KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-

§ 100lg 4).

4.

1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.“
2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. A.A. (hageja) esitas
5. detsembril 2018 Viru Maakohtule hagi J.S. (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja elatis 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos emaga Venemaal. Kostja elab Eestis. Kostja ei ole alates
6. septembrist 2018 (hageja vanemate kooselu lõppemisest) elatist tasunud. Hageja igakuised vältimatud kulud on kokku 510 eurot (toit 210 eurot, eluasemekulud 70 eurot, hügieen 15 eurot, ravi 15 eurot, riided 100 eurot, mänguasjad 50 eurot, lasteaiakulud 25 eurot, muud kulud 25 eurot). Hageja ema sissetulekuks on töötasu 50 000 rubla ja lapsetoetus 5000 rubla (kokku 55 000 rubla ehk 785 eurot).
7. Kostja vaidles hagile vastu. Elatise mittetasumine ei sõltu kostjast – hageja on kostja juurest ebaseaduslikult ära viidud, kostja soovib hageja Eestisse tagastamist. Hageja ema ei kasuta raha lapse huvides, vaid mängib hasartmänge. Hageja ema ei ole oma majanduslikku olukorda põhjendanud ega selgitanud, kuidas ta kasvatab hagejat Venemaal. Hageja kulud on tõendamata. Hageja saab riiklikke toetusi, mida tuleb elatise väljamõistmisel arvestada. Kostja kulutused on 2 ca 745 eurot kuus. Kostja tasub muuhulgas ka pere huvides võetud tarbimislaenu 2000 eurot, igakuise osamakse suurus on 104 eurot 15 senti. Kostja keskmine sissetulek on 900 eurot kuus. Venemaal elamiseks kulub vähem raha kui Eestis elamiseks. Venemaal on alates
8. jaanuarist 2019 miinimumpalgaks 11 280 rubla (157 eurot). Kohtuistungil nõustus kostja tasuma elatist 175 eurot kuus. MAAKOHTU LAHEND
9. Viru Maakohus rahuldas
10. juuni 2019 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates hagi esitamisest (
11. detsembrist 2018) kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda hageja ema arveldusarvele
12. kuupäevaks. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja määras, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Maakohtu põhjenduste kohaselt on kostjal kohustus hagejat ülal pidada, vaatamata sellele, et hageja on väidetavalt ebaseaduslikult Eestist ära viidud ning kostja esitas taotluse lapse tagastamiseks. Elatist tuleb makstakse regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Kostja igakuised vältimatud püsikulud on 321 eurot 85 senti, millele lisanduvad kulud toidule, riietele, transpordile. Kostja kulud on mõistlikus suuruses ning eluliselt usutavad. Kostja konto väljavõttest nähtuvalt on tema sissetulekuks vaid töötasu (ca 900 eurot kuus). Maakohus arvestas, et kostjal tuleb tasuda väikelaenu makseid, kuid see ei saa olla aluseks elatise vähendamiseks. Kui laen võeti väidetavalt pere huvides, saavad vanemad jagada oma kohustusi kokkuleppel või eraldi menetluses. Kohtu hinnangul on kostja tõendanud, et arvestades varalist seisu ei ole ta võimeline maksma lapsele elatist miinimummääras. Kostja selgituste kohaselt on tasuvama töö leidmine väga raske. Arvestades piirkonna majanduslikku olukorda luges kohus selle väite eluliselt usutavaks. Kostjal on oma piirkonna jaoks piisavalt hea sissetulek, kuid sellest ei jätku miinimummääras elatise maksmiseks. Ei ole mõistlik nõuda kostjalt töökoha vahetamist või kostjale ette heita, et ta ei teeni piisavalt raha hageja ülalpidamiseks. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kostjale kinnisvara ei kuulu. Kostjale kuulub sõiduk Audi A3 Avant (
13. a). Samas asjaolu, et kostjale kuulub nimetatud sõiduk, kostja võimet hagejale elatist maksta oluliselt ei muuda. Varaliste vahendite ühetaoline kasutamine perekonnaseaduse (

) § 102 lg 2 mõttes ei tähenda automaatselt kohustatud isiku sissetuleku võrdsetesse osadesse jagamist kohustatud isiku ja tema ülalpeetavate vahel. Eelduslikult on täisealise isiku vajadused ülalpidamiseks siiski suuremad kui alaealisel lapsel. Tuleb arvestada ka, et alaealise hageja ülalpidamisse peavad panustama mõlemad tema vanemad, samuti maksab riik alaealisele lastetoetust, mis suurendab vahendite hulka, mida alaealise ülalpidamiseks saab kasutada. Kohtuistungil avaldas hageja lepinguline esindaja, et hageja ema sissetulek kuus on töötasu 50 000 rubla ning riiklik toetus 5000 rubla, s.o kokku ca 785 eurot kuus. Hageja emal puuduvad Eestis kinnisvara, sõidukid ja sissetulekud. Hageja emal on lisaks hagejale veel kaks alaealist last. Ka hageja emal ei ole võimalik anda hagejale ülalpidamist miinimummääras. Maakohus viitas

1. a Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse materjalile („Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“), mille kohaselt oli 2010 – 2012 keskmine ülalpidamiskulud ühele lapsele 280 eurot kuus. Keskmine arvestuslik ülalpidamiskulu on kasvanud 34 euro võrra ning
2. a jaanuari seisuga sai keskmiseks ülalpidamiskuluks lugeda 314 eurot (226 euro võrra väiksem kui miinimumpalk). Kostja on teatanud kohtule, et alates
3. jaanuarist 2019 on Venemaa Föderatsioonis miinimumpalk 11 280 rubla (s.o 157 eurot) kuus. Eelduslikult peaks Venemaal elades kuluma miinimumvajaduste rahuldamiseks vähem raha kui Eestis elades. 3 Elatise suuruse määramisel arvestas maakohus, et riik maksab alaealistele lapsetoetust, mis suurendab vahendite hulka, mida alaealiste ülalpidamiseks saab kasutada. Hageja lepinguline esindaja on kohtule avaldanud, et hageja ema saab Venemaal lapsetoetust 5000 rubla. Seega mõistis maakohus kostjalt välja elatise 200 eurot kuus. Suurema elatise väljamõistmine asetaks kostja olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-t 8 ja § 232 lg-t
5. Maakohus ei ole kõiki tõendeid ja asjaolusid analüüsinud. Maakohtu põhjendused on vastuolulised. Maakohus on nõustunud sellega, et hageja ei pea oma kulusid tõendama ja tuvastanud, et hageja ema sissetulek on 50 000 rubla. Samas on maakohus märkinud, et on korduvalt teinud hageja esindajale ettepaneku esitada tõendid hageja ema sissetulekute ja hageja kulutuste kohta, kuid hageja ei ole tõendeid esitanud. Hagejale jääb arusaamatuks, mille alusel on maakohus asunud seisukohale, et Venemaa Föderatsioonis Moskva linnas on kulud lapsele oluliselt väiksemad kui Eestis. Kostja on täielikult töövõimeline. Seega on ta kohustatud teenima piisava sissetuleku hageja ülalpidamiseks. Kostja laenukohustused ei puuduta elatist. Kostja töötasu on 1000 – 1200 eurot kuus. Hageja on kostja ainus laps ja teisi ülalpeetavaid kostjal ei ole. Seega ei ole alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 215 eurot kuus. Samuti tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni p 2 täiendada selliselt, et elatis mõistetakse välja alates hagi esitamisest (
8. detsembrist 2018) kuni hageja täisealiseks saamiseni (XXXX ). Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
9. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuigi hageja on apellatsioonkaebuses palunud tühistada maakohtu otsuse tervikuna (vt apellatsioonkaebuse taotluste p-d 1 ja 2), ei ole tal õigustatud huvi, et vaidlustada seda osa otsusest, millega maakohus tema hagi rahuldas. Seetõttu lähtub ringkonnakohus sellest, et hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
10. Hageja on palunud mõista kostjalt välja elatis 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäära, s.o hageja on palunud välja mõista elatise
11. aastal kehtinud alammääras 250 eurot. Vaidlustatud otsusega mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates hagi esitamisest (
12. detsembrist 2018) kuni hageja täisealiseks saamiseni.
13. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel 4 (vt nt Riigikohtu
14. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.3). Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (vt nt Riigikohtu
15. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14).
16. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja ei ole piisava sissetuleku teenimise kohustust rikkunud. Asja materjalidest nähtuvalt oli kostja töötasuks perioodil novembrist 2018 kuni aprillini 2019 ca 1022 eurot kuus (neto; tl 145). Kostja elab Ida-Viru maakonnas (XX linnas). Statistiameti andmetel oli
17. aastal selle maakonna keskmiseks brutokuupalgaks 1009 eurot (http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=PA001). Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostjal on oma piirkonna jaoks piisavalt hea sissetulek. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeldada, et kostja töötaks teises piirkonnas, kus töötasud on kõrgemad (nt Harjumaal). 11.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause alusel olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt nt Riigikohtu

1. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11;
2. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13).
3. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et praegusel juhul esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks. Siinkohal ei saa nõustuda hagejaga, et maakohus ei ole kõiki tõendeid ja asjaolusid analüüsinud. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, milliseid tõendeid ja asjaolusid on hageja silmas pidanud. Samuti ei ole maakohtu põhjendused vastuolulised. Lähtudes Venemaa Föderatsioonis kehtestatud miinimumpalgast (11 280 rubla ehk ca 157 eurot kuus) asus maakohus õigesti seisukohale, et eelduslikult peaks Venemaal elades kuluma miinimumvajaduste rahuldamiseks vähem raha kui Eestis elades (Eestis oli hagi esitamise ajal miinimumpalgaks 500 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul annab nimetatud asjaolu alust vähendada elatist hagejale Venemaal makstava riikliku toetuse poole määra võrra.
4. Eelnevalt on ringkonnakohus leidnud, et kostja ei ole piisava sissetuleku teenimise kohustust rikkunud. Arvestades kostja varalist seisu koostoimes asjaoluga, et hageja vajadused on kaetud osaliselt muul viisil (peretoetusega), tuleb kostjalt väljamõistetavat elatist vähendada. Hageja lepinguline esindaja avaldas maakohtu istungil, et hageja saab riiklikku toetust (5000 rubla ehk ca 70 eurot). Ringkonnakohus selgitab, et elatist ei saa vähendada kogu peretoetuse võrra, vaid ½ peretoetuse ehk 35 euro võrra. Elatise suuruseks on seega arvestades hagi esitamise ajal kehtinud miinimumpalga määra 215 eurot (250 – 35).
5. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 2 on elatis välja mõistetud alates hagi esitamisest (
6. detsembrist 2018) kuni hageja täisealiseks saamiseni. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (TsMS § 442 lg 5 teine lause). Resolutsiooni selguse huvides peab ringkonnakohus vajalikuks täpsustada, mis ajani peab kostja elatist maksma ehk seda, millal hageja saab täisealiseks. Hageja on sündinud XXXX (tl 6), seega saab ta täisealiseks XXXX . Selles osas tuleb maakohtu otsust täiendada. 5
7. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson