KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (TAGASELJAOTSUS) Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-1352

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on avalikult kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Hageja nõuab kostjalt 980,18 euro (põhivõlgnevus 669,65 eurot, intress 37,63 ja 30.04.2019 seisuga viivis 272,90 eurot) ja edasiulatuva viivise (määraga 0,0049041% päevas põhivõlasummalt 669,65 eurot alates 01.05.2019 kuni põhivõla tasumiseni) väljamõistmist tulenevalt hageja õiguseellase AS LHV FINANCE ja kostja vahel 15.05.2015 sõlmitud järelmaksuga müügilepingust nr 586278. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444

lg 3) ning tunnistab selle

§ 468lg 1 p 2 järgi omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 2

§ 173

lg 1).

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

Kohus, tutvunud hageja menetluskuludega (riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulu 420 eurot), leiab, et need kuuluvad rahuldamisele osaliselt, arvestades hageja nõuet ja hagiavalduse mahtu ning sisu. Tegemist on nn masshagiga, kus hageja kasutab hagiavaldusena väljatöötatud standardset vormi. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja kvalifikatsiooni, reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Eelneva põhjal määrab kohus hageja põhjendatud menetluskulud kindlaks summas 300 eurot (põhjendatud riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulu 125 eurot).

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja aadressi ja toimivate sidevahendite puudumise tõttu toimetab kohus käesoleva otsuse kostjale

§ 317lg 1 p 1 alusel kätte avalikult. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 3