← Eesti

1-19-8983/6

Obsah (6)§ 121§ 120§ 64§ 68§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2019, Tartu Kriminaalasja number 1-19-8983 (19278001603) Kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi sekretär Han

) § 121 lg 2 pde 2 ja 3 ning § 120 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Mariken Arro Süüdistatav Sander Laul. Isikukood 37506102748; elukoht XXX; XXX; XXX; emakeel XXX; XXX, XXX, XXX; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit pole, kahtlustatavana kinnipeetud 25. kuni 27. augustini 2019 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Tunnistada Sander Laul süüdi

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi korduvas kehalises väärkohtlemises lähisuhtes ning karistada teda 8 kuu pikkuse vangistusega. 2. Tunnistada Sander Laul süüdi

§ 120lg 1 järgi ähvardamises ning karistada teda 4 kuu pikkuse vangistusega.

3.

§ 64

lg 1 alusel suurendada raskemat karistust ja mõista Sander Laulule liitkaristuseks 10 kuud vangistust. 4.

§ 68lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.–27.

august 2019, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud ja 27 päeva vangistust. 5. Jätta

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Sander Laul ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

Sander Laul peab: 5.

  1. elama XXX; 1 5.
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5.
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 5.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 5.
  6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 2 alusel keelata Sander Laulul käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine. 7.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Sander Laulu käitumiskontrolli ajal osalema EELK Tartu Perekeskuse läbi viidavas sotsiaalprogrammis „Mehed päriselt“.

  1. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest. Käitumiskontroll algab otsuse jõustumisel.
  2. Arvata menetluskulude hulka sundraha 810 eurot. Jätta riigi kanda sundraha 405 euro ja kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud riigi õigusabi tasu 163,80 euro ulatuses. Mõista sundraha samuti 405 euro ja kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud riigi õigusabi tasu 90 euro ulatuses, kokku 495 eurot välja Sander Laulult.
  3. Menetluskulud tuleb Sander Laulul tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates võrdsetes osades hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kontole, mis on märgitud otsusele lisatud makseinfolehel. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates
  4. novembrist
  5. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
  6. peatüki
  7. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. PÕHIOSA Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse Sander Laulu kahe kuriteo toimepanemises. 2 Esiteks süüdistatakse S. Laulu teise inimese korduvas kehalises väärkohtlemises lähisuhtes. Seda seetõttu, et tema: – haaras
  8. augustil 2019 kella 22:00 paiku XXX maja magamistoas, olles alkoholijoobeseisundis, vasaku käega jõuga kinni oma elukaaslase E. U. paremast õlast ja pigistas, mille tagajärjel hakkas E. U. nutma. Sellise tegevusega põhjustas ta kannatanule füüsilist valu ja punetuse paremale õlale; – viskas
  9. augustil 2019 kella 23:30 paiku Tartus XXX maja köögis, olles alkoholijoobeseisundis, oma elukaaslast E. U. 1-liitrise veepudeliga, mis kannatanut ei tabanud, kuid kannatanu sai pihta pudelis olnud veega, misjärel lükkas S. Laul kannatanu põrandale pikali, istus kannatanule selga ja väänas kannatanu käsi selja taha ning proovis ära võtta kannatanu käes olnud mobiiltelefoni, mis ka õnnestus. Mõne aja pärast lõpetas S. Laul kannatanul seljas istumise ning kannatanu suundus teisele korrusele, kuid S. Laul takistas kannatanut, haaras kinni kannatanu kehast ja tõmbas, mille tagajärjel kukkus kannatanu trepi peale kõhuli maha. Sellise tegevusega põhjustas S. Laul E. U. füüsilist valu kätele ja põlvedele. Käte väänamise ajal ütles S. Laul E. U., et tapab kannatanu ära, millest kannatanu tundis hirmu; – lükkas
  10. augustil 2019 kella 02:30 paiku XXX maja magamistoas, olles alkoholijoobeseisundis, oma elukaaslast E. U. jõuliselt. Sellise tegevusega põhjustas ta E. U. füüsilist valu roiete piirkonnas; – lükkas 24.-
  11. augustil 2019 ajavahemikus kell 22:00–02:30 XXX maja elutoas, olles alkoholijoobeseisundis, oma elukaaslase E. U. diivani peale pikali, istus talle selga ja hoidis teda kinni; – tekitas ajavahemikus 24.–
  12. august 2019 XXX majas, olles alkoholijoobeseisundis, oma elukaaslasele E. U. lisaks füüsilisele valule järgmised tervisekahjustused: hematoomid paremale õlavarrele, marrastuse parema õla juurde, marrastused vasakule labakäele, hematoomid vasaku reie siseküljele; – kasutas
  13. augustil 2019 kella 13:30 paiku XXX maja köögis, olles alkoholijoobeseisundis, füüsilist vägivalda XXX M. U. suhtes, mis seisnes selles, et S. Laul haaras parema käega kinni M. U. kaelast ning hoidis vasakut kätt rusikas kannatanu juures löögivalmis, samal ajal surus S. Laul kannatanu pead vastu seina ja karjus. M. U. õnnestus ennast S. Laulu haardest vabastada, samuti tuli M. U. ja S. Laulu vahele S. Laulu elukaaslane E. U., misjärel lasi S. Laul M. U. lahti ning seejärel võttis M. U. sahtlist enesekaitseks noa. Sama sündmuse ajal ütles S. Laul M. U.: „Lähme välja, ma löön su maha.“ Sellise tegevusega põhjustas S. Laul M. U. füüsilist valu, muljumisjäljed kaelale ja neelamisraskused. Seega pani S. Laul toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes ja korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Teiseks süüdistatakse teda teise inimese korduvas ähvardamises tapmisega ja olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega. Seda seepärast, et ta: – ähvardas

  1. juunil 2019 täpselt tuvastamata kellaajal XXX majas oma elukaaslast E. U. tapmisega, mis seisnes selles, et ütles E. U.: „Kutsu see politsei siis, kui sul selline mõte oli, kutsu palun see politsei. Ja siis, kui ma sealt välja tulen, siis ma tapan teid kõik ära.“; 3 – ähvardas
  2. augustil 2019 kella 23:30 paiku XXX majas, olles alkoholijoobeseisundis, samal ajal, kui kasutas E. U. suhtes füüsilist vägivalda, E. U. tapmisega, mis seisnes selles, et ütles E. U., et tapab kannatanu ära; – ütles
  3. augustil 2019 ajavahemikus kell 10:30-13:30 XXX majas, olles alkoholijoobeseisundis, E. U., et tapab kõik ära ja paneb maja põlema ning kui E. U. politsei kutsub, kirjutab kannatanu oma surmaotsusele alla. E. U. oli alust karta ähvarduste täideviimist, kuna S. Laulul on alkoholi tarvitamise XXX ja XXX probleemid. E. U. oli reaalne hirm, et S. Laul viib ähvardused täide, kuna S. Laul oli vägivalda kasutanud nii E. U. kui M. U. suhtes, lõhkunud XXX majas asju ning E. U. ja M. U. isiklikke asju, neid aknast alla või prügikasti visates. Seega pani S. Laul toime teise inimese ähvardamise tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega ja olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega, s.o

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava S. Laulu, tema kaitsja vandeadvokaadi Otto Preemi ja abiprokuröri Mariken Arro vahel sõlmitud kokkuleppe järgi tunnistatakse S. Laul süüdi

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 120 lg 1 järgi.

Teda karistatakse

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega ja

§ 120

lg 1 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loetakse kergem karistus kantuks raskema karistusega ja mõistetakse S. Laulu liitkaristuseks 10 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvatakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.–27.

august 2019, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõistetakse S. Laulule lõplikule ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuseks mõistetud vangistus jäetakse

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui S.

Laul ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja järgib talle katseajaks pandud

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p 2 alusel tuleb S.

Laulul keelata käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

§ 75lg 2 p 8 alusel on S.

Laul kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis „Mehed päriselt“, mille viib läbi EELK Tartu Perekeskus. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb S. Laul

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 120 lg 1 järgi süüdi mõista.

Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Seni on kriminaalasjas arvatud menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 253,80 eurot. Lisaks tuleb lugeda menetluskulude hulka sundraha 810 eurot. Seega on menetluskulud kokku 1063,80 eurot. Kokkuleppe alusel ja KrMS § 180 lg 3 teise lause järgi jäetakse riigi kanda sundraha 405 euro ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 163,80 euro ulatuses. Sundraha samuti 405 euro ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 90 euro ulatuses (kokku 495 eurot) mõistetakse kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel välja süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb S. Laulul menetluskulud tasuda ositi 1 aasta jooksul otsuse jõustumisest arvates. 4 Kokkuleppe kohaselt tuleks „asitõend „PAKEND nr 1““ jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Selles pakendis asub CD-plaat meediasalvestusega. Kohus jätab selle plaadi tõepoolest toimikusse, aga ei kajasta seda infot otsuse resolutsioonis. Nimelt ei ole see plaat kohtu hinnangul asitõend. KrMS § 124 lg 1 järgi on asitõend kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. Seega on asitõendi olemuslikuks tunnuseks see, et ta on asendamatu. Asendamatu võib olla ka meediasalvestusega plaat: nt kui selle plaadiga lõigates on tekitatud kellelegi tervisekahjustus (siis on plaat kuriteo toimepanemise vahend), kui sellel leidub nt sõrmejälgi või ilmselt ka siis, kui seda plaati kasutati kuriteo toimepanemiseks sellel olevate failide abil (nt sisaldab plaat piraattarkvara või sellel olevate videote teel pressiti kelleltki midagi välja). Praegu millegi sellisega tegemist pole: viidatud plaadid ei ole kuidagi asendamatud, vaid kannavad endas faile, mis on sinna salvestatud mingilt muult andmekandjalt. Seega on tegemist andmekandjatega, nagu on andmekandjateks kriminaaltoimikus olevad paberid. Et plaatidelt oleva teabe tajumine eeldab erinevalt paberitest abivahendi (arvuti) olemasolu, ei muuda plaate asitõenditeks. Seetõttu jätab kohus nende osas otsuse resolutsioonis seisukoha võtmata. Nendega tuleb talitada täpselt nii, nagu muude toimikus olevate asjadega, st paberitega: nad jäävad kriminaalasja materjalide juurde ehk toimiku vahele. /allkirjastatud digitaalselt/ 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.