KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- oktoober 2019 1-18-4704 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Aarne Sarjas Süüdimõistetu Kristo Treieri (isikukood 38612056013) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
- septembri
- a määrus Kristo Treieri kaitsja advokaat Marina Kelpman Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- septembri
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid Kristo Treierile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 81 (kaheksakümmend üks) eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 13 eurot 60 senti.
- Mõista Kristo Treierilt eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 81 (kaheksakümmend üks) eurot 60 senti.
- Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu
- juuni
- a otsusega tunnistati Kristo Treier süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ja teda karistati 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mida kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati kestuseni 1 aasta. KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel määrati, et kohesele kandmisele kuulub kaks kuud vangistust ning ülejäänud 10 kuud vangistust jäetakse täitmisele pööramata, kui K. Treier ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel määratud kohustusi mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi ning osaleda sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus
- juunil
- augustil 2019 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata K. Treieri vangistus täitmisele. Ettekande kohaselt on K. Treier korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu, samuti käis ta ametniku eelneva loata välisriigis. Vaidlustatud kohtumäärus
- Tartu Maakohus pööras
- septembri
- a määrusega täitmisele K. Treieri karistuse kandmata osa 10 kuud vangistust.
- Kohus märkis, et registreerimiskohustuse täitmisega hakkasid K. Treieril probleemid kohe käitumiskontrolli alguses. Tema esmakohtumine kriminaalhooldajaga toimus
- augustil
- Järgmisele kohtumisele
- augustil 2018 K. Treier enam ei ilmunud, kuna pidi väidetavalt olema tööl. Kinnitust tema töötamise kohta ei ole –
- augusti
- a Maksuja Tolliameti vastusest nähtuvalt ei töötanud K. Treier sel ajal ametlikult üheski ettevõttes. Lepiti kokku uus registreerimine
- augustiks 2018, kuid ka sinna K. Treier ei tulnud. Seekord ei pidanud ta vajalikuks sellest ametnikku teavitada. Järgmine kohtumine toimus
- augustil
- Sellest järgmisele kokkusaamisele
- septembril 2018 K. Treier taas ei ilmunud. Kogu kriminaalhoolduse vältel on K. Treieriga kokku lepitud viisteist kohtumist. Neist kaheksal korral ei ole ta kohale tulnud. Kui pooltel kordadel on K. Treier kriminaalhooldajat tulemata jäämisest eelnevalt teavitanud, siis ülejäänud kordadel ei ole ta sellest isegi mitte teada andnud. Seejuures on olnud ka kordi (näiteks
- ja
- augustil 2019), kus K. Treier on esitanud registreerimisele mittetulemise põhjuste kohta ebatõeseid andmeid. Nimelt väitis ta kriminaalhooldajale, et ei saa registreerimisele tulla seljalihase rebendi tõttu. Sotsiaalmeedias leviv live-video aga kinnitab, et K. Treier oli samal ajal võimeline ilma mingite nähtavate probleemideta tänaval kõndima.
- Lisaks registreerimiskohustuse rikkumistele on K. Treier tahtlikult rikkunud ka kontrollnõuet saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eestit viibimiseks. K. Treier helistas
- septembril 2018 kriminaalhooldusametnikule, uurimaks, mida ta peab tegema, et minna Soome tööle. Ametnik selgitas vajalikke samme ning lepiti kokku, et
- septembril 2018 läheb K. Treier kriminaalhooldusosakonda ja kirjutab vastava avalduse. Osakonda ta aga ei läinud, vaid lahkus
- septembril 2018 kell 22.30 laevaga Eestist.
- Süüdimõistetu kõige olulisemaks rikkumiseks on aga alkoholi tarvitamise keelu korduv rikkumine. Ehkki kriminaalhooldajad on K. Treieril tuvastanud rikkumise kolmel korral –
- ja
- juulil ning
- septembril 2019 –, ei ole need jäänud ainukesteks. Politseilt saadud info põhjal saab väita, et K. Treier rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ka
- veebruaril 2019 ja
- juunil 2019, kui ta tuli toimetada kainenema.
- Kohus leidis, et käitumiskontroll ning selle käigus rakendatud sekkumismeetmed (vestlused, sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ jne) ei ole K. Treierile soovitud mõju avaldanud ning tema suhtumistes ja arusaamades ei ole positiivset muutust ilmnenud. K. Treieri käitumine (sh sotsiaalmeedias väljendatu, samuti kohtuistungile alkoholi tarvitamise tunnustega ilmumine) näitab ükskõikset suhtumist karistusse ning sellega kaasnevate kohustuste täitmisse. Lisaks ei ole K. Treier suutnud piiri panna alkoholi tarvitamisele. Seda vaatamata asjaolule, et vähemalt kohtus väitis ta end aru saavat sellest, et alkohol muudab tema käitumise ettearvamatuks ning kontrollimatuks. Samas ei ole K. Treier senini olnud piisavalt motiveeritud alluma ka ravile, et saada probleemiga toimetulekuks abi ja toetust. Kohtus K. Treieri poolt lubatu, et ta asub kohe enda alkoholisõltuvusega tegelema ning ravi otsima, ei ole tõsiseltvõetav, sest ta tarvitas alkoholi ka veel pärast väidetavat perearstiga 2
(4)ühenduse võtmist. Eelnev viitab üheselt sellele, et K. Treieri ärakantud karistuse osa ning järgnev käitumiskontroll ei ole andnud soovitud tulemust. Alkoholi tarvitamine ning üleolev suhtumine karistuse kandmisse muudab ta jätkuvalt ohtlikuks. Seetõttu tuleb kohaldada KarS § 74 lg-s 4 sätestatud meetmetest kõige raskemat ning pöörata Harju Maakohtu
- juuni
- a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 10 kuud vangistust täitmisele. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K. Treieri kaitsja advokaat Maria Kelpman. Ta palub kohtumääruse tühistada ja jätta kaitsealuse karistuse täitmisele pööramata.
- Kaitsja hinnangul ei ole K. Treier hoidunud kontrollnõuetest kõrvale tahtlikult.
- ja
- augustil 2019 ei ilmunud ta kriminaalhooldaja vastuvõtule seljalihase rebendi tõttu. Enda haigestumisest ja sellest, et rebendist tingituna on tal liikuda vaevaline ja tal pole võimalik registreerima tulla, teatas K. Treier kriminaalhooldajale
- augusti
- a kirjaga. Eelnevast tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et ta tahtlikult ei täitnud kontrollnõudeid. Kohus oleks pidanud kaaluma rikkumise raskust ja isiku suhtumist sellesse ning küsimuse lahendamisel vaatama, kas pöörata karistus täitmisele või kasutada rikkumisele reageerimiseks leebemaid variante. Kahetsusväärne on muidugi K. Treieri poolt alkoholi tarvitamine
- ja
- juulil 2019, kuid süüdimõistetu mõistab, et ta on eksinud. Alkoholi tarvitamise põhjustasid probleemid perekonnas. K. Treier tunnistab alkoholisõltuvust ja on asunud probleemiga tegelema. Ta käis perearsti juures, kes suunas ta Tartu Ülikooli Kliinikumi alkoholisõltuvuse ravile. K. Treier osales ka sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Ta on kohtule kinnitanud, et on valmis liituma „Kainem ja tervem Eesti“ programmiga. K. Treier kahetseb siiralt oma käitumist ja leiab, et kohus ei peaks tema karistust täitmisele pöörama, vaid teda on võimalik mõjutada ja suunata õiguspäraselt käituma muude abinõudega. Ta on valmis alluma täiendavatele kohustustele vastavalt KarS § 75 lg-le 3 ja on nõus katseaja pikendamisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asjakohaselt ja tõendipõhiselt tuvastanud, et K. Treier rikkus käitumiskontrolli tingimusi ulatuslikult – korduvalt jättis süüdimõistetu tulema kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja eksis keelu vastu mitte tarvitada alkoholi, samuti käis ta Eestist ära kriminaalhooldusametnikult selleks luba saamata. Määruskaebuses ei sea kaitsja kahtluse alla, et K. Treier on kontrollnõuete ja kohustuste täitmisel eksinud. Küll leiab ta, et registreerimiskohustust ei rikkunud süüdimõistetu tahtlikult ning mis puutub alkoholi tarvitamise keelu rikkumisse, siis seda on K. Treier kahetsenud ja lubanud probleemiga tegeleda.
- Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, mille kohaselt ei rikkunud K. Treier registreerimiskohustust tahtlikult. Maakohus tuvastas, et registreerimisele ei tulnud K. Treier koguni kaheksal korral, kusjuures pooltel kordadel ta kriminaalhooldusametnikku enda tulemata jätmisest ka ei teavitanud. Süüdimõistetu ütlemine, et ühel juhul oli ta tööl ning kahel registreerimisel jäi tal käimata seljalihase rebestuse tõttu, ei ole leidnud kinnitust. Esimese astme kohtu vastavad põhistused on selged ja veenvad ning kolleegium neid üle ei korda. Samuti väärib märkimist, et ülejäänud viiel korral kriminaalhooldusosakonda tulemata jätmist määruskaebuses ka ei õigustata.
- Alkoholi tarvitamise keelu rikkumist on K. Treier püüdnud selgitada sellega, et tal olid perekondlikud mured, mis teda selleni viisid. Määruskaebuse kohaselt on süüdimõistetu nüüdseks alkoholiprobleemi mõistnud ja tunnistanud ning lubanud selle seljatamiseks abi otsida. Sarnaselt maakohtuga ei ole ka ringkonnakohus veendunud K. Treieri suutlikkuses ega motiveerituses probleemiga tegeleda. K. Treier tarvitas korduvalt katseajal alkoholi, 3
(4)ravile pöörduma see teda ei mõjutanud. Tartu Maakohtu
- septembri
- a istungi protokollist selguvalt läks K. Treier perearstile alles selsamal päeval. Kusjuures märkimist väärib, et samal päeval, vahetult enne kohtuistungit, tuvastati süüdimõistetul kohtusaali ukse taga alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused ning ta tunnistas eelmisel päeval alkoholi pruukimist (KoTo, tl 32 ja 35). Sellele eelnev alkoholi tarvitamine tuvastati K. Treieril vaid paar nädalat varem, s.o
- augustil 2019 (KoTo, tl 34).
- Maakohus tegi kindlaks, et K. Treier eksis ka KarS § 75 lg 1 p-s 6 nimetatud nõude vastu, mille kohaselt tuleb süüdimõistetul saada kriminaalhooldusametnikult luba Eestist lahkumiseks ja väljaspool Eestit viibimiseks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtuga, et rikkumine oli tahtlik ning seda ei õigusta mõjuv põhjus. Määruskaebuses kaitsja K. Treieri sellist käitumist välja vabandada ka ei püüa.
- Ringkonnakohus leiab, et arvestades K. Treieri käitumiskontrolli nõuete järjepidevat ja ulatuslikku rikkumist valis maakohus põhjendatult KarS § 74 lg-s 4 loetletud õiguslikest tagajärgedest raskeima, s.o pööras tema karistuse täitmisele. Esimese astme kohus põhistas meetme valikut küllaldaselt ning määruskaebuse väited ei ole asjakohased kohtu seisukohta ümber lükkama. Ringkonnakohus nõustub maakohtu argumentiga ning leiab samuti, et arvestades K. Treieri rikkumiste rohkust on ilmne, et tema suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik ja süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramine on vältimatu.
- Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- septembri
- a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele, K. Treierile määruse tutvustamisele ja kaitsealuse seisukoha väljaselgitamisele kulus tal 45 minutit, millele vastab õigusabi tasu 41 eurot. Õigusliku positsiooni kujundamine ning määruskaebuse koostamine ja esitamine võttis tal aega 99 minutit, tasu selle eest on 90 eurot. Kokku taotleb kaitsja seega tasu 131 eurot, millele lisandub käibemaks 26 eurot 20 senti. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10, §-st 3 ja § 7 lg-st 1, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Põhjendatuks loeb kolleegium kaitsja märgitud aja 45 minutit, mis kulus kohtumäärusega tutvumisele ja K. Treieriga arutamisele, ning millele vastab tasu 41 eurot. Ajakuluna nimetatud 99 minutit õigusliku positsiooni kujundamise, määruskaebuse koostamise ja esitamise eest on aga ilmselgelt ülepaisutatud. Arvestades vaidluse sisu lihtsakoelisust, määruskaebuses kaitsja asjakohaste argumentide mahtu (s.o kui välja jätta asjaolude ja menetluse senise käigu tarbetu kirjeldamine), kaitsja osalemist ka maakohtu istungil ning kaebuse esitamisele kuluvat vähest aega, hindab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks 30 minutit. Kokku on seega põhjendatud kaitsja poolt tasu küsimine 75 minuti eest, millele vastab tasu 68 eurot, lisandub käibemaks 13 eurot 60 senti. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb kaitsjale määratav riigi õigusabi tasu 81 eurot 60 senti (sh käibemaks) kui määruskaebemenetluse kulu K. Treierilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Mati Kartau Aarne Sarjas 4
(4)