ulatuses läbinud edukalt tema suhtes koostatud individuaalse täitmiskava olles osalenud aktiivselt sotsiaalprogrammis „Eluviistreening“ kui ka vestlustes ning õppinud riigikeelt ning teinud vanglas tööd. Kohtule on esitatud vastuoluline info selles osas, kas M. Šiškin väljendas 26.07.2019 seda, et ei soovi enda eluviisi muuta ja ennast sõltlaseks ei pea. Kohtuistungil ta eitas eeltoodu toimumist, kuid kohtu jaoks ei tundu ka eluliselt usutav see, et iseloomustusse on kantud täielikult tegelikkusele mittevastav informatsioon. Seega täielikku veendumust kohtul ei tekkinud, et süüdimõistetu on tõesti seekord motiveeritud enda eluviisi muutma. Seda kinnitab ka see, et tal on kehtiv distsiplinaarkaristus. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
8. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib M. Šiškin elama asuda aadressile XXX. Sellise elukoha valikut kinnitas ka süüdimõistetu kohtuistungil. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mis kuulub tema emale T Š. Korteris on olemas kõik eluks vajalik, kuigi T Š sõnul on korteri eest kommunaalvõlg 270 eurot. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja T Š andis kirjaliku nõusoleku Maksim Šiškini vabanemiseks elektroonilise valve alla antud aadressile. Korteris hakkab kinnipeetav elama koos emaga. Ema oli nõus tagama pojale moraalse ja materiaalse toetuse ennetähtaegsel vabanemisel.
9. Majandusliku toimetuleku osas nähtub vangla iseloomustusest, et K-Raha andmetel on kinnipeetaval täitmata nõudeid summas 9082,70 eurot, mis raskendab oluliselt tema majanduslikku toimetulekut vabaduses olles. Viru Vanglas on töötanud koristajana ja puidupingioperaatorina. Ennetähtaegse vabanemise korral Maksim Šiškin koheselt töökohta ei oma. Isikul tuleks end vabanedes arvele võtta Eesti Töötukassas, mis tagaks riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate teenuste näol. M. Šiškini ema on pensionär ning vabanemisel ta isikut materiaalselt toetada ei saa.
10. Eeltoodud andmete pinnalt leiab kohus, et süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles pigem ei toeta tema ennetähtaegset vabanemist. Tal on olemas küll püsiv elukoht enda lähisugulase kinnisvara näol, kuid iseloomustuse kohaselt on ka võlgnevused seoses selle eluasemega. Ka on tal tasumata märkimisväärses suuruses rahalisi nõudeid, s.o summas 9082,70 eurot ning lisades siia ka asjaolu, et vabaduses olles pole talle hetkel garanteeritud ühegi töökoha olemasolu, siis kohtu hinnangul räägivad teda vabaduses ootavad elutingimused pigem tema ennetähtaegse vabastamise kahjuks.
11. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et M. Šiškini elutingimused vabaduses olles räägivad pigem tema ennetähtaegse vabastamiseks kahjuks, kuna vaatamata püsiva elukoha olemasolule ja lähedase 6 1-17-11012 isiku toele (ema) ei saa ignoreerida seda, et tal on tasumata 9082,70 euro suurune võlgnevus ning vabaduses pole talle koheselt tagatud töökohta. Kohtuistungil ei eitanud süüdimõistetu ka seda, et tema tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid ning arvestades, et ta asuks elama samasse kohta, kus ta narkootilisi aineid ebaseaduslikult käitles, siis ka see räägib tema ennetähtaegse vabastamise kahjuks. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
12. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu. Maksim Šiškini iseloomustus näitab, et
13. klassis õppis Tapa Erikoolis, kuna olid käitumisraskused.
14. ja
15. klassi lõpetas Rummu Vanglas. Tallinna Vanglas lõpetas Kutsekooli nr 5 üheksanda klassi 2002 ja omandas elektriku eriala.
16. Karistusregistri andmete kohaselt on Maksim Šiškin kriminaalkorras karistatud kolm korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on varasemalt olnud alkoholi tarvitamine. Viimaste kuritegude puhul ka narkootikumide tarvitamine. Samuti on viimased kuriteod olnud planeeritud ja kuriteod on toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil. Vanglas viibib ta kolmandat korda.
17. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et isiku kuritegude soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Karistusregistrist nähtuvalt on isikut kahel korral karistatud väärteokorras NPALS § 151 alusel. Samas kriminaalne käitumine näitab selgelt narkootikumide tarvitamist ja narkokuritegude eest karistamist. Alates 20.02.2016 kuni 12.06.2017 tarvitas ja käitles fentanüüli ja kanepit pea iga päev. Narkootikume andis edasi majandusliku kasu eesmärgil ja ka selleks, et varustada ennast narkootikumidega. M. Šiškin on sooritanud ka narkootikumidega seotud kuriteo - omandamine ning edasiandmine suures koguses, narkootilisi aineid fentanüüli ja amfetamiini. Isiku sõnul ei olnud temal narkootikumidega probleemi ning sõltuvust ei tekkinud. Viru vangla iseloomustuses meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud krooniline haigus ning sõltuvus alkoholist ja narkootikumidest. Vanglas saab ravi.
18. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kõige suuremaks riskiks uute võimalike kuritegude toimepanemisel see, et kui Maksim Šiškin hakkab tarvitama alkoholi ja jätkab ka narkootikume tarvitamist, mis viib uute kuritegude toimepanemiseni. Kohtul puudub veendumus selles, et süüdimõistetul on piisavalt tahtejõudu enda elu kardinaalseks muutmiseks vabaduses olles, arvestades tema senist käitumist vanglas, arvestades, et tal on üks kehtiva distsiplinaarkaristus ning seda, et ta ei viibi mitte esimest korda vanglas ning teda on eelnevalt korduvalt karistatud kriminaalkorras, sh varasemal ka narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Viibides viimati kriminaalhooldusel 2009.a suutis ta selle läbida küll probleemideta, kuid kuriteo toimepanemise asjaolud ja tema varasem korduv karistatus kriminaalkorras ei luba kohtul teha positiivset tulevikuprognoosi selles osas, et ka seekord kulgeb kriminaalhooldus probleemivabalt ning süüdimõistetu suudab vabaduses järgida õiguskuulekat eluviisi.
19. Kokkuvõttes leiab kohus, et käesoleval juhul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud (elukoha ja suure tõenäosusega ka ema toetuse olemasolu) üles negatiivseid (distsiplinaarkaristus, püsiva töökoha puudumine, tasumata rahalised nõuded, vähene haridus ja korduv varasem karistatus ning kuriteo toimepanemise asjaolud), millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Seega leiab kohus eeltoodust tulenevalt, et Maksim Šiškini ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna karistus ei ole seni oma eesmärki täitnud ning käesoleval juhul on tulemuslikum kogu karistuse ära kandmine. Samas kohus loodab, et Maksim Šiškin kasutab edaspidiselt kinnipidamisasutuses veedetavat aega selliselt, et kasutab kõiki talle pakutavaid võimalusi enda edasise õiguskuulekuse suurendamiseks. 7 1-17-11012

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Maksim Šiškini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna isiku ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mis antud hetkel pole kohtu hinnangul kindel. Seisukoht menetluskulude hüvitamise osas
2. Kohtuistungil osales süüdimõistetu Maksim Šiškini kaitsja Ilya Zuev riigi õigusabi korras. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 75, 60 eurot, kuna pidas kaitsja poolt osutatud õigusabi põhjendatuks ning ka nendeks toiminguteks kulutatud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud ning kohus ei näe selles osas ülepaisutust. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu Maksim Šiškinilt välja mõista. Kohus leiab, et Maksim Šiškinile võib iseloomustusest nähtuvalt piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa ühe aasta jooksul alates määruse jõustumisest. Nimelt tuleneb KrMS § 180 lg-st 3 lausest 3, et kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson kohtunik 8