KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- detsember 2019 1-06-12187 Juhan Sarv, Aarne Sarjas ja Mati Kartau Märt Ringmaa (isikukood 33805310300) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
- oktoobri
- a määrus Süüdimõistetu Märt Ringmaa ja tema kaitsja Raiko Paas, määruskaebused Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- oktoobri
- a määrus muutmata ja Märt Ringmaa ning tema kaitsja määruskaebused rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohus tunnistas
- märtsi
- a otsusega Märt Ringmaa süüdi kriminaalkoodeksi (KrK) § 15 lg 2 – § 144 lg 1, § 2074, karistusseadustiku (KarS) § 114 p-de 2, 3, 7 – § 25 lg 2, § 203 – § 25 lg 2, § 405 lg 2 – § 25 lg 2, § 415 lg 1, KrK § 186 ja KarS § 209 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus talle liitkaristuse 15 aastat vangistust. M. Ringmaa karistusaeg algas
- novembril 2005 ja lõpeb
- novembril
- septembril 2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid M. Ringmaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- oktoobri
- a määrusega M. Ringmaa vangistusest ennetähtaegselt vabastamata.
- Maakohus tõi positiivsena välja, et M. Ringmaa on vangistuses käitunud hästi, ta on aktiivselt täitnud täitmiskava ning tal on vabaduses kindel elukoht ja toetavad lähedased. Eelmärgitule vaatamata tuleb M. Ringmaa puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos ning leida, et uue kuriteo risk on süüdimõistetu vabastamiseks liialt suur ning seda vaatamata tema kõrgele eale. M. Ringmaa puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema karistusandmed ning isikut iseloomustatavad andmed. Karistusregistri andmetel on M. Ringmaal üks kehtiv kriminaalkaristus. Ta on süüdi tunnistatud dokumendi võltsimises, kelmuses, lõhkeseadeldise ebaseaduslikus valmistamises ja kohaletoimetamises, võõra vara tahtliku rikkumise katses, plahvatuse tekitamises ja mõrvakatses. Tegemist on tegudega, mis oleksid võinud kaasa tuua äärmiselt raskeid tagajärgi ning on ohtlikud tervele ühiskonnale. Süüdistuse kohaselt tegutses M. Ringmaa äärmise hoolimatusega nii inimeludesse kui ka teiste isikute varasse, mh omamata selleks konkreetset motiivi ning saamata sellest mingisugust kasu. Sellised asjaolud viitavad M. Ringmaa julmusele ning ettearvamatule käitumisele. Arvestades ülaltoodut asus kohus seisukohale, et M. Ringmaa võib vabanemise korral jätkata üldohtlike kuritegude toimepanemist. Kuivõrd M. Ringmaa sissetulekuks oleks vabanemisel olnud ainult vanaduspension ja teda on karistatud varavastaste kuritegude eest (pettis riiki, et saada vangistuses oldud aastate eest pensioni), siis ei ole maakohus veendunud, et majanduslike raskuste tekkimisel ei paneks süüdimõistetu taas toime ka varavastaseid kuritegusid. M. Ringmaa toimetulekut vabaduses võivad negatiivselt mõjutada ka tasumata võlad (2032 eurot 88 senti). Ka M. Ringmaa isikut iseloomustavad andmed annavad aluse kahelda, kas ta suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ja uusi kuritegusid mitte enam toime panna. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt tagajärgedele mõeldes arvestab M. Ringmaa ainult enda seisukohti ja vajadusi. Oma süüd lõhkeseadeldiste valmistamises ja kelmuses ta ei tunnista. Kaitsja viide M. Ringmaa halvale terviseseisundile ei ole kohtu hinnangul põhjendatud, kuna see ei ole kinnitatud dokumentaalselt. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD M. Ringmaa määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Ringmaa, kes palub lahendi tühistada ja end tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada.
- M. Ringmaa märgib, et tal ei ole kunagi olnud puutumust ühegi plahvatuse ega plahvatuse katsega ning ta ei tunne ka ühtegi isikut, kes võis selliseid tegusid toime panna. Plahvatuse asjaolud said talle tuttavaks alles vahistamise järel arestimajas ja vanglas viibides ning seal tutvustati talle kannatanute (mõrvatute) isikuid. Tema arvates ei olnud kannatanud kõrvalised isikud, nagu püüdsid väita kaitsepolitsei ja Riigiprokuratuur. Tema soov ja kavatsus paljastada tegelikku pommide panijat kutsus Viru Maakohtus esile tõsise pahameele, mis võis kaasa tuua selle, et teda varasemalt ennetähtaegselt vanglast ei vabastatud. Kummaline on see, et kõik need plahvatused, mille hulgas on rohkesti mõrvu, ei huvita enam kedagi ja igasugune uurimine lõpetati. Samal ajal tuletatakse aga nii raadios kui televisioonis ikka veel meelde teda, raugaealist pensionäri, keda on süüdi tunnistatud kahe lõhkemata pommi panemise eest. Veelgi hullem on see, et senini seostatakse teda nende avastamata roimadega. Seda laimu peavad taluma tema järeltulijad, sest internetist ei kao see info mitte iialgi.
- M. Ringmaa palub ka, et ringkonnakohus pööraks tähelepanu tema kehvale tervislikule seisundile. Ta tervis halvenes iseäranis pärast üleviimist Viru Vanglasse. Määruskaebuses annab M. Ringmaa ülevaate teda vaevavatest haigustest ja tervisehädadest. Seisukoht, et talle on vanglas tagatud samasugune meditsiiniline ravi ja uuringud kui vabaduses viibijatele, on ebaõige. Vangla on ilmselt huvitatud, et ta ravi ei saaks või selle andmine 2
(5)hilineks. M. Ringmaa kirjeldab, millal talle missuguste uuringute ja abi osutamisega hilineti ja mis tegemata jäeti ning kuidas tema haigused selliste viivituste tõttu süvenesid. Ta märgib veel, et tema elu on jõudnud lõppfaasi, elada on jäänud väga vähe aega. Ta ainuke soov on kohtuda laste ja lastelastega. Kaitsja määruskaebus
- Maakohtu määruse vaidlustas ka M. Ringmaa kaitsja advokaat Raiko Paas, kes palub samuti määruse tühistada ja kaitsealuse ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kaitsja argumendid on järgmised.
- Viru Maakohus jättis M. Ringmaa ennetähtaegselt vanglast vabastamata, sõltumata peaaegu kogu vanglakaristuse ärakandmisest, distsiplinaarkaristuste puudumisest, süüdimõistetu kõrgest east ning vabaduses teda ootavatest headest elutingimustest (tal on elukoht ja perekonna toetus). Vabastamisest keeldumisel viitas kohus üksnes M. Ringmaa süüteo raskusele ja selle toimepanemise asjaoludele, kuid ei selgitanud veenvalt, miks need asjaolud on kaalukamad süüdimõistetu vabastamise kasuks rääkivatest asjaoludest ning miks ei anna muud asjaolud kogumis alust isiku vabastamiseks.
- Maakohtu hinnangul väärib kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul tunnustust, kuid see ei veena kohut piisavalt selles, et ta oleks teinud mõistetud karistusest vajalikud järeldused. Kohus ei ole aga oma sellist seisukohta põhjendanud.
- Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 leidnud, et kuriteo toimepanemise asjaolude tähtsus aja jooksul väheneb. Kohtumäärusest ei nähtu, et maakohus oleks seda arvestanud. Kaitsja hinnangul ei saa ainuüksi sellest, et kuritegu oli raske või et süüdimõistetu pole otsuse tegemisel end süüdi tunnistanud teha automaatselt ja järeldust, et ta jätkab ka pärast vangistuses viibitud aastaid uute kuritegude toimepanemist. M. Ringmaal distsiplinaarkaristuste puudumine lubab eeldada, et senine vangistus on avaldanud tema käitumisele positiivset mõju. Ka tuleb arvestada, et KarS § 76 lg 5 näeb ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele.
- M. Ringmaa tingimisi vabastamise tingib ka tema tervislik seisund. Täiesti arusaamatuks jääb maakohtu põhjendus, et süüdimõistetu halb terviseseisund pole tõendatud dokumentaalselt. Tuvastatud on, et süüdimõistetu põeb rasket haigust, mis põhjustab talle vaevusi ning mille prognoos ei saa olla hea. Arstide sõnul pole isiku tervenemist loota. Tuvastatud on ka see, et selle haiguse diagnoosi ja raviga on õigusvastaselt viivitatud. Haiguse diagnoosi ja raviga viivitamine on põhjustanud M. Ringmaale kannatusi. Seega pole teda koheldud vanglas inimväärselt ja talle on põhjustatud kannatusi, mis ületavad tavaliselt vabadusekaotusega kaasnevaid kannatusi. Eelnevat arvestades pole parandamatult haige isiku jätkuv kinnipidamine mitte ühegi huviga põhjendatud. Eeltoodud asjaolud kogumis (haiguse diagnoosi ja raviga viivitamine) ning hoolimatus rikuvad intensiivselt EIÕK artiklit 3, mille kohaselt kedagi ei või piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada. Kaebaja tervisliku seisundi halvenemine oli põhjuslikus seoses kinnipidamistingimustega. M. Ringmaal peab olema võimalus veeta oma elu lõpp väärikalt. Seetõttu on kaitsja hinnangul põhjendatud süüdimõistetule tehtud ülekohtu hüvitamine tema tingimisi vabastamise kaudu ning vähim, mis selleks saab teha, on see, et isik vabastatakse aasta enne karistuse tähtaja saabumist vangistusest. Prokuratuuri seisukoht
- Prokuratuur palub jätta maakohtu määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. 3
(5)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
- Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole M. Ringmaa tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustades teinud kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused ei ole täidetud ja ta peab jätkama vanglakaristuse kandmist.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine. Seega tuleb kinnipeetava vabanemisvõimalust kaaludes eelkõige hinnata tema uue kuriteo toimepanemise riski. Seejuures lähtutakse kohtupraktikas arusaamast, et mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus (Tartu Ringkonnakohtu
- aprilli
- a määrus asjas nr 1-16-9898, p 47). Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal.
- M. Ringmaa kannab 15 aasta pikkust vanglakaristust lõhkeseadeldise ebaseadusliku valmistamise ja kohaletoimetamise, võõra vara tahtliku rikkumise katse ja mõrvakatse eest. Nimelt tunnistati M. Ringmaa süüdi selles, et ühel korral paigaldas ta ebaseaduslikult valmistatud lõhkeseadeldise klaastaara vastuvõtupunktina toimiva kioski ukse kõrvale ning teisel korral pani ta lõhkeseadeldise elumaja trepikotta – eesmärgiga tekitada plahvatus ja põhjustada sellega vastavalt kioski ning maja osaline kokkuvarisemine. Süüdimõistvast kohtuotsusest selgub teise teo kohta, et lõhkeseadeldise purustusjõust oleks tõenäoliselt piisanud ehitise trepikoja piirkonna varinguks kogu maja kõrguses (majal oli viis korrust). Plahvatused jäid toimumata ning rängad (võimalik, et paljusid inimelusid nõudnud) tagajärjed saabumata M. Ringmaa tahtest olenemata põhjustel. Arvestades süüdimõistetu selliseid tegusid, on kuriteod, mida ta võib vabaduses toime panna, eelduslikult erakordselt rasked ning seetõttu peaks tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema ka erakordselt kindel alus loota, et need ei kordu.
- Ringkonnakohus ei ole veendunud, et M. Ringmaa ei pane enam toime uusi, eelnevatega samalaadseid kuritegusid. Põhjuse karta tema kuritegude kordumist annavad toimepandud kuritegude asjaolud, millele kolleegium eelnevalt viitas. Selgub ju sooritatud kuritegudest, et M. Ringmaa tegutses äärmise hoolimatusega inimeludesse. Süüdimõistvast kohtuotsusest nähtub ka see, et taoliselt toimimiseks ning inimeste vara ja elu ohtu seadmiseks ei olnud M. Ringmaal isegi mitte konkreetset motiivi ning mingit kasu ta kuriteost saanud ei oleks. Kuritegude sooritamine kirjeldatud asjaoludel osutab süüdimõistetu erilisele julmusele ja sisemisele kurjusele ning kohtukolleegium ei ole kindel, et vangistuses viibitud ajaga on tema hoiakud ja mõtlemine kardinaalaselt muutunud ning sisemaailm kadunud. Taolist järeldust toetab seegi, et vaatamata süü tõendamisele kohtuotsusega ning neljateistkümnele vangistusaastale ei ole M. Ringmaa kuritegusid veel tunnistanud ega neid kahetsenud. Ka määruskaebuses keskendub süüdimõistetu peaasjalikult toimepandu eitamisele. Kuivõrd M. Ringmaa on juba varasemalt lõhkeseadeldisi valmistanud ning tal on kõrgharidus elektriinseneri erialal, siis on tal kaheldamatult ka vajalikud teadmised ja oskused järjekordse sellise seadme tegemiseks. 4
(5)- Kaitsja toonitab määruskaebuses, et M. Ringmaa on vanglas olnud väga pikalt, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on kõrges eas ning vabaduses on tal elukoht ja perekonna toetus. Kaitsja sellised väited ringkonnakohut M. Ringmaad ennetähtaegselt vanglast vabastama ei veena. Süüdimõistetu viibimine vanglas 14 aasta jooksul, tal distsiplinaarkaristuste puudumine, kõrge iga ning vabanemisel elukoha ja lähedaste toe olemasolu ei ole asjaolud, mis kaaluksid üles M. Ringmaa eelneva elukäigu pinnalt tehtud uue kuriteo ohu ning lubaksid järeldada tema edasist seaduskuulekust. Ka käitumiskontrolli kohaldamine ei oleks piisavalt tõhus meede, tagamaks süüdimõistetu üle sellise valve, mis takistaks tal uusi kuritegusid toime panna.
- Kaitsja leiab veel, et M. Ringmaa tuleks tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada tema halva tervise tõttu. M. Ringmaa on enda määruskaebuses kirjeldanud nii enda haigusi ja vaevusi kui ka väidetavaid vangla tegematajätmisi tema ravimisel. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja ja süüdimõistetuga, et M. Ringmaa tuleks halva terviseseisundi tõttu ennetähtaegselt vanglast vabastada. Otsustades kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 426 sätestatud korras, kas vabastada kinnipeetav KarS § 76 alusel, tuleb kohtul hinnata eeskätt tema ohtlikkust (retsidiivsusriski). Seda, kas süüdimõistetu on parandamatult raskesti haigestunud ja tuleks seetõttu KarS § 79 lg 1 alusel karistuse kandmisest vabastada, on kohus pädev hindama üksnes KrMS § 425 lg-s 1 ettenähtud menetluses. KrMS § 425 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel KarS § 79 kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistus kandmisest vabastamise kohta. Kohtute infosüsteemist selguvalt on Viru Maakohus menetlenud küsimust, kas M. Ringmaa tuleb parandamatult raske haigestumise tõttu vanglast vabastada. Maakohtu
- novembri
- a määruseg jäeti M. Ringmaa vabastamata. Selle kohtulahendiga mittenõustumise korral on M. Ringmaal ja tema kaitsjal õigus kohtumäärus vaidlustada.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
- oktoobri
- a määruse muutmata ning M. Ringmaa ja tema kaitsja määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau 5
(5)