← Eesti

2-18-16827/28

Obsah (14)§ 158§ 147§ 148§ 153§ 22§ 168§ 165§ 150§ 171§ 170§ 172§ 173§ 84§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Vanemkohtujurist Anu Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 06.12.2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-16827 Tsiviilasi T T (T

) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt esitab haldur pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toimingute tegemist kohtule aruande, mis peab sisaldama käesoleva seaduse § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 esimene lause sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. 2 Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad T T (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 05.11.2019 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded T T (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1500 eurot tähtajaga kuni 19.11.2019 alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb

§ 158lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et T T (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihalduri aruande kohaselt pankrotivara puudub. Puuduvad taotlused vara välistamiseks pankrotivarast. Puuduv võlgnikule makstav elatis

§ 147mõistes.

Puuduvad massikohustused (vastavalt

§ 148

).

§ 153

lg 1 p 1 järgus nõudeid ei esitatud ja vastavaid väljamakseid ei ole teostatud.

§ 153

lg 1 p 2 järgus väljamakseid ei ole teostatud.

§ 153lg 1 p 3 järgus nõudeid ei esitatud ega vastavaid väljamakseid ei ole teostatud.

Pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid ja puudub pandieseme müügist saadud tulu. Pankrotimenetluses puudub müümata pankrotivara. T T (pankrotis) pankrotimenetluses on pankrotihaldur kontrollinud, kas võlgnik on enne pankroti väljakuulutamist teostanud tagasivõidetavaid tehinguid, kontrollinud võlgniku pangakonto seisu, samuti kontrollinud maksuametist ja pangakontolt võlgniku deklareeritud väljamakseid, st tegelenud e-maksuameti andmete jälgimise ja kontrolliga. Pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid, samuti ei kavatse pankrotihaldur neid esitada. Pankrotimenetluses puuduvad kohtukulud. Ajutise halduri tasu ja kulutused on 600 eurot (sisaldab km), mis on kinnitatud pankrotimäärusega. Nimetatud summa ei ole välja makstud. Haldur ei saa väita, et maksejõuetuse põhjuseks oleks olnud raske juhtimisviga ja/või kuritegu. Pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel (

§ 22lg 5).

Käesolevas menetluses ei jätku vahendeid halduri tasu ja menetluskulude hüvitamiseks, millest tulenevalt paneb pankrotiseadus haldurile menetluse lõpetamise kohustuse (

§ 158lg 3).

Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväidet esitanud ei ole.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldajate pankrotimenetluses tunnustatud nõuded on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus T T (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. T T (pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajate nõuded

§ 153

lg 1 p 2 kohases rahuldamisjärgus jäänud rahuldamata järgmiselt: Eesti Vabariik (RTK kaudu) 5987 eurot; Koduliising OÜ 2470,99 eurot; Tallinna Munitsipaalpolitsei 110,22 eurot; Politsei- ja Piirivalveamet 1419,98 eurot; Aktiva Finants OÜ 1828,40 eurot; OÜ Kaupmehe järelmaks 1794,99 eurot; Rahandusministeerium 132,74 eurot; ERA Liisinguteenus AS 956,24 eurot; OÜ AF Võlamenetlus 1782,73 eurot; Folkia AS Eesti filiaal 382,37 eurot ja Rahandusministeerium 21,12 eurot.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Rein Vaiksaar tuleb vabastada T T (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Pankrotihaldur Rein Vaiksaar tasu ja vajalike kulutuste kindlaksmääramist ning nende hüvitamist taotlenud ei ole. 3

§ 150

lg 1 p 2 ja 3 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu pankrotimenetluse kulud.

§ 150lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku T T (pankrotis) kanda.

§ 171

lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Toomas T (pankrotis) on 20.03.2019 esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks.

§ 170

lg 1 esimese lause kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada T T (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlgnik on nõustunud ise täitma usaldusisiku kohustusi. Tulenevalt sellest nimetab kohus T T usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel T T. Võlgnik on kohustatud

§ 173

lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 172

lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Sama paragrahvi lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

§ 84

kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohustab kohus usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb usaldusisikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. T Tl tuleb esimene usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 06.12.2020.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi 4 nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.