1-18-3210/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-3210 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. oktoobri 2019 määrus Deniss Usseinovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Deniss Usseinovi (Usseinov; isikukood 37712220241) kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 116 (ükssada kuusteist) eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 19 (üheksateist) eurot 40 senti, vandeadvokaat Karl Saavole süüdimõistetu Deniss Usseinovile määratud korras kaitse teostamise eest.
6. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Deniss Usseinovi kanda. Süüdimõistetu Deniss Usseinovil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Harju Maakohtu 17.05.2018 otsusega karistati Deniss Usseinovit KarS § 200 lg 2 p 4 järgi 3 aasta vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 05.03.
8. Karistuse kandmise aja lõpp 05.03.
10. Tartu Maakohtu 29.10.2019 määrusega jäeti D. Usseinov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
11. D. Usseinov kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdimõistetu on mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt 2/
12. D. Usseinovit on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja tal on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud. Seega esinevad formaalsed alused D. Usseinovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
13. D. Usseinovit on kriminaalkorras korduvalt karistatud. D. Usseinovi sõnul on ta pidanud veetma oma elust 16-18 aastat vanglas karistust kandes ning seda varguste, röövimiste, ärandamiste ja kelmuste eest. D. Usseinovi varasemast elukäigust järeldub, et tema kuritegelik käitumine on püsinud muutumatuna juba pika aja jooksul. Viimati vabanes D. Usseinov karistuse kandmiselt 14.04.2016, kuid ta pani toime uue raske kuriteo vähem kui 2 aastat pärast vabanemist, s.o 05.03.
14. 2.
15. Maakohtu hinnangul on D. Usseinovi poolt toimepandud kuriteo asjaolud rasked. D. Usseinov on rünnanud tänaval naisterahvast ja kasutanud asjade äravõtmise eesmärgil vägivalda (s.o toime pannud röövimise). Kuigi D. Usseinovi sõnul ei eita ta kuriteo toimepanemist, pidas maakohus tähelepanuväärseteks D. Usseinovi selgitusi kuriteo kohta. D. Usseinov ise arvab, et ei ole midagi hirmsat teinud ja ta lihtsalt soovis naisterahva käest oma asja tagasi paluda. Arvestades D. Usseinovi ennast õigustavaid ja süüd vähendavaid selgitusi kuriteo kohta, ei ole maakohtu hinnangul alust olla veendunud, et D. Usseinovile mõistetud karistus oleks täitnud oma eesmärki, st vabaduses suudaks süüdimõistetu edasiselt hoiduda samalaadsete kuritegude toimepanemisest. Maakohus leiab, et sellistel tingimustel kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna õiglustundega. 2.
16. Vangistuse jooksul D. Usseinov on osalenud riigikeele kursustel (katkestas õpingud omal soovil väidetavalt julgeoleku probleemiga). Samuti osaleb D. Usseinov vangla tööhõives (alates 01.04.2019). D. Usseinoviga on toimunud vestlused tagasilanguse vältimiseks (27.05.201910.06.2019) ning ta on läbinud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening. 2.
17. Siiski ei saa pidada D. Usseinovi käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks ja seda põhjusel, et D. Usseinovil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus allumiskohustuse rikkumise eest (määratud 12.04.2019). Maakohus on seisukohal, et D. Usseinovi korda eirav käitumine range režiimiga vangistuses ei anna alust (koostoimes tema varasema elukäiguga) arvata, et vabaduses oleks D. Usseinov suuteline kehtestatud õiguskorda ja reegleid nõuetekohaselt täitma. 2.
18. Vabanemise korral D. Usseinov soovib elama asuda oma venna juurde aadressile XXX. Materjalidest nähtuvalt elab eelnimetatud aadressil asuvas elamus D. Usseinovi vend koos oma perega (naine ja kaks alaealist last). Maakohus pidas positiivseks, et vabanemise korral on D. Usseinovil kindel elukoht ja lähedaste toetus. Samuti seda, et vabanemise korral on D. Usseinovil võimalik saada tugiisikuteenust MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskuses. Arvestades süüdimõistetu puhul esinevaid uute kuritegude toimepanemise riske (majanduslik olukord, sõltuvusprobleemid) pidas maakohus oluliseks, et vabanemise korral oleks D. Usseinovil tagatud toimetulek. D. Usseinovil puudub vabanemise korral töökoht. D. Usseinovi lähedased on valmis teda materiaalselt toetama. Määruskaebus ja vastus määruskaebusele
19. Tartu Maakohtu 29.10.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D. Usseinovi kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt. 3.
20. Kaitsja märgib, et D. Usseinov avaldas kohtuistungil, et ta ei eita oma süüd ja ei arva, et kannab alusetult karistust. Ta üksnes selgitas kuriteo toimepanemise asjaolusid. Võttes arvesse, 2 et D. Usseinov on süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 4 järgi, mis näeb karistusena ette vangistuse 3 kuni 15 aastat ja temale mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust, vähendades seda lühimenetlusekohaldamisega 1/3 võrra, s.o kahele aastale, ei saanud D. Usseinovi süü olla märkimisväärselt suur röövimise kui kuriteoliigi tähenduses. Seega on diskuteeritav maakohtu seisukoht, et antud kuriteo toimepanemise asjaolud olid rasked. 3.
21. Maakohus märgib, et siiski ei saa pidada D. Usseinovi käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks, kuna tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus allumiskohustuse rikkumise eest. Maakohus on jätnud tähelepanuta vangla iseloomustuse mõtlemine ja käitumine alajaotuses toodu: „osaleb kohusetundlikult sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening. Vangistuses käesolevalt käitumine distsiplineeritud, suhtumine ametnikesse viisakas. Vabanedes eesmärgiks asuda tööle, elada edasi seadusekuulekalt, tugiisikuks vend ja venna pere, kes on seadusekuulekas, sõltuvusprobleeme selles peres pole.“ D. Usseinov osales vangistuses psühholoogi nõustamisel. Psühholoog on iseloomustuses andnud arvamuse, et D. Usseinovi motivatsioon vabaneda on kõrge. Psühholoog toetab vabanemist. Eeltoodut arvestades ei ole ilmselt põhjendatud maakohtu seisukoht, et kuna D. Usseinov eiras vangla sisekorda, ei ole alust arvata, et vabaduses on ta suuteline kehtestatud õiguskorda ja reegleid nõuetekohaselt täitma. 3.
22. Kaitsja nõustub maakohtuga, et kuna kinnipeetav saab vabanedes asuda elama venna perekonna juurde, on kindel elukoht ja lähedaste toetus positiivne asjaolu. D. Usseinov avaldas kohtuistungil, et vennaga helistab ta vanglast iga päev, vend toetab teda. Vanglast vabanemisel lubas D. Usseinov koheselt minna töötukassasse ja võtta ennast arvele tööotsijana. Tal on kontakt ka varasema tööandjaga, kes on nõus teda tööle võtma. 3.
23. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et D. Usseinov on täitnud korrektselt individuaalse täitmiskava. Maakohus on hinnanud D. Usseinovi retsidiivsusohu kõrgeks. Riigikohtu määruses asjas nr 1-09-14104 on öeldud, et kohtumääruses peavad kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ja miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kaitsja arvates on maakohus D. Usseinovi ennetähtaegse vabastamise materjalide menetlemisel teinud kaalutlusvea, jättes tähelepanuta kinnipeetavat positiivselt iseloomustava teabe ning lähtudes negatiivsest tulevikuprognoosist. Sellest tulenevalt on ebaõigesti kohaldatud KarS § 76 lg-s 4 sätestatut. D. Usseinovil on karistusaja lõpuni jäänud kolm ja pool kuud. Otstarbekas on teda karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastada, kohaldades katseaega koos kontrollnõuetega kuueks kuuks. Selline karistusõiguslik meede soodustaks D. Usseinovi lülitumist seadusekuulekasse elurütmi.
24. Tartu Ringkonnakohtu 25.11.2019 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 02.12.
25. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
26. Ringkonnakohtu hinnangul ei too määruskaebus endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
27. Maakohus on põhjendamatult viidanud toimepandud kuriteo asjaoludele ja kujundanud nende pinnalt oma seisukohta. Kuriteo asjaolude arvestamine on kooskõlas KarS § 76 lg-ga 4, mis ütleb, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel võtab kohus arvesse muuhulgas ka kuriteo toimepanemise asjaolusid. Seega ei ole maakohus arvestanud kuriteo raskust, millele üritab kaitsja määruskaebuses viidata vaid on iseloomustanud kuriteo 3 toimepanemise asjaolusid. Toimepandud kuriteo ja selle teo eest mõistetud karistuse raskusel on ennetähtaegse vabastamise kontekstis eraldi kaal vaid küsimuses, millal tekib süüdimõistetul subjektiivne õigus nõuda ennetähtaegset vabastamist puudutava taotluse menetlemist. Kuriteo raskusele antakse mõistetava karistusega hinnang süüdimõistva otsuse tegemisel, võttes arvesse isiku süü suurust ja üld- ning eripreventiivseid kaalutlusi. Maakohus on kontrollinud siinjuures formaalseid eeldusi ning lugenud need täidetuks. Seega kaitsja viited selle argumenteerimise puhul diskuteerimist ei vääri. Seejuures on süüdimõistetu arusaamine toimepandud teo keelatusest ka kaheldav, sest maakohtu istungil antud ütlused kuriteo asjaolude kohta näitavad pigem seda, et ta ei saa aru kuriteo keelatusest, kuigi ei eita oma süüd. Lisaks tuleb juhtida tähelepanu järgmisele. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-11-12-17, p 16) Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga. Ringkonnakohus käesolevalt kaalutlusviga ei tuvastanud. See, et kaebuses ei nõustuta maakohtu määruse põhistustega, ei tähenda, et tulenevalt sellest saaks asuda seisukohale, et maakohtu määrus oleks põhistamata, veelgi enam, et seal oleks tehtud kaalutlusviga. Samuti ei saa maakohtule ette heita positiivsete asjaoludega mittearvestamist. Riigikohtu lahendist asjas nr 3-1-1-12-17 punktidest 20-21 tuleneb, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Süüdimõistetu on oma juba ainuüksi oma käitumisega vangistuses näidanud, et tema käitumine vabaduses ei pruugi olla õiguskuulekas. Isik, kes ka range järelevalve tingimustes ei suuda oma käitumist kehtestatud korraga kooskõlla viia, ei anna alust usalduseks, et vabaduses suudaks ta õiguskuulekalt käituda. Ka ei ole vangla iseloomustuse kohaselt süüdimõistetu läbinud veel kõiki individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi, seega on raske asuda seisukohale, kas vangistus on oma eesmärgi täitnud. Kaitsja leiab, et vangla iseloomustuses on välja toodud, et süüdimõistetu on kohustuslikult läbinud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening ning osalenud vangistuses psühholoogilises nõustamises. Ringkonnakohus ei vähetähtsusta individuaalse täitmiskava nõuetekohast täitmist ning tegevustes osalemist, kuid seejuures nähtub vangla iseloomustusest, et vestlused psühholoogiga on toimunud 27.05.201910.06.2019, kuid siiski on vajalik olnud süüdimõistetu karistamine distsiplinaarkaristusega 12.04.
28. See, millist mõju on süüdimõistetule avaldanud Agressiivsuse asendamise treening, näitab süüdimõistetu edasine käitumine vangistuses ning vangla iseloomustusest tulenevalt algas see 20.06.2019 ning ei nähtu, et see oleks programm oleks läbitud, kuigi süüdimõistetu on seda maakohtu istungil väitnud. 4 Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vähetähtis, et süüdimõistetul olid ka varasemalt olemas elukoht ning võimalus töötada, kuid vaatamata sellele on süüdimõistetu toime pannud uusi kuritegusid, sh varavastaseid süütegusid. Kuna süüdimõistetul puudub käesolevalt garanteeritud töökoht, on tegemist täiendava uue kuriteo riskiga. On positiivne, et süüdimõistetul on võimalik saada tuge MTÜ-st Johannes Mihkelsoni Keskus, kuid vangla iseloomustusest lähtuvalt ei ole alus arvata, et süüdimõistetul lähedaste toetus varasemalt puudus. Seega mitmed asjaolud, mis tunduvad faktiliselt positiivsed ei ole süüdimõistetu käitumist varasemalt õiguskuulekuse suunas toetanud ja ringkonnakohtul puudub veendumus, et käesolevalt oleksid asjaolud teistsugused. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu suhtes uue kuriteo risk oleks madal ning ta ei jätkaks vabaduses uute kuritegude toimepanemist.
29. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 67 minutit ja maakohtu määruse ning protokolliga tutvumisele 40 minutit, mille eest taotleb tasu summas 116,40 eurot, sh käibemaks 19,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 116,40 eurot hüvitada süüdimõistetul.
30. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
31. oktoobri 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 5