Obsah (8)

§ 424§ 68§ 73§ 78§ 50§ 24§ 16§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Tartu Maakohus 10. oktoobril 2019 Tartu kohtumajas 1-18-10352 kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi se

§ 424

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Silva Rood Süüdistatav Vahur Kasesalu elukoht: XXX; isikukood 36908092748; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; haridus: XXX, töökoht: XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 29.06.01.07.2018 Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 309 lg 3, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Vahur Kasesalu

§ 424

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata lugeda mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.06.-01.07.2018, s.o 3 (kolm) päeva, Vahur Kasesalu poolt 1 ärakandmisele kuuluv karistus on 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 73

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui Vahur Kasesalu ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Vahur Kasesalult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. Jätta kriminaalasja materjalide juurde DVD plaat videosalvestisega. Välja mõista Vahur Kasesalult riigituludesse menetluskuludena sundrahast 310 (kolmsada kümme) eurot ja muud menetluskulud 577 (viissada seitsekümmend seitse) eurot 80 senti. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et Vahur Kasesalul on õigus tasuda menetluskulud 887 (kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot 80 senti ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summa tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Vahur Kasesalu viitenumber menetluskulude tasumisel on

1. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates 2 kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis alates
2. oktoobrist
3. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. SÜÜDISTUSE SISU
4. Vahur Kasesalu süüdistatakse

§ 424

lg 1 järgi selles, et tema 29.06.2018 kella 22.30 paiku Tartu linnas Võru tänaval juhtis mootorsõidukit Škoda Superb reg märgiga XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,16 mg/l kohta. 2. Vahur Kasesalu rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. II. KOHTU SEISUKOHT SÜÜDISTUSE OSAS 3.

§ 424

näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. 4. Kuriteo objektiivse koosseisu täitmiseks on seega vajalik, et erilise isikutunnusega isik

§ 24lg 2 mõttes, s.o joobes juht, juhib mootorsõidukit.

Juhtimise mõiste on tuletatav liiklusseaduse § 2 punktist 19, mis sätestab, et juht on isik, kes juhib sõidukit, või maastikusõidukit, juhib või ajab teel loomi. Kohtupraktika kohaselt on juhtimine tegevus sõiduki või looma kulgemise suunamiseks. Mootorsõiduki juhtimise mõistesse kuulub ka sõidu alustamine, st mootorsõiduki juhi poolt sõiduki liikumisse viimine (Riigikohtu otsus nr 3-1-1146-03, punkt 5).

1. Vahur Kasesalu ei tunnista end talle esitatud süüdistuses süüdi ja väidab, et ta ei ole 29.06.2018 sõidukit juhtinud. Tema kohtus antud ütluste kohaselt läks ta 29.06.2019 õhtul peale kella kümmet Võru tänava Fastersisse õlut ostma jalgsi. Seal sai ta kokku oma tuttavaga, kellega koos tarbis viina. Fastersis oli ta 30-40 minutit. Kui ta Fastersist ära tuli, istus ta autosse, et panna rahakott kindalaekasse ja seejärel minna jalgsi koju. Auto Škoda Superb tõi Fastersi parklasse selle omanik T. K. , autovõtmed tõi ta tema kätte, viskas laua peale. T. K. helistas talle õhtul kuskil kella 8 ajal ja ütles, et toob auto 9 ajal ära. K. sai aru, et ta on purjus ja oli tige tema peale. Ta ütles K.e, et läheb Fastersisse ja toogu auto sinna, tema on seal. Fastersi juures 3 parklas olevast seltskonnast tahtis keegi tal autovõtmeid ära võtta. Ta sai aru, et kutsuti politsei ja ta läks minema, kuna ei tahtnud politseiga suhelda. Ta kõndis paarsada meetrit kodu poole ja jäi istuma tagavaraosade kaupluse „Forss“ ette, jõi kaasa ostetud õlut, mida oli 3 purki, üks neist oli avatud. Siis tuli politsei. Teda pandi puhuma, ta ütles, et ei kirjuta ühelegi paberile all, kuna on alkoholijoobes. Vahur Kasesalu tunnistas, et oli sellel päeval alkoholi tarbinud koos oma naabrimehega. Pärast seda kui ta tema juures ärkas, jõid nad veel viina ja siis läks ta Fastersisse õlut ostma.
2. Tunnistaja T. K. andis ütlusi selle kohta, et ta rendib sõiduautot Škoda Superb Vahur Kasesalule. Sellel on Tartu Taksopargi logod ja plafoon, mis on eemaldatavad. Ta on nimetatud sõiduautot pärast remonti toimetanud nii Vahur Kasesalu elukohta XXX tänavale kui Võru tänava Fastersi juurde. Tunnistaja ei mäleta, mis kuupäeval ta viis auto Fastersi parklasse. Ta on seda teinud paar korda siis, kui Vahur Kasesalu on olnud Fastersis. See on olnud päevasel ajal kui inimesed töötavad.
3. Seega ei ole kohtu hinnangul välistatud, et T. K. viis
4. juunil 2018 sõiduki Škoda Superb Tartus Võru tänaval asuva kiirtoidukoha Fasters parklasse nii nagu väitis oma ütlustes Vahur Kasesalu. Kokkuleppe kohaselt pidi T. K. toimetama sõiduki sinna kella 9 paiku õhtul. Vahur Kasesalule süüks arvatud tegu leidis aset hiljem,
5. juunil 2018 kella 22.30 paiku. Kas Vahur Kasesalu juhtis sellel õhtul sõiduautot Škoda Superb või mitte, selle kohta ei tea tunnistaja T. K. midagi.
6. Vahur Kasesalu ütlused selle kohta, et tema ei juhtinud 29.06.
7. a õhtul kella 22.30 paiku sõidukit Škoda Superb, on ümber lükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, milleks on tunnistajate T. S. ja A. L. ütlused ning viimase poolt sündmuskohal telefoniga tehtud video.
8. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks ka foto või film või muu teabesalvestis. Kohus leiab, et nii nagu eraeluliste kõnede salvestisi on kohtupraktika käsitlenud muu teabesalvestisena KrMS § 63 lg 1 tähenduses (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-33-11 punkt 9), on seda ka videosalvestis. Telefoniga tehtud video salvestise saamisel ei ole rikutud tõendite kogumise üldtingimusi, mis on sätestatud KrMS §-s
9. Tõendi jõudmine kohtusse on jälgitav. Tunnistaja kinnitas, et saatis oma telefoniga tehtud video prokurörile ja prokurör esitas selle salvestise kohtule. Kohus leiab, et tegemist on lubatud tõendiga.
10. Tunnistaja T. S. ütlustega loeb kohus tõendatuks, et 29.06.20198.a õhtul peale kella kümmet viibis tunnistaja Tartu linnas Võru tänava ääres asuva toidukoha Fasters parklas koos oma tuttavatega, kui sinna sõitis taksotunnustega auto Škoda Superb reg märgiga XXX. Autos oli ainult juht, kes tuli autost välja ja läks Fastersisse. Selgelt oli näha, et juht oli joobes, tema kõnnak oli tuikuv. Seetõttu pälvis ta nende tähelepanu. Juhil olid jalas lühikesed püksid ja seljas ruuduline särk, nööbid eest lahti, peas oli soni. Fastersis oli juht umbes 5 minutit. Kui ta välja tuli, oli tal käes kolm õlut. Juht tegi autoukse lahti, istus autosse, sõber HA. L. jõudis võtta võtme eest. Nad selgitasid juhile, et täispeaga ei ole viisakas sõita. Kohapeal võttis juht lonksu õlut. Tema helistas politseisse. Nad ütlesid juhile, et politsei on kutsutud. Juht kõndis minema Aardla tänava suunas. Kui politsei kohale jõudis, andsid nad juhi kirjelduse ja näitasid, kuhu suunas ta liikus.
11. HA. L. andis tunnistajana T. S. ga samasugusid ütlusi. Tunnistaja ütluste kohaselt seisis ta koos oma seltskonnaga Fastersi ees tanklapoolses otsas. Tema oli näoga sõidutee poole, kus asub kauplus Rimi ja nägi, et suure hooga tuleb valge auto, peal taksoplafoon. Ta keeras selja 4 ja rääkis oma elukaaslasega, kes ütles, et see auto tuleb suure kaarega siia. Ta nägi, kuidas autost tuli välja härra, väljatulemine oli raske. Mees läks tuikuva sammuga Fastersisse. Peas oli tal sonimüts ja seljas ruuduline särk, hõlmad lahti. Autos kedagi rohkem ei olnud. Autol, Škoda Superb, oli katusel takso plafoon ja külgedel Tartu Taksopargi märgid. Juht oli Fastersis maksimaalselt 10 minutit. Kui ta välja tuli, olid tal süles õllepurgid. Kuna mees oli kahtlane, võttis ta välja oma telefoni ja hakkas filmima. Mees suundus auto poole hoogsa sammuga, nad sekkusid ja tema küsis, kas mees on alkoholi tarvitanud. Kui mees suu avas, oli alkoholi, pohmelli lõhna tunda ja oli aru saada, et ta on raskes alkoholijoobes. Ta ei suutnud midagi vastata. Mees tegi autoukse lahti ja tahtis autosse istuda. HA. L. hakkas teda takistama, T. S. helistas politseisse. Nad rääkisid juhiga ilusti, et ta loobuks sõitmast, aga ta ei loobunud. Mees istus rooli taha, käivitas auto, suutis ukse kinni panna ja hakkas tagurdama, auto liikus 1-1,5 m. Ta hüppas hoo pealt autosse, oli juhil süles, seiskas auto ja võttis süütevõtme ära. Mees tuli autost välja ja ütles, et ta läheb siis jalgsi koju Pihlaka tänavale. Mees hakkas liikuma tankla Circle-K suunas ja edasi Forss poole, mis müüb auto varuosasid. Fastersi juurde tuli kolm politseiekipaaži päris kiiresti, nad näitasid, kuhu suunas mees läks. Tema kinnipidamist tunnistaja ei näinud.
12. HA. L. ja T. S. kinnitasid kohtus, et süüdistatav on sama inimene, kes juhtis 29.06.2018 taksotunnustega sõidukit Škoda Superb.
13. HA. L. poolt filmitud salvestiselt on näha, kuidas Vahur Kasesalu, peas soni ja seljas eest lahtine ruuduline särk, tuleb taksotunnustega sõiduki juurde, paneb õllepurgid katusele taksoplafooni juurde ja avab autoukse. Meeshääl ütleb talle, et sa oled täis ju, ei sõida kuskile. Lubatakse politsei kutsuda. Vahur Kasesalu võtab katuselt õllepurgi ja sellest lonksu. Sõnelus juhiga jätkub, tehakse ettepanek ta koju saata. Vahur Kasesalu ütleb, et sõidab koju Pihlaka 19, keeldub abist. Ta võtab katuselt õllepurgid ja istub autosse, käivitab auto. Sõiduki juhtimist püütakse takistada. Salvestiselt on näha, et kui sõiduki juhipoolne tagaratas oli sellel ajal kui juht sõidukisse istus, kuival asfaldil, selle taga oli veeloik, siis sündmuse lõppedes, kui juht sõidukist väljub, on sama tagaratas keset suurt veeloiku.
14. Seega on tunnistajate T. S. ja HA. L. ühesuguste ütlustega tõendatud, et Vahur Kasesalu juhtis 29.06.
15. a õhtul mootorsõidukit Škoda Superb, sõites sellega Tartu linnas Võru tänavalt kiirtoidukoha Fasters ette.
16. Kuigi Vahur Kasesalu jätkas mootorsõiduki juhtimist ka pärast Fastersist väljumist parklas – käivitas auto ja liigutas selle parkimise kohalt ära, ei saa seda talle süüks arvata. KrMS § 268 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Asjaolu, et Vahur Kasesalu juhtis mootorsõidukit ka pärast kauplusest tagasitulekut, selgus alles kohtuliku uurimise käigus. Selles ei ole Vahur Kasesalule süüdistust esitatud.
17. Tunnistaja T. M. i ütluste kohaselt oli ta 29.06.2018 tööl, kui politsei sai väljakutse, et Võru ja Aardla tänava ristmikul Fastersi juures on joobes juht. Teade tuli läbi juhtimiskeskuse õhtul peale kella kümmet. Nad sõitsid koos patrullpolitseinik M. M. iga Fastersi parklasse. Seal oli palju inimesi. Neile öeldi, et juht jalutas ära Aardla tänava suunas, anti isikukirjeldus. Kirjeldatud isiku leidsid nad esimese nurga tagant Aardla tänaval. Tal oli seljas kirjeldusele vastav ruuduline särk, jalas lühikesed püksid ja peas soni või nokamüts. Mees istus trepil, kaasas olid õllepurgid. Sellel ajal mees õlut ei joonud. Nad paigutasid mehe oma sõidukisse taha turvakuuti, tema isiklikud asjad, sh õllepurgid pandi eraldi sahtlisse.
18. Prokuratuuri andmebaasi PRIS väljatrüki andmetel on sõidukiga Škoda reg nr XXX 5 toimunud sündmus registreeritud numbriga XXX. Patrullitoimkonna XXX, koosseisus M. M. ja T. M. , patrullilehe andmetel said nad selle sündmuse teate joobes juhi kohta 29.06.2018 kell 22.40 ja tabasid isikukirjeldusele vastava juhi Aardla 23c maja juurest kell 22.
20. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Vahur Kasesalu kahtlustatavana kinni 29.06.2018 kell 22.46 Tartu linnas Aardla tn 23c juures. Vahur Kasesalu kõrvaldati sõiduauto Škoda Superb reg märgiga XXX juhtimiselt 29.06.2018 kell 22.
21. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akti kohaselt teisaldati nimetatud Tartu Taksopargi logodega sõiduk, mille omanik on T. K. , Tartus Võru tn 79 juurest Tartus XXX. Asjaolu, et sõiduki omanik on T. K. ja kasutaja Vahur Kasesalu, kinnitab Politsei ja Piirivalveameti andmebaasist välja trükitud õiend. Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroo andmetel on Vahur Kasesalul kehtiv juhiluba nr XXX kuni 18.08.
23. Tunnistaja T. M. i sõnul tuli neile appi teine politseipatrull kutsungiga XXX, kuna nende autos ei olnud tõenduslikku alkomeetrit.
24. Vahur Kasesalu on nõustunud alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga, kuid on keeldunud dokumente allkirjastamast. Tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 väljatrükk tõendab, et T. M. mõõtis Vahur Kasesalul 29.06.2018 ajavahemikus kell 23.0523.16 alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 1,31 mg/l kohta. Laiendmääramatust arvesse võttes oli lõplik tulemus 1,16 mg/l kohta.
25. T. S. ja HA. L. ütlused tõendavad, et Vahur Kasesalul olid silmaga nähtavad joobetunnused juba sõidukist väljumisel, tema kõnnak oli taaruv. Fastersis viibis ta lühikest aega, 5-10 minutit enne seda kui väljus 3 õllepurgiga. Seega ei vasta tõele Vahur Kasesalu ütlused ka selle kohta, et ta vahetult enne kella 22.30 istus 40 minutit koos tuttavatega Fastersis ja tarvitas viina. HA. L. suhtles Vahur Kasesaluga väga lähedalt, kui püüdis takistada tal sõidukisse istumist, ja tundis alkoholilõhna. Tunnistajate ütluste kohaselt võttis Vahur Kasesalu kaasa ostetud õllepurgist ühe lonksu, see nähtub ka salvestiselt. Enne sündmuskohalt lahkumist ta kohapeal rohkem alkoholi ei tarvitanud. Politseipatrull kutsungiga XXX reageeris saabunud teatele kiiresti ja leidis 4 minutit hiljem sõiduki juurest lahkunud Vahur Kasesalu üles. Tunnistaja T. M. i ütluste kohaselt sellel ajal Vahur Kasesalu alkoholi ei tarvitanud. Kaasas olnud kolm õllepurki olid täis. Patrullautos ei saanud Vahur Kasesalu samuti alkoholi tarbida, kuna tema isiklikud esemed, sh õlu paigaldati eraldi sahtlisse.
26. Seega ei saanud Vahur Kasesalu ajavahemikul kui ta väljus sõiduautost Škoda Superb kuni alkoholijoobe mõõtmiseni tarvitada sellistes kogustes alkoholi, mis oleks talle tekitanud nii suure alkoholijoobe nagu tõendusliku alkomeetriga mõõdeti. 23.

§ 424

on joobeseisundi kui tunnuse osas blanketne norm, mille sisustamiseks tuleb pöörduda liiklusseaduse poole. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 69 lõike 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

1. Seega rikkus Vahur Kasesalu LS § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 nõudeid, juhtides 29.06.
2. a õhtul kelle 22.30 paiku Tartu linnas Võru tänaval mootorsõidukit alkoholijoobes, s.o seisundis 6 kus alkoholisisalduseks tema väljahingatavas õhus oli 1,16 mg/l kohta. Väga väikeses koguses õlle, ühe lonksu joomine, ei saanud oluliselt Vahur Kasesalu alkoholijoobe suurust mõjutada. Arvestades selle suurust, mis oluliselt ületab LS § 69 lg 2 punktis 1 ettenähtud piirmäära, ei ole kahtlust, et Vahur Kasesalu oli mootorsõidukit juhtides sellises alkoholijoobes, mille olemasolul on mootorsõiduki juhtimine keelatud.
3. Kohus on seisukohal, et Vahur Kasesalu pani kuriteo toime otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Tema joove oli nii suur, et oli väliselt tajutav tunnistajatele, kes tundsid alkoholilõhna ja kirjeldasid juhi taaruvat kõnnakut. Vahur Kasesalu tunnistas, et oli päeva jooksul korduvalt tarvitanud kanget alkoholi. Seega teadis Vahur Kasesalu, et ta on sellises alkoholijoobes, milles mootorsõiduki juhtimine on keelatud. 26. Vahur Kasesalu teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole. III. Kohtu seisukoht karistuse osas 27.

§ 56lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü.

Samuti arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 28.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. 29.

§ 424

lg 1 järgi on võimalik süüdlast karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 424

lg 3 alusel võib kohus lisakaristusena võtta ära sõiduki juhtimise õiguse alates 3 kuust.

1. Vahur Kasesalu ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Tal on seisuga 21.09.2018 kaks väärteokaristust ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 88 järgi, s.o tasulise sõitjateveo eest ilma seaduses ettenähtud dokumentideta. Need on määratud 13.08.2018 ja 05.09.
2. Lisaks ÜTS §-le 88 karistati Vahur Kasesalu 13.08.2018 ka LS § 207 lg 1 järgi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest. Seega on käesolevas asjas etteheidetav tegu, alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine, Vahur Kasesalu jaoks esmakordne.
3. Vahur Kasesalu karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole.
4. Kohus on seisukohal, et

§ 424

lg 1 järgi ei võimalik Vahur Kasesalu karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega. Vahur Kasesalu juhtis mootorsõidukit, millel olid takso tunnused. See andis inimestele signaali, et ta on osutamas taksoteenust. Seda kinnitab ka videosalvestis, mille kohaselt tema juurde tuli inimene ja soovis saada taksoteenust. Selline käitumine suurendab süü suurust, kuna tekitab suuremat ohtu liiklejatele. Liiklusesse võib sattuda tugevas alkoholijoobes klienti teenindav taksojuht. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks karistada Vahur Kasesalu rahatrahviga. 7 33. Kuna Vahur Kasesalu ei ole varem selliste süütegude eest karistatud, kahjulikke tagajärgi tema tegu kaasa ei toonud, on võimalik teda karistada

§ 424

lg 1 järgi sanktsiooni alammäära lähedase vangistusega, milleks on 4 kuud vangistust. See vastab koos lisakaristusega tema süü suurusele ja on piisav, et mõjutada teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. 34. Kohus peab vajalikuks eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt kohaldada Vahur Kasesalule lisakaristusena

§ 50lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks.

Vahur Kasesalu ei ole avaldanud mingit kahetsust, et ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobeseisundis olles, mistõttu on alust arvata, et ta ei ole oma sellist tegu tauninud. Nii tunnistajate ütlustest kui ka videosalvestiselt on näha, et pärast keelamist asuda sõidukit juhtima, tegi Vahur Kasesalu seda ikkagi, võttes lisaks lonksu õlut juurde. Alles süütevõtme äravõtmine takistas tal sõidu jätkamist. Selline tema tegevus ja suhtumine toimepandusse annavad aluse arvata, et ta võib juhtimisõigust omades samasuguseid süütegusid uuesti toime panna.

1. Riigikohus on korduvalt märkinud, et liikluskuriteos süüdimõistetult võib kohus jätta juhtimisõiguse ära võtmata üksnes väga erandlikel juhtudel (20.04.
2. a otsus nr 3-1-1-2006 p 9). Vahur Kasesalu puhul ei ole ühtegi sellist erandlikku asjaolu, mis õigustaks juhtimisõiguse äravõtmata jätmist. Kohtu hinnangul ei saa juhtimisõiguse alles jätmise põhjuseks olla see, et Vahur Kasesalu teenib elatist taksoteenust osutades, milleks on tal vajalik omada juhtimisõigust. Vastupidi, sõitjateveoteenust osutavatel juhtidel on kõrgendatud hoolsuskohustus. Isik, kes teenindab kliente, peab tagama liikluses nende turvalisuse ja seetõttu eriti hoolikalt jälgima, et ta on mootorsõidukit juhtides kaine.
3. Kohus on seisukohal, et Vahur Kasesalu on võimalik mõistetud vangistusest tingimisi vabastada

§ 73

sätteid kohaldades, kuna talle on see esmakordne süüdimõistmine ning reaalse vangistuse kandmisele saatmine ei ole otstarbekas. Vahur Kasesalul ei ole varasemast ajast ühtegi karistust ka väärtegude eest, mis oleks seotud alkoholi tarvitamisega. Seetõttu ei ole vajalik kohaldada tema suhtes käitumiskontrolli ja määrata lisakohustusi. IV. Menetluskulud

1. Vahur Kasesalu menetluskuludeks on õigusabikulud kohtueelses menetluses 60 eurot ja kohtumenetluses 517,20 eurot, kokku 577,20 eurot, samuti kutsete saatmise kulu 0,60 eurot. Sellele lisandub KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha, mille suuruseks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot. Palga alammäär on alates
2. jaanuarist 2019 540 eurot.
3. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleks Vahur Kasesalul tasuda riigituludesse menetluskuludena sundraha 810 eurot ja muud menetluskulud 577,80 eurot, kokku 1387,80 eurot.
4. Vahur Kasesalu sissetulekuks on taksoteenuse osutamise eest saadav tasu, tema enda sõnul 500-600 eurot kuus. Seoses juhtimisõiguse äravõtmisega kaotab ta kolmeks kuuks selle sissetuleku. Selleks, et mitte panna Vahur Kasesalu raskesse majanduslikku olukorda, peab kohus põhjendatuks vähendada sundraha 500 euro võrra ja anda KrMS § 180 lg 3 alusel 8 ülejäänud menetluskulude (887,80 euro) ositi tasumiseks aega 12 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 9