Obsah (5)

§ 663§ 651§ 657§ 659§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 23.08.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-12721 Tsiviilasi Lääne-Harju v

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avalduse asjaolud ja menetluse käik

1. Lääne-Harju vald (Lääne-Harju Vallavalitsuse kaudu) (avaldaja) esitas 27.08.2018 Harju Maakohtule esialgse õiguskaitse taotluse enne avalduse esitamist. Harju Maakohtu 27.08.2018 määrusega rahuldas kohus esialgse õiguskaitse avalduse enne avalduse esitamist, piiras XX (laste ema) ja YY (laste isa) isikuhooldusõigust alaealiste laste QQ ja ZZ (lapsed) suhtes igakordse viibimiskoha määramise, hariduse- ja tervishoiu küsimuste osas alates määruse kuulutamisest kuni tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Sama määrusega piiras kohus menetluse ajaks ka vanemate suhtlusõigust lastega ja lubas neil lastega suhelda üksnes laste viibimiskohas HHH ruumides lastekodu külastusaegadel; määras menetluse ajaks laste viibimiskohaks HHH ning määras osas, milles vanemate hooldusõigus on piiratud, lastele menetluse ajaks eestkostjaks Lääne-Harju Vallavalitsuse kuni 27.02.2019 või kuni käesolevas asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni, sõltuvalt sellest kumb sündmus saabub enne.
2. 10.09.2018 esitas avaldaja Harju Maakohtule avalduse laste emalt ja isalt laste suhtes hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks ja lastele eestkostja määramiseks.
3. Avalduse kohaselt viibivad lapsed alates 23.08.2018 HHH, kuna laste ema oli tulnud lastele lasteaeda järele joobeseisundis ning ründas samal ajal lasteaia territooriumil viibinud CC (laste ema ema). Enne laste paigutamist lastekodusse elasid lapsed koos ema ja ema abikaasa MM-ga korteris aadressil MMM, Paldiski, kus Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on toimunud alkoholi kuritarvitamist, suitsetamist ja karjumist ka öösel laste juuresolekul. Laste turvalisust, tervist ega arengut ei ole lapse ema ega tema abikaasa oluliseks pidanud. Laste isa elab Tallinnas oma vanemate juures aadressil 2 KKK. Mehel on olemas töökoht ning valmidus oma sõnade kohaselt koos oma vanemate ning laste ema emaga laste kasvatamisest osa võtta. Laste isa suhtes on alates
4. aastast olnud politseis väljakutsed seoses lähisuhtevägivallaga laste ema suhtes laste juuresolekul ja laste ema ähvardamisega. Laste ema on ka ise tunnistanud avalduses Harju Maakohtule ainuotsustusõiguse saamiseks laste perekonnanime muutmiseks, et laste ema ja isa vahel on alkoholist tingitud pidevad konfliktid, mida näevad pealt ka nende alaealised lapsed.
5. Avaldaja on seisukohal, et vanemad ei ole suutelised laste hooldusõigust teostama ja tagama laste heaolu ja arengut, mistõttu tuleb neilt hooldusõigus ära võtta ja määrata lastele eestkostja. Lastele kõige lähedasemad isikud on nende vanemad ja vanavanemad. Sobivaks isikuks teostama eestkostja ülesandeid alaealiste laste suhtes, on nende vanaema CC, kes on andnud ka sellekohase nõusoleku. UU juurde elama asumisel on võimalus, et lapsed kogevad taas joobes lapsevanema poolt ebaturvalist keskkonda, kui samas elamus elab laste isa, kes ei ole näidanud üles soovi alkoholisõltuvusest vabanemiseks. Tallinna linna (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu) seisukoht
6. Vanemad ei suuda tagada lastele turvalist arengukeskkonda. Mõlemal vanemal on alkoholiprobleem. Vaatamata pikaajalisele nõustamisele puudub neil valmisolek lapsi kasvatada. Viimasel ajal elasid lapsed ema hooldusel, kuid laste ema poolt alkoholi liigtarvitamine on olnud otseseks ohuks laste elule ja tervisele. Selle tõttu toimus laste elu ja tervise kaitseks nende eraldamine ja paigutamine turvakodu teenusele.
7. Sarnane eluviis jätkus peale seda, kui laste ema asus koos lastega elama Paldiski linna. Laste ema on astunud küll esimesi samme enda alkoholisõltuvuse ravimiseks, kuid sõltuvusravi on pikaajaline ning selle tulemuslikkuse üle ei saa otsustada kuu või kahe möödudes. Laste isa ei ole oma eluviise muuta plaaninud. Praegusel ajal ei suuda kumbki lapsevanem laste huvides hooldusõigust teostada.
8. Laste isa ega tema vanemad ei olnud enne laste turvakodusse viimist kohtunud lastega ligikaudu kaks aastat. Samuti ei ole teada, et laste isa oleks huvi tundnud laste arengu või käekäigu vastu lasteaias selle aja jooksul. Laste isa ei ole pöördunud lastekaitsetöötaja poole abi saamiseks juhul, kui esinesid mingid takistavad asjaolud, miks ta ei saanud lastega suhelda ja hooldusõigust teostada. Sellest tulenevalt ei vasta tõele laste ema väited, nagu oleksid isapoolsed vanavanemad lastega eriliselt lähedased. Laste isa ja tema vanemate huvi laste vastu tekkis alles peale laste turvakodu teenusele paigutamist. Arvestades laste isa alkoholiprobleemi ja joobes olekus agressiivset käitumist, siis laste huvides ei ole viibida isapoolsete vanavanemate UU ja DD eestkostel. Sel juhul elaks lapsed edasi ebaturvalises keskkonnas koos alkoholiprobleemidega isaga. UU ja DD saavad edaspidi jätkata oma rolli täitmist vanavanematena. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukoht
9. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa toetas 23.10.2018 arvamuses avalduse rahuldamist ja lastele eestkostjaks CC määramist. Hilisemas 26.11.2018 seisukohas leidis esindaja aga, et laste huvides ei ole neid uuesti paigutada nendele võõrasse keskkonda, keeleruumi ja sisuliselt võõra isikuga (CC elukaaslasega) ühte eluruumi. Sobivaks eestkostjaks lastele on UU, kelle võiks määrata laste eestkostjaks üksinda, kuivõrd ta suudab seda vastutust kanda ilma kõrvalise abita, eestkoste ülesannete täitmist saab siis nõuda konkreetselt isikult. DD on ilmselt valmis talle pakkuma nii materiaalset kui ka moraalset abi, mis võikski jääda tema ülesandeks. Laste isa poolt laste hooldamisest osavõtmise keelamiseks esindaja mõistlikke põhjusi 3 ei näe. Tema suhtumine lastesse on hooliv ja isegi kui ta ise ei ole sobiv kandma täit vastutust laste käekäigu üle, siis on tal võimalik oma ema abistada laste hooldamisel nii moraalselt kui ka materiaalselt. Laste ema ja isa seisukoht
10. Laste ema ja isa palusid kaaluda lubada neil jätkata laste kasvatamist ja nende eest hoolitsemist. Laste ema on võtnud ennast ka töötuna arvele, otsib aktiivselt tööd ning on leidnud elukoha MMM. Tegemist on kolmetoalise korteriga, kus nii Q-l kui Z-l on võimalus saada oma tuba. Samuti asuvad maja kõrval nii lasteaed kui põhikool. Vanemad soovivad, et lapsed saaksid emaga elada nimetatud aadressil ja külastada kokkuleppeliselt isa ning vanavanemaid. Samuti on mõlemad vanemad valmis aktiivselt suhtlema KOV lastekaitsespetsialisti, sotsiaaltöötaja ja vajadusel kõigi eripedagoogide ning arstidega.
11. Laste ema on viidanud ka sellele, et ta on liitunud programmiga „Kainem ja tervem Eesti“, käib regulaarselt psühholoogilisel nõustamisel, vajaduspõhiselt psühhiaatrilisel nõustamisel ja võlanõustaja juures, samuti on valmis tegema uue alkoholi tarbimist välistava süsti oktoobris
12. a. Mõlemad vanemad on valmis tegema omapoolseid pingutusi ja täitma kohtu ettekirjutusi, et vältida nendelt hooldusõiguse äravõtmist.
13. Vanemate hooldusõiguse peatamise või äravõtmise korral paluvad vanemad määrata laste eestkostjaks UU, et lapsed saaksid olla võimalikult tuttavas keskkonnas ja kohtuda võimalikult paljude pereliikmetega. Laste emapoolne vanaisa EE elab paarisaja meetri kaugusel UU ja DD elukohast. Samuti on mõlematel laste vanaisadel autod, tihti käib külas laste tädi NN koos oma tütre OO-ga, kellega Z on väga lähedane. Samuti elab samas riigis ka laste emapoolne tädi RR, kes soovib samuti lapsi näha ning materiaalselt toetada. UU on sage külastaja lastekodus, samuti on vanemad väljendanud soovi, et lapsed saaksid kasvõi nädalavahetustel olla tema kodus.
14. Vanemad paluvad anda lastele võimalus areneda koduses keskkonnas Eestis, mitte Taanis CC juures, kus lapsed oleksid sunnitud õppima kolmandat keelt ja elama koos meesterahvaga, keda nad praktiliselt ei tunne ning kelle jutu sisust nad aru ei saa. CC on ka ise väljendanud arvamust, et lastel oleks parem UU eestkoste all. Käesoleva tsiviilasja teatavaks põhjuseks võib olla CC ja laste ema omavaheline konflikt. UU ja DD seisukoht
15. Eestkostja kandidaadid UU ja DD selgitasid, et on materiaalselt toimetulev pere. UU igakuine sissetulek on 900-1000 eurot kuus ning DD sissetulek on 800-900 eurot kuus. Elavad Nõmmel oma majas, omavad sõiduautot. Samas majas elab ka laste isa. Igakuine laenumakse pangale on 113 eurot kuus. Tihti käib külas tädi NN koos oma tütre OO-ga, kellega Z on väga lähedane. Samuti elab paarisaja meetri kaugusel laste vanaisa EE, kelle juures saab elada ja peatuda ka laste ema. Kuna tegemist on kakskeelsete lastega, siis on vanavanemate kindel soov ja palve arvestada asjaoluga, et andes hooldusõigus CC-le, satuvad lapsed võõrasse riiki, võõraste inimeste keskele ja on sunnitud hakkama omandama kolmandat keelt ning on eraldatud kogu ülejäänud perekonnast. UU ja DD soovivad saada laste eestkostjateks.
16. Eestkostjad saavad lastele tagada igakülgsed võimalused õppimiseks, kuna laste isa elab samal aadressil ja valdab eesti keelt, samuti saab laste ema nädalavahetustel lapsi kooliks ette valmistada. Samuti võtavad eestkostjad kasutusele Rajaleida pakutud õppekirjanduse, arendaksid lapsi, jätkaksid poolejäänud uuringuid Eestis. Kodune keel oleks eesti ja vene keel. Vanematel oleks võimalus lastega igapäevaselt ja piiramatult suhelda ja kohtuda. Kooli ja uue lasteaia saab lastele valida pärast seda, kui neil on olemas sissekirjutus Tallinnas. 4 CC seisukoht
17. Eestkostja kandidaat CC selgitas, et olukord muutus kriitiliseks, kui CC käis Eestis 1824.08.
18. Lapsed olid koos ema ja tema uue elukaaslase WW-ga lahkunud Paldiski korterist, jättes maha lukustamata ja kaoses eluruumid. Kuna CC pidi 24.08.2018 varahommikul Eestist lahkuma, palus ta lapsed toimetada lastekodusse. Erinevalt esialgsest avaldusest ei ole CC kohe valmis tulema lapsi Eestisse kasvatama, vaid on 1 aasta veel Taanis, sest taotleb alalise residendi staatust, mille eelduseks on 5 aasta jooksul töö- ja elukoht riigis. Laps saaks Taanis osaleda eelkoolis, et omandada kohalikku keelt ja kultuuri ning sotsialiseeruda.
19. CC elab koos elukaaslase JJ-ga CC-le kuuluvas eramajas, elukaaslane toetab laste elama asumist sinna. Räpina valla (Räpina Vallavalitsuse kaudu) seisukoht
20. Räpina vald on 01.03.2019 vastuses seisukohal, et lapse ema, kes on asunud elama Räpina valda, ei ole suuteline tagama oma lastele stabiilset elukohta ega tagada lastele igakülgset elukvaliteeti. Esimese astme kohtu määrus
21. Harju Maakohtu 18.04.2019 määrusega rahuldati avaldus osaliselt ning peatati laste ema ja isa isiku- ja varahooldusõigus laste suhtes. Kohus tegi laste vanematele ettekirjutused. Kohus kohustas laste ema 1)osalema programmis „Kainem ja tervem Eesti“; 2) tegelema vaimse tervise küsimustega ning vajadusel läbima psühhiaatri poolt vajalikuks peetud uuringud ja ravi; 3)tegelema enda ja laste varaliste huvide tagamisega (sh stabiilne töökoht, elukoht, võlgnevuste vähendamine); 4)tegema koostööd lastekaitsetöötajatega; 5)säilitama ja arendama oma suhet lastega. Kohus kohustas laste isa 1)pöörduma alkoholisõltuvuse kontrolli ning vajadusel läbima programmi või ravi sõltuvusest vabanemiseks; 2)tegelema enda ja laste varaliste huvide tagamisega (sh stabiilne töökoht); 3)tegema koostööd lastekaitsetöötajatega; 4)säilitama ja arendama oma suhet lastega. Maakohus määras, et 1) laste eestkostjaks on UU hooldusõiguse peatamise ajaks või kuni laste täiselaiseks saamiseni; 2) UU-st saab kohtumääruse alusel laste seaduslik esindaja; 3) UU-le kuulub kohtumääruse alusel laste isikuhooldusõigus, s.o õigus ja kohustus last kasvatada, tema elu korraldada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda; 4) UU-le kuulub kohtumääruse alusel ka laste varahooldusõigus, mis seisneb õiguses ja kohustuses valitseda lapse vara. Maakohus tühistas Harju Maakohtu 27.08.2018 ja 29.03.2019 määrustega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud. Maakohus jättis rahuldamata CC taotluse suunata laste ema psühhiaatrilisse ekspertiisi ja taotluse lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja taandamiseks. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, v. a alaealiste laste riigi õigusabi esindaja tasu, mis jääb riigi kanda.
22. Kohus on 27.08.2018 määrusega kohtumenetluse ajaks peatanud lapsevanemate hooldusõiguse, määranud laste viibimiskohaks HHH ja määranud lastele ajutise eestkostja (kd I tl 12-13). 29.03.2019 määrusega on kohus uuesti määranud lastele ajutise eestkostja (kd III tl 40-41).
23. Kohus on seisukohal, et laste vanematelt isikuhoolduse täieliku äravõtmise eeldused ei ole täidetud. Menetluse jooksul esile toodud asjaolud annavad aluse laste ema ja isa hooldusõiguse laste suhtes perekonnaseaduse (PKS) § 140 lg 1 alusel peatada. Laste ema puhul esinevad järgmised hooldusõiguse teostamist ajutiselt takistavad asjaolud: kindlus selles, et sõltuvusprobleem on lõplikult kontrolli all; suutlikkus tegeleda laste 5 tervise- ja arenguga; suutlikkus tagada enda ja laste varalised huvid (sh stabiilne töökoht, elukoht, võlgnevuste vähendamine); suutlikkus teha koostööd laste elukohajärgse kohaliku omavalitsusega; kindlus selles, et vaimne tervis on kontrolli all. Laste isa puhul esinevad järgmised hooldusõiguse teostamist ajutiselt takistavad asjaolud: kindlus selles, et sõltuvusprobleem on lõplikult kontrolli all; suutlikkus tegeleda laste tervise- ja arenguga; suutlikkus tagada enda ja laste varalised huvid (sh stabiilne töökoht, elukoht); suutlikkus teha koostööd laste elukohajärgse kohaliku omavalitsusega. Kuni esinevad eeltoodud asjaolud, mis võivad kohtu hinnangul olla ajutise iseloomuga, on põhjendatud vanemate hooldusõiguse peatamine. Oma elus muudatuste tegemisel võiksid vanemad ise oma laste eest hoolitseda. Tõenditest nähtuvalt on laste ema juba asunud tegema omapoolseid pingutusi, et vältida temalt hooldusõiguse äravõtmist. Laste ema käitumises ja elus on toimunud positiivsed muudatused, mis näitavad laste ema motiveeritust tagama omalt poolt lastele vajaliku elu- ja arengukeskkonna. Kohus määrab laste emale ja isale ettekirjutused määruse resolutsioonis ning ettekirjutuste täitmine vanemate poolt võimaldab lastel asuda elama oma ema juurde ning laste isal asuda teostama laste hooldusõigust.
24. PKS § 171 lg 1 järgi tuleb alaealistele määrata eestkostja kuni nende täisealiseks saamiseni. PKS § 174 lg 3 esimese lause kohaselt arvestatakse eestkostjat valides tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Käesoleval juhul on eestkostja kandidaatideks laste emapoolne vanaema CC ja laste isapoolsed vanavanemad UU ja DD.
25. Lastele tuleb eestkostjaks määrata UU. Kohtu hinnangul on mõistlik eestkostjaks määrata UU üksinda, mitte koos KK-ga. KK saab menetluses avaldatu kohaselt kahtlemata abistada laste eest hoolitsemisel ja nende kasvatamisel, kuid laste tervise küsimustega saaks paremini hakkama UU, mida KK on ka ärakuulamisel möönnud. Eestkostja ülesannete määramine ühele isikule lihtsustab ka asjaajamist, sest vastasel korral tekiks kahe eestkostja ühine esindus ametiasutustes laste esindamisel, pangakontode haldamisel, aruannete esitamisel jne.
26. UU ja DD mõlemad töötavad (kd III tl 3, 4). Nende elukohta saab pidada lastele sobivaks. Neil on olnud lastega kontakt alates laste sünnist. Lastekodus viibimise ajal on lastel võimaldatud ka vanavanemaid külastada. Kohalike omavalitsuste peamine vastuväide on olnud sellele, et juhul kui lapsed asuksid elama isapoolsete vanavanemate juurde, tegeleks lastega sisuliselt ikkagi laste isa ja ema. Kohus märgib, et kuna vanemate hooldusõigust piiratakse käesoleva määrusega, ei ole vanematel laste esindusõigust. Teisest küljest ei esine käesoleval juhul aluseid keelata vanematel oma lastega suhelda ja kohtuda, sellist keeldu ei ole olnud ka laste viibimisel lastekodus ja eestkostja on hoopis soovitanud vanematel (eelkõige isal) rohkem lapsi külastada ja nendega suhelda. Kohtule ei ole esitatud ka teavet, mis annaks alust piirata vanemate suhtlust lastega.
27. UU saab pidada isikuomaduste poolest sobivaks eestkostjaks lastele, tema kandidatuuri on toetanud nii laste vanemad kui ka lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja. Lisaks on oluline, et lastel säilib vanavanemate juures elades kontakt teiste sugulastega ja oma vanematega, mida oleks oluliselt keerulisem korraldada kui lapsed elaksid Taanis. Kahtlemata tuleb ka eelistada laste elamist oma lähedastega, mitte lastekodus. UU kavatseb ka tegeleda laste arendamise ja poolelijäänud uuringuid jätkata.
28. CC ei ole isikuomaduste poolest sobivaks eestkostjaks alaealistele lastele. Lisaks ei ole kohtul veendumust, et laste asumisel elama CC juurde oleks lastele tagatud regulaarne kontakt lapsevanematega ja sugulastega, kellega lapsed on olnud lähedased. Kohus ei 6 ole ka CC avaldatud väidete ja seisukohtade põhjal veendunud, et laste eest hoolitsemisel suudaks ta toetada laste suhet lahuselavate vanematega, kelle hooldusõigus on piiratud, s.o eelkõige laste emaga, arvestades ema ja tütre pingelisi suhteid. Lisaks ei ole laste huvides uus keskkonnavahetus (sh pärast kodust lastekodusse paigutamist), eriti arvestades lastevanemate pingutusi teha oma elus selliseid muudatusi, mis võimaldaksid nende hooldusõiguse taastamist ja laste asumist elama Eestis oma vanema(te) juurde. Määruskaebus
29. Avaldaja palub 02.05.2019 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, milles määrati laste vanemate hooldusõiguse peatamise ajaks laste eestkostjaks UU (s.o maakohtu määruse resolutsiooni p-d 6-8) ning teha asjas uus määrus, millega määrata laste eestkostjaks avaldaja.
30. UU ei täida PKS § 179 kohaseid kohustusi, kuna andis eestkostealused lapsed üle laste emale, kelle hooldusõigus on kohtu poolt piiratud.
31. 26.04.2019 teostas Nõmme Linnaosa Valitsuse lastekaitsetöötaja kodukülastuse UU elukohas. U selgitas, et lapsed läksid oma ema juurde Räpina valda, kuna tal võtab tööasjade korraldamine aega. Kodukülastuse ajaks olid lapsed viibinud ema juures juba seitse päeva. U selgitas, et on esitanud avalduse laste elukoha registreerimiseks Tallinnasse ja uurinud lasteaiakoha saamise võimalust Raba tänaval. Elukoha teadet menetletakse kümne päeva jooksul ja alles siis saab ta lapsed lasteaeda panna. Samuti teab ta, et läheduses on üks eestikeelne kool. Lapsed pidid U sõnul Tallinnasse tagasi tulema pühapäeval (so 28.04). U näitas lastele planeeritud tuba. Toas oli täiskasvanute magamistoamööbel, kaheinimesevoodi, kapp. Mingeid ettevalmistusi majas laste sinna elama toomiseks näha ei olnud. U selgitas, et edaspidi plaanib panna lastele tuppa laste tarbeks mõeldud voodid. Lastekodust kaasa toodud asjad seisid põrandal mustas prügikotis. U sõnul helistab laste ema talle iga päev ja väidab, et lastega on kõik korras.
32. 29.04.2019 teavitas Räpina Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja avaldajat, et laste ema oli külastanud Ruusa piirkonna sotsiaaltöötajat ja tundis huvi, kas vallatöötajad on saanud kohtumääruse tema laste kohta. Ema teavitas, et praegune eestkostja on laste isapoolne vanaema, kes on venekeelne. Laste emal on eestkostjaga kokkulepe lastega kohtumiseks olemas. Nädalavahetused, pühad ja puhkuste ajal on lapsed XXX külas laste ema kodus. Laste ema toob lapsed Räpina valda ja viib lapsed ise tagasi eestkostja juurde. Lapsed viibisid vestluse ajal XXX külas, kuna laste emal on puhkus. Sügiseks soovib laste ema lapsed enda elukohta viia. Avaldaja märgib, et see on vastuolus kohtu poolt UU-le 18.04.2019 määruse alusel antud laste isikuhooldusõigusega.
33. Samuti on laste ema väitnud sotsiaaltöötajale, et tal on laste XXX külas viibimise perioodil s.o 20.04 – 26.04.2019 puhkus. 04.03.2019 istungil väitis laste ema, et on hiljuti tööle asunud, seega tema võimalus koheselt puhkust saada on vähetõenäoline. Eeltoodust võib järeldada, et lapsevanem ei soovi hakata 18.04.2019 määrusega ettekirjutatud kohustustega tegelema enda ja laste varaliste huvide tagamiseks (sh stabiilne töökoht, elukoht, võlgnevuste vähendamine). Seisuga 30.04.2019 ei nähtu Maksu-ja Tolliameti päringust, et laste emale oleks makstud töötasu.
34. Lähtudes eeltoodust on võimalik järeldada, et UU ei ole asunud eestkostja ülesandeid täitma, andes järgmisel päeval pärast eestkostjaks saamist lapsed üle nende emale, kelle hooldusõigus on äsja kohtu poolt piiratud. UU-l puudub ülevaade, kus ja millistes tingimustes tema eestkostele antud lapsed praegu viibivad. Lapsed vajavad oma ea tõttu igapäevast järelevalvet ja hoolitsust, samuti kohanemist uue elukohaga vanaema peres. Avaldajal on alust arvata, et UU ei mõista lapsevanemate hooldusõiguse piiramise põhjuseid, ei suhtu täie tõsidusega oma eestkostja ülesannete täitmisesse ning võib 7 käesoleval ajal ja edaspidi seada lapsed ohtlikku olukorda ema alkoholisõltuvuse ja raske psüühikahäire tõttu.
35. Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Seetõttu on avaldaja arvamusel, et UU ei mõista laste vanemate hooldusõiguse piiramise põhjuseid, ei adu alaealiste laste eestkostja kohustusi ja on käitunud vastutustundetult.
36. Avaldaja on valmis teostama laste eestkostet, tagades laste turvalisuse ja igakülgse heaolu. Samuti on avaldaja valmis tagama lastele asendushooldusteenuse ajaks, mil kohtu poolt on peatatud laste vanemate isiku- ja varahooldusõigus laste suhtes. Menetluse edasine käik
37. Laste ema, laste isa, UU, DD ja lastele määratud esindaja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
38. Räpina Vallavalitsus ja Nõmme Linnaosa Valitsus toetasid määruskaebust.
39. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 37. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib kolleegium maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja on vaidlustanud määrust üksnes osas, milles on laste vanemate hooldusõiguse peatamise ajaks määratud laste eestkostjaks UU ning palunud määrata eestkostjaks avaldaja. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud ulatuses seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohus on asja lahendamisel arvestanud kõiki asjaolusid ja puudutatud isikute seisukohti ning lähtuvalt PKS § 123 lg-st 1 teinud esmajoones laste huvidest lähtuva lahendi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§ 659ja § 654 lg 6 kohaselt neid ei korda.

Vastuseks määruskaebuse väidele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Kolleegium märgib, et eestkostja isiku üle otsustamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Selliseid rikkumisi antud juhul maakohtule ette heita ei saa. Kaevatavast määrusest nähtuvad piisavad põhjendused ja kaalutlused, miks tuleks eestkostjaks määrata UU ning ringkonnakohus nõustub selliste maakohtu põhjendustega.
2. Määruskaebuses heidab avaldaja ette, et UU ei ole asunud eestkostja ülesandeid täitma, andes järgmisel päeval pärast eestkostjaks saamist lapsed üle nende emale. Ringkonnakohus märgib, et eestkostjal on õigus otsustada, kellega ja mis ajal lapsed kohtuvad. Lisaks on UU vastuses määruskaebusele põhjendanud, et maakohtu poolt määruse tegemise järgselt ei olnud UU-l koheselt võimalik tööandjalt paluda endale töölt vaba aega, et tegeleda ümberkorraldustega kodus ja käia ametiasutustes. Kuna laste emal oli puhkus, siis lubas eestkostja lastel ema juures viibida, s.o ajaks, mis eestkostjal kulus lastetoa ümbersisustamiseks ja asjaajamiseks (sissekirjutused, lasteaiakohad, ümberkorraldused töögraafikus jne). Ringkonnakohus peab selliseid eestkostja selgitusi põhjendatuks. Ka maakohus on vaidlustavas määruses põhjendanud, et ei esine aluseid keelata vanematel oma lastega suhelda ja kohtuda.
3. Lisaks eeltoodule on ringkonnakohtu hinnangul avaldaja poolt määruskaebuses välja toodud väited asjakohased eelkõige eestkostja vabastamise menetluse raames (vt PKS 8 § 197 lg-d 1 ja 2). Seega, kui avaldaja jätkuvalt leiab, et UU ei täida kohaselt oma eestkostja kohustusi, saab avaldaja esitada kohtusse avalduse UU vabastamiseks eestkostja kohustustest.
4. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud peab kolleegium põhjendatuks jätta menetlusosaliste endi kanda (

§ 172

lg 1), välja arvatud tasu lastele osutatud riigi õigusabi eest, mis jääb Eesti Vabariigi kanda (

§ 172lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots