← Eesti

2-19-9038/15

Obsah (7)§ 436§ 445§ 442§ 122§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 26.11.2019.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-9038 Tsiviilasi M G hagi M G vastu elati

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 2

(5)kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

  1. Kostja on palunud 16.10.2019 menetlusdokumendis kohustada hageja seaduslikku esindajat tagastama lapse kontole kõik summad, mille lapse ema on sealt oma isiklikule kontole ning vanima poja Gi kontole kandnud. Kohus selgitab, et käesoleva vaidluse esemeks on alaealise lapse M G ülalpidamise nõue oma isa M G vastu, mis puudutab perioodi 01.02.2019 ja edasi. M G nõuded J S ja teiste isikute vastu tuleb lahendada eraldi hagi alusel eraldi tsiviilasjana. Juhul, kui kostja leiab, et tal hageja seadusliku esindaja vastu selline nõue on, tuleb selleks esitada kohtule eraldi hagi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tähelepanuta kostja 16.10.2019 menetlusdokumendis esitatud nõude kohustada hageja seaduslikku esindajat tagastama lapse kontole kõik summad, mille ta sealt ära kandnud on.
  2. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  3. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:  hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust on sündinud hageja (tlk 5, sünni tõend);  vanemate kooselu lõppes 31.01.2019;  Pärast lahkuminekut jäi hageja elama emaga.
  4. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimummääras. Hageja palub kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi 01.02.2019 kuni 12.06.2019 eest summas 1 188 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et on lapse ülalpidamiskohustust täitnud, mistõttu tuleks elatis välja mõista alates
  5. a detsembrist.
  6. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu
  7. märtsi
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  9. mai
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-137-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. 3

(5)
  1. Kostja on märkinud, et tema sissetulekuks on pension 930 eurot. Samas ei ole kostja märkinud, et nimetatud sissetuleku arvelt ei ole tal võimalik hagejat ülal pidada. Kohus ei saa sellist asjaolu ka eeldada. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole PKS § 102 lg 2 nimetatud asjaolusid esile toonud ega tõendanud.
  2. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.
  3. Kostja märgib, et on lapse ülalpidamiskohustust täitnud, kandes
  4. a kuue kuu jooksul kulusid 3 583,40 euro ulatuses. Hageja ei ole nimetatud väidetele vastu vaielnud. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest (tlk 34-35) nähtub, et alates 01.02.2019 on kostja tasunud lapse kontole makseid kokku summas 620 eurot. Sellega loeb kohus kaetuks
  5. a veebruari (270 eurot) ja märtsi (270 eurot) elatise ning aprillikuu elatise 9 päeva eest. Seega ei ole kostja tasunud hagejale seadusjärgses miinimummääras elatist alates 10.04.
  7. Kohus jätab varasemaid aastaid (s.o
  8. a –
  9. a jaanuar) puudutavad väited ja tõendid tähelepanuta, kuivõrd need ei puuduta haginõude perioodi ega ole seetõttu asjakohased.
  10. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi 10.04.2019 – 12.06.2019 (s.o 3 kuud ja 2 päeva) eest summas 828 eurot (3*270 + 18).
  11. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates 13.06.2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas, mis vastab poolele (1/2) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.
  12. Hageja palub täpsustada kohtuotsuse täitmise korda. Hageja palub määrata, et elatis tuleb tasuda hiljemalt iga kuu
  13. kuupäevaks hageja pangakontole.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus leiab, et kostja on kohustatud maksma elatist iga kuu

  1. kuupäevaks hageja pangakontole.
  2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 4

(5)21.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavaldusega taotletava elatise määrast on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2430 eurot. Menetluskulude jaotus 22.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162

lg 1), hüvitades teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (

§ 162lg 2).

Kostja vaidles hagile vastu. Kuivõrd kohus mõistis kostjalt hageja kasuks elatise välja, on käesolev kohtuotsus tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 23.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. 24. Hageja ei ole kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Samuti ei ole hagejal menetluskulude olemasolu võimalik tuvastada kohtutoimiku vahendusel. Seega leiab kohus, et hagejal puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.