Obsah (7)
§ 378§ 371§ 657§ 368§ 171§ 174§ 177KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-9231 Määruse tegemise aeg ja koht 19.12.2019, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu ja Mati Maksing Kohtuasi XX hagi CC
§ 378
lg 1 p 6 alusel peatada täitemenetluse, mis on alustatud hageja suhtes kahe täitedokumendi alusel (notariaalne leping nr 3839 ja Harju Maakohtu tagaseljaotsus tsiviilasjas 2-16-9413).
- Kohus jättis 18.06.2019 hagi tagamise taotluse rahuldamata ja selgitas, et hagi on tõenäoliselt perspektiivitu.
- Kohus palus hagejal 11.07.2019 nõuet täpsustada ja määras hagejale puuduste kõrvaldamise tähtaja. Hageja vastas kohtule 25.07.
- Maakohtu määrus
- Maakohus keeldus 23.09.2019 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda.
- Kuna tuvastushagi esitamine ei ole väidetavalt õigustühise viivisekokkuleppe sundtäitmise lõpetamiseks sobiv vahend, ei ole võimalik esitatud hagiga hageja taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu kohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest
§ 371lg 2 p 2 alusel.
- Kohus selgitas, et hageja esitatud andmetest nähtuvalt toimub sundtäitmine Soome Vabariigis ja täitedokumendiks on tsiviilasjas nr 2-16-9413 jõustunud kohtuotsus. Hagejal on oma eesmärgi saavutamiseks võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mille raames lahendatakse täitedokumendi õiguspärasuse küsimus. Kuivõrd täitemenetlus toimub välisriigis, siis kohaldatakse täitemenetlusele selle riigi õigust, kus täitemenetlus toimub. Määruskaebus ja selle põhjendused
- Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise üle otsustamiseks. Juhul, kui kohus leiab, et esitatud tuvastushagi on puudustega, siis anda hagejale tähtaeg vähemalt 20 kalendripäeva puuduste kõrvaldamiseks.
- Maakohus kohaldas valesti
§ 371lg 2 p 2.
Kohus ei põhjendanud piisavalt, miks tuleb keelduda hagi menetlusse võtmist perspektiivituse tõttu. 9. Kohus jõudis ekslikult järelduseni, et sobiv õiguskaitsevahend on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Hageja taotles hagi esemena eelkõige tuvastada, et hageja ja kostja vahel 19.11.2012 sõlmitud elatise tasumise kokkuleppe viivisemäär ületab viiekordset seadusjärgset viivisemäära ning on ebamõistlikult suur ja lepingu tüüptingimused viivise tasumise kohta on tühised. Hagi tagamise taotluse sisu (peatada täitemenetlus) ei mõjuta hagiavalduse eset. Hageja ei esitanud tuvastushagi selleks, et 2
(4)lõpetada sundtäitmist. Hageja esitas tuvastushagi, kuna kohtupraktikast lähtudes, kui kohus tuvastab viivisekokkuleppe tühisuse, siis ei vähendata lepingus sätestatud viivisemäära 3-kordse seadusjärgse määrani, vaid tühise kokkuleppe puhul loetakse, et seda ei ole kunagi olemas olnud. See tähendab, et viivise osas kokkulepe puudus. Kuna sundtäitmine toimub Soome Vabariigis, siis selle kohta esitab hageja Soome kohtule hagiavalduse sundtäitmise lõpetamise nõudega siis, kui tuvastatakse, et lepingu tüüptingimused viivise tasumise kohta on tühised. Menetluse edasine käik 10. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 11. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. ja edastas Määruse põhjendused 12. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alus puudub, kuid
§ 657lg 1 p 21 ja § 659 järgi tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi.
13.
§ 371
lg 2 p 2 alusel saab kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagi menetlusse võtmise üle otsustamisel saab kohus lähtuda hageja poolt esiletoodud asjaoludest ja hageja nõudest. Tõendeid selles menetluse staadiumis ei hinnata. 14. Hageja esitas tuvastusnõude, mille võib hageja esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi (
§ 368lg 1).
Vastavat tuvastushuvi tuleb hagejal põhjendada ja kohtul kahtluse korral vastav huvi välja selgitada (Riigikohtu 28.09.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-16, p 12). Hageja väidete kohaselt on tema huvi tuvastada elatise kokkuleppes sisalduva viivise määra tüüptingimuse tühisus eesmärgil, et pärast kohtulahendi jõustumist vältida Soome Vabariigis toimuvat kostja viivise nõude sundtäitmist. Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et esineb alus keelduda hagi menetlusse võtmisest
§ 371
lg 2 p 2 alusel, kuna hagis esile toodud asjaoludel ei ole võimalik esitatud hagiga hageja taotletavat eesmärki saavutada. Hageja eesmärgiks on vabaneda sundtäitmisest, kuid esitatud nõue ei ole kohane eesmärgi saavutamiseks.
- Maakohus on vaidlustatud määruses ebatäpselt leidnud, et hageja soovib tsiviilasjas nr 2-16-9413 elatise väljamõistmise kohta tehtud tagaseljaotsuse sundtäitmist välistada. Hageja on esile toonud, et tema suhtes on sundtäitmisel kolm täitedokumenti, mh ka eelviidatud tagaseljaotsus, kuid hageja ei ole väitnud, et viivise kokkulepe oleks sundtäitmisel tsiviilasjas nr 2-16-9413 tehtud tagaseljaotsuse järgi. Viivise kokkulepet täidetakse 19.11.2012 sõlmitud notariaalse lepingu nr 3839 järgi. Samas ei ole eeltoodu aluseks, et maakohtu määrus tühistada.
- Määruskaebuses tõi hageja esile, et tuvastushagi esitamise eesmärgiks oli saavutada viivisekokkuleppe tühisus, mis välistab igasuguse viivise nõude esitamise, ja käesoleval hagil ei ole otsest seost sundtäitmise välistamise sooviga. Kui arvestada hageja poolt 3
(4)eelnevalt avaldatut, siis jääb ringkonnakohtule hageja tuvastushuvi ebaselgeks. See, kui tuvastatakse viivisekokkuleppe tühisus, ei tähenda, et hageja vabaneks automaatselt sundtäitmisest.
- Ringkonnakohus leiab, et pooltevahelise 19.11.2012 sõlmitud notariaalse elatise maksmise kokkuleppe punkti 2.5, millega hageja võttis kohustuse tasuda kostjale viivist elatise tasumisega viivitamise korral, ei saa käsitleda VÕS § 35 tähenduses tüüptingimusena, kuna VÕS § 36 lg 1 kohaselt ei kohaldata VÕS
- ptk
- jaos tüüptingimuste kohta sätestatut lepingutele perekonnaõiguse valdkonnas. Kuna elatise tasumise kokkulepe on sõlmitud perekonnaõiguse valdkonnas, siis ka lepingus sisalduvaid kokkuleppeid õiguskaitsevahendite kohta ei saa VÕS § 36 lg 1 järgi käsitleda tüüptingimustena. Eeltoodu välistab kolleegiumi arvates hageja nõude tüüptingimuse tühisuse tuvastamiseks rahuldamise. Käesolevas punktis toodu osas tuleb maakohtu määruse põhjendusi täiendada.
- Seega on hagi õiguslikult perspektiivitu
§ 371
lg 2 p 2 tähenduses, sest hagis esitatud asjaolusid arvestades ei saa hagiga saavutada hagis taotletud eesmärki, s.o tuvastada elatise kokkuleppes sisalduva tüüptingimuse tühisus ja välistada nõude esitamine. Seega jättis maakohus õigesti hagi
§ 371
lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada.
- Hagiavaldusest nähtuvalt heidab hageja kostjale ette ka sama võla nõudmist kolme erineva täitedokumendi alusel. Selles osas märgib ringkonnakohus, et kui hageja leiab, et sundtäitmist viiakse läbi ebaõigesti, siis on hagejal võimalik valida muu õiguskaitsevahend.
- Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud
§ 171lg 1 järgi hageja kanda.
Arvestades, et maakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (
§ 174lg 4).
Vastava avalduse esitamisel määrab maakohus menetluskulud kindlaks
§ 177lg-s 2 sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing 4
(4)