← Eesti

3-19-2257/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2019, Tartu Haldusasja number 3-19-2257 Haldusasi Andrus Liivandi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada ametlikud kirjad viivitamata ja Tartu Vangla
  2. novembri
  3. a vaideotsuse nr 1-11/367-2 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Andrus Liivandi Vastustaja – Tartu Vangla Menetlustoimingud Kaebuse tagastamine Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON
  4. Tagastada Andrus Liivandi kaebus.
  5. Jätta Andrus Liivandi taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata.
  6. Jätta Andrus Liivandi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD
  7. Tartu Vanglas kinni peetav isik Andrus Liivandi esitas
  8. detsembril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla peale. Kaebuse pealkirjast nähtub, et tegemist on kohustamiskaebusega ning selles sisaldub ka esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja ei ole rahul sellega, et vangla edastas talle advokaadilt saabunud kirja viivitusega, kuigi seadus kohustab seda tegema viivitamatult. Kaebaja hinnangul rikub vangla põhiseadust, vangistusseadust (VangS) ja vangla sisekorraeeskirja (VSkE). Andrus Liivandi palub kohtul tühistada Tartu Vangla
  9. novembri
  10. a vaideotsuse nr 1-11/367-2 ning palub esialgse õiguskaitse korras teha vangla esimese üksuse ametnikele ettekirjutus, hoiatus, koolitus, selgitus selle kohta, et 3-19-2257 ametlikud kirjad (sh advokaadilt saabunud) tuleb saajale väljastada viivitamatult. Kaebuse juurde on A. Liivandi lisanud Tartu Vangla
  11. novembri
  12. a vaideotsuse nr 1-11/367-2 ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla
  13. detsembril 2019 kohtule A. Liivandi
  14. oktoobri
  15. a vaide (vanglas registreeritud 31.10.2019 nr-ga 1-11/367-1), mille osas Tartu Vangla
  16. novembri
  17. a vaideotsus nr 1-11/367-2 tehti. KOHTU SEISUKOHT
  18. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
  19. Kohus leiab, et A. Liivandi kaebus kuulub tagastamisele. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 3.
  20. Kaebaja poolt Tartu Vanglale esitatud vaidest (tl 9) nähtub, et
  21. oktoobril 2019 edastati advokaadibüroost kaebajale kaks kirja, millest üks anti kaebajale kätte
  22. oktoobril 2019, kuid teine alles
  23. oktoobril
  24. Kaebaja on palunud vaides teha ettekirjutuse rikkumise kontrollimiseks (taotluste osa p 1) ja on palunud teha ettekirjutuse esimesele üksusele väljastada ametlikud kirjad esimesel võimalusel (viivitamatult), st hiljemalt järgmisel päeval alates saabumisest vanglasse (taotluste osa p 2). Tartu Vangla
  25. novembri
  26. a vaideotsusest nr 1-11/367-2 (tl 2) nähtub, et vangla tunnistab kaebajale
  27. oktoobril 2019 kirja viivitusega üleandmist ning põhjendab seda sellel ajal kehtinud töökorraldusega. Vaideotsuses märgitakse, et vangla tegevus ei olnud kooskõlas VSkE § 50 lõikega 2, mis sätestab, et VangS § 29 lõikes 4 ja §-s 107 sätestatud isikutelt ja ametiasutustelt kinnipeetavale saabunud kiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu viivitamata kätte suletud ümbrikus. Tartu Vangla direktori asetäitja direktori ülesannetes K. Kulo on A. Liivandi vaide rahuldanud ja teinud ettekirjutuse esimese üksuse töökorralduse läbivaatamiseks seoses kirjade väljastamisega. Eelnevast nähtub, et kaebaja on oma eesmärgi saavutanud ning vangla muudab oma töökorraldust kirjade väljastamisel, et see oleks kooskõlas õigusaktidega. 3.
  28. Kaebaja on oma kaebuse pealkirjastanud kohustamiskaebusena ning on palunud ka tühistada Tartu Vangla
  29. novembri
  30. a vaideotsuse nr 1-11/367-
  31. Kohus mõistab kohustava nõude sisuna kaebaja poolt esialgse õiguskaitse taotluses väljatoodut, et kaebaja soovib vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist VSkE § 50 lõikes 2 viidatud isikutelt saabunud kirjade viivitamatuks väljastamiseks. Kohtu hinnangul puudub Andrus Liivandil praeguses asjas kaebeõigus tulenevalt HKMS § 44 lõikest 1, mis sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebaja on vaideotsusega oma eesmärgi saavutanud ning
  32. novembri
  33. a vaideotsus nr 1-11/367-2 ei riku kaebaja õigusi, sest kaebaja vaie on rahuldatud. Arvestades seda, et vangla on oma viga kirjade üleandmisel tunnistanud ning kaebaja vaie on rahuldatud, tuleb asuda seisukohale, et käesoleval ajal kaebaja õiguste rikkumist ei toimu ja kohustamisnõude ning vaideotsuse tühistamise nõude esitamine ei ole lubatav. Ka tuvastamisnõude esitamine preventiivsel eesmärgil ei oleks praeguses asjas lubatav, sest vangla on tunnistanud oma tegevuse õigusvastasust ning on asunud töökorraldust muutma. Seetõttu puudub kohtul alus arvata, et vastustaja jätkaks kirjade kätteandmisega viivitamist ning kohus ei suuna kaebajat kaebust muutma või nõuet täpsustama. 3.
  34. Kaebaja viitab küll sellele, et
  35. novembril 2019 esines uus samalaadne juhtum advokaadibüroost saabunud kirjaga, kuid viidatud juhtum on toimunud samal päeval, kui anti välja vaideotsus nr 1-11/367-2 ning vangla ei olnud ilmselt jõudnud veel vastavalt vaideotsusele 2 3-19-2257 töökorralduses muudatusi sisse viia ega ametnikke sellest teavitada. Kohtul puudub alus arvata, et vangla direktori korraldust ei hakataks täitma. 3.
  36. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
  37. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Käesoleva kaebuse tagastamine ei takista kaebajal edaspidi pöörduda kohtusse kaebusega, kui vangla jätkuvalt rikub tema õigusi kirjade viivitamata üleandmisel. Kohus juhib kaebaja tähelepanu, et seejuures tuleb läbida kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-le
  38. Kaebaja on kaebuses esitanud ka esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras teha vangla ametnikele ettekirjutuse, hoiatuse, koolituse, selgituse selle kohta, et ametlikud kirjad (sh advokaadilt saabunud) tuleb saajale väljastada viivitamatult. Kohus mõistab seda toiminguks kohustamise nõudena HKMS § 251 lg 1 p 3 mõttes. Kohus märgib, et kaebaja poolt vaidlustatud vaideotsuses tehtud ettekirjutus täidab juba seda eesmärki, mida kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusega saavutada soovib. Arvestades, et kaebajal puudub subjektiivne õigus, mida esialgse õiguskaitse korras kaitsta ning kohus tagastab käesoleva kaebuse, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ja see tuleb HKMS § 55 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.
  39. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.