Obsah (6)

§ 213§ 65§ 74§ 75§ 78§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. november 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-10430 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kohtukoosseis Vai

§ 213

lg 1 järgi 1 aasta vangistusega.

§ 65

lg 1, 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus, s.o Harju Maakohtu 12.12.2016 otsusega mõistetud vangistus 4 kuud, mis

§ 74

lg-te 1, 3 alusel jäeti täitmisele pööramata 1 aasta 2 kuu pikkuse katseajaga, kaetuks raskemaga, s.o 1 aasta pikkuse vangistusega ning mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui J. Polma ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid. Katseajal on J. Polma kohustatud järgima

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga Randla 13-615, Tallinn.

§ 75lg 2 p-de 2 ja 8 alusel määrati J.

Polmale täiendavad kohustused käitumiskontrolli ajal: mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis.

§ 78p 1 järgi hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 27.11.2017 1.1.

04.06.2018 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, et määrata J. Polmale

§ 75

lg 2 p 5 alusel lisakohustus läbida alkoholismivastane ravikuur ja esitada kriminaalhooldusametnikule selle kohta tõend. Harju Maakohtu 11.06.2018 määrusega

§ 75lg 2 p 5 alusel määrati J.

Polmale käitumiskontrolli ajal lisakohustus – hiljemalt 1 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest alluda alkoholisõltuvusvastasele ravile, esitades kriminaalhooldajale sellekohane tõend. Kohtumäärus jõustus 27.06.

1. 1.
2. 15.08.2018 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotletakse J. Polmale võimaluse andmist ja katseaja pikendamist 2 kuu võrra. Harju Maakohtu 21.08.2018 määrusega pikendati J. Polmale määratud 1 aasta 6 kuu pikkust katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 27.07.
3. Kohtumäärus jõustus 06.09.
4. 1.
5. 07.12.2018 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralisse ettekande, milles taotleb J. Polmale mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Harju Maakohtu 22.01.2019 määrusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja taotlus pöörata täitmisele J. Polmale mõistetud ja ärakandmata karistus kriminaalhooldaja taotlusest loobumise tõttu. Pikendati J. Polmale määratud katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 27.09.
6. Kohtuotsus jõustus 07.02.
7. 1.
8. 12.04.2019 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotleb J. Polmale mõistetud karistus täitmisele pööramist. Harju Maakohtu 14.05.2019 määrusega pöörati täitmisele J. Polmale mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta vangistust, mille kandmise alguseks loeti 06.05.
9. 1.
10. Karistuse kandmise aja lõpp 06.05.
12. Viru Maakohtu 11.10.2019 määrusega jäeti J. Polma vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
13. Süüdimõistetu J. Polma ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ja seda olenemata asjaolust, et reaalset vangistust kannab ta esimest korda, mistõttu võiks vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust. Tema poolt toimepandud kuriteod on eriliigilised, kuid mõlema toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine. Kuriteod, mille eest isik karistust kannab on arvutikelmus ja mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes. 2.
14. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetavat ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Samas ei osale ta ka taasühiskonnastavates tegevustes, kuivõrd tulenevalt tema lühikesest karistusajast ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused ei toeta vabanemist. Vangistusest vabanemisel soovib ta elama asuda aadressile XXX. Tegemist on munitsipaalkorteriga, kus käesoleval ajal elab kinnipeetava elukaaslane koos oma nelja alaealise lapsega. Elukaaslane on andnud nõusoleku isiku elama asumiseks elektroonilise valvega nimetatud korteris, kuid korter kuulub Tallinna Linnavaraametile ja viimane ei andnud nõusolekut, et isik võiks sinna elama asuda. Seega ei ole isikul vabanemisjärgset elukohta, kuhu oleks võimalik elektroonilist valvet kohaldada. 2.
15. Iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetavale töökoha garanteerinud OÜ Felistra, kuid garantiikiri on antud tähtajaga 2 kuud, s.o kuni 30.09.
16. Uut garantiikirja tööandja esitanud ei ole, kuid kinnipeetav oli kohtuistungil arvamusel, et saab sinna tööle ka hiljem. Kinnipeetav on töökohti vahetanud sageli ning ema sõnul on põhjuseks olnud alkoholi liigtarbimine. Tasumata rahalisi nõudeid on isikul 6394,86 eurot, mis tema majanduslikku toimetulekut võib halvendada. Kinnipeetava ema avaldas, et ei ole nõus poega materiaalselt toetama, elukaaslane 2 oli nõus toetama vaid lühiajaliselt. Kuigi kinnipeetaval alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole, on tal probleeme alkoholi tarvitamisest tuleneva kuritegeliku käitumisega. 2.
17. Mõlemad kuriteod on kinnipeetav toime pannud alkoholijoobes olles ning elukaaslase sõnul on isiku tutvusringkonnas rohkelt alkoholi tarvitavaid isikuid, kellega koos kinnipeetav alkoholi tarvitas ning kes talle ka edaspidi võivad negatiivset mõju avaldada. Enda sõnul tarvitas isik alkoholi viimati 2019 märtsis, kuid arvestades asjaolu, et isik asus vanglakaristust kandma 06.05.2019, ei ole tal võimalik olnud alkoholi tarvitada ning käesolevaks ajaks ei ole ta piisavalt kaua olnud alkoholist eemal, et saaks välistada täielikult alkoholi tarvitamisega jätkamise vabaduses, mis on peamiseks uue kuriteo toimepanemise riskiks. 2.
18. Kinnipeetav on varem kriminaalhooldusele allutatuna korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, mistõttu tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele ja tulenevalt sellest puudus maakohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab maakohus süüdimõistetu J. Polma vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Määruskaebus
19. Viru Maakohtu 11.10.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu J. Polma, kes ei ole rahul maakohtu määrusega ning soovib naasta koju oma pere juurde. Süüdimõistetu toob välja, et ta ei ole arvutikuritegu toime pannud alkoholijoobes. Iseloomustus on kirjutatud süüdimõistetu hinnangul ema Kaja ütluste järgi, millega ei ole süüdimõistetu rahul. Maakohus kirjutab, et süüdimõistetul ei ole elukohta, aga alates 06.11.2019 on tal võimalus vabaneda ilma elektroonilise valveta. Iseloomustus on koostatud ainult süüdimõistetu mõne lause alusel. Süüdimõistetu toob välja, et ta ei ole katseajal uut kuritegu toime pannud, ta suhtus kriminaalhooldusesse kergekäeliselt ning ta ei arvanud, et ta paari õlle eest vangi läheb. Süüdimõistetu eksis rängalt. J. Polma on ammu otsustanud, et alkohol ei vääri vangis olekut ja perest eemal olemist. Järelevalve all vabaduses on otstarbekam jälgida süüdimõistetu muutumist. Kui süüdimõistetu vangistuse ära kannab, siis ei ole alkoholi osas talle piiranguid. J. Polma ei taha oma peret kaotada. Süüdimõistetu sai teada 21.10.2019, et ta ei saa vabaneda enam ilma elektroonilise valve kohaldamiseta. See on tema hinnangul ebaõiglane ning palub ennast vabastada ilma elektroonilise valveta. Kaebusele on lisatud süüdimõistetu elukaaslase kiri. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. Ringkonnakohtu hinnangul jääb süüdimõistetu määruskaebus edutuks, mistõttu jääb maakohtu määrus muutmata.
21. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) 6. Viru Maakohus on J. Polma vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud piisavalt ja veenvalt. Maakohus on kaalunud

§ 76

lg-s 4 nimetatud asjaolusid 3 kogumis ja leidnud, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid

§ 76

lg-s 4 asjaolusid ning ka määruskaebuse pinnalt ei ole võimalik vastupidisele seisukohale asuda. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda. Määruskaebuses ei nõustuta maakohtu järeldusega, kuid selle pinnalt ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks rikkunud materiaal- või menetlusõigust või oleks rikkunud kaalutlusõigust. Maakohtu seisukoht on kujunenud

§ 76

lg-s 4 sätestatu kogumis hindamise tulemusena, kuid esitatud määruskaebus on peaasjalikult emotsioonidel põhinev. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas

§ 76

lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks. Süüdimõistetu varasem suhtumine kriminaalhooldusesse annab selge signaali, et tegemist ei ole süüdimõistetu suhtes uute kuritegude toimepanemise ohtu maandava asjaoluga. Süüdimõistetule anti korduvalt võimalusi oma käitumist muuta, kuid see ei toonud kaasa reaalset muutust, mistõttu tuli süüdimõistetu karistus siiski täitmisele pöörata ja süüdimõistetul tuli asuda karistust kandma vangistusse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust kahtluse alla seada ka vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses välja toodud asjaolusid ning asjaolu, et seal on muuhulgas kajastatud süüdimõistetu ema kirjeldatut suhete kohta kinnipeetavaga. Samuti ei leia ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et garanteeritud elu- ja töökoha puudumisel saaks rääkida asjaoludest, et süüdimõistetu suhtes on uue kuriteo toimepanemise risk oluliselt maandatud. Puuduvad asjaolud, mille pinnalt asuda seisukohale, et süüdimõistetu on võimeline oma käitumist suunama õiguskuulekale teele. Lisaks on oluline märkida, et käesoleval ajal on kohtusse saabunud materjalid süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks elektroonilise valve alla. Kuna materjalid kohtule saabusid ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks elektroonilise valve alla, siis on maakohus nimetatud küsimust ka analüüsinud. Määruskaebuses süüdimõistetu leiab, et asja peaks arutama tavapärases korras ehk ennetähtaegset vabastamist ilma elektroonilise valveta. Määruskaebemenetluse eesmärk on kohtulahendi seaduslikkuse kontroll. Kuna süüdimõistetu suhtes arutati vabastamist elektroonilise valve alla, ei ole võimalik määruskaebuse lahendamise kestel hakata arutama teistsugust küsimust. Samuti ei olnud maakohtule materjalide esitamise hetkel täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks ilma elektroonilise valveta. Lisaks eeltoodule leiab ringkonnakohus, et elektroonilise valve küsimuse arutamine käesoleval ajal ei välista süüdimõistetu vabanemine küsimuse arutamist tähtaja saabumisel ilma elektroonilise valveta.

§ 76

lg-d 1 ja 2 sätestavad tähtaja, milliste jooksul saab asuda seisukohale, millal esinevad formaalsed alused süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Seejuures eristavad sätted elektroonilise valve alla vabastamist ja tavalist ennetähtaegset vabastamist. Seega, kui süüdimõistetu on ära kandnud seaduses sätestatud ulatuses karistuse, on tal õigus formaalsetel aluste täidetuse tõttu ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisele. Tuleb eristada elektroonilise valve alla vabastamist ja n-ö tavalist vabastamist. Sellele viitab ka vangla iseloomustus, kus tuuakse välja kaks erinevat tähtaega – võimalus vabaneda elektroonilise valve alla ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimaluse avanemine. Nende kahe võimaluse esinemine on üksteisest sõltumatu. Seega asjaolu, kas süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla vaadati sisuliselt läbi või mitte, ei takista tähtaja saabumisel taotleda ennetähtaegset vabastamist

§ 76lg 1 p 2 või 4 lg 2 p 2 alusel.

Vastava tähtaja saabumisel tuleb edastada materjalid tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks. Ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisele elektroonilise valve alla ei kehti VangS § 76 lg-test 4 ja 5 tulenev 1 aasta möödumise klausel ehk pärast elektroonilise valve küsimuse arutamist ei pea ootama 1 aastat tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, et saaks esitada ennetähtaegse vabastamise materjale uuesti kohtule. Oluline on, et süüdimõistetu oleks ära kandnud tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse esinemiseks seadusest tuleneva karistuse osa. 7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 11. oktoobri 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 5