Obsah (6)

§ 213§ 65§ 74§ 75§ 78§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-10430 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kohtukoosseis Va

§ 213

lg 1 järgi 1 aasta vangistusega.

§ 65

lg 1, 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus, s.o Harju Maakohtu 12.12.2016 otsusega mõistetud vangistus 4 kuud, mis

§ 74

lg-te 1, 3 alusel jäeti täitmisele pööramata 1 aasta 2 kuu pikkuse katseajaga, kaetuks raskemaga, s.o 1 aasta pikkuse vangistusega ning mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui J. Polma ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid. Katseajal on J. Polma kohustatud järgima

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX.

§ 75lg 2 p-de 2 ja 8 alusel määrati J.

Polmale täiendavad kohustused käitumiskontrolli ajal: mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis.

§ 78p 1 järgi hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 27.11.2017.

1.1. 04.06.2018 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, et määrata J. Polmale

§ 75

lg 2 p 5 alusel lisakohustus läbida alkoholismivastane ravikuur ja esitada kriminaalhooldusametnikule selle kohta tõend. Harju Maakohtu 11.06.2018 määrusega

§ 75lg 2 p 5 alusel määrati J.

Polmale käitumiskontrolli ajal lisakohustus – hiljemalt 1 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest alluda alkoholisõltuvusvastasele ravile, esitades kriminaalhooldajale sellekohane tõend. Kohtumäärus jõustus 27.06.

1. 1.
2. 15.08.2018 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotletakse J. Polmale võimaluse andmist ja katseaja pikendamist 2 kuu võrra. Harju Maakohtu 21.08.2018 määrusega pikendati J. Polmale määratud 1 aasta 6 kuu pikkust katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 27.07.
3. Kohtumäärus jõustus 06.09.
4. 1.
5. 07.12.2018 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralisse ettekande, milles taotles J. Polmale mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Harju Maakohtu 22.01.2019 määrusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja taotlus pöörata täitmisele J. Polmale mõistetud ja ärakandmata karistus kriminaalhooldaja taotlusest loobumise tõttu. Pikendati J. Polmale määratud katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 27.09.
6. Kohtuotsus jõustus 07.02.
7. 1.
8. 12.04.2019 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles J. Polmale mõistetud karistus täitmisele pööramist. Harju Maakohtu 14.05.2019 määrusega pöörati täitmisele J. Polmale mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta vangistust, mille kandmise alguseks loeti 06.05.
9. 1.
10. Karistuse kandmise aja lõpp 06.05.
12. Viru Maakohtu 11.10.2019 määrusega jäeti J. Polma vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
13. Viru Maakohtu 11.10.2019 määruse peale esitas määruskaebuse J. Polma, kes ei ole rahul maakohtu määrusega ning soovib naasta koju oma pere juurde.
14. Tartu Ringkonnakohtu 05.11.2019 määrusega jäeti Viru Maakohtu 11.10.2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruse punkti 6 viimases lõigus märkis ringkonnakohus järgmist: „Lisaks eeltoodule leiab ringkonnakohus, et elektroonilise valve küsimuse arutamine käesoleval ajal ei välista süüdimõistetu vabanemise küsimuse arutamist tähtaja saabumisel ilma elektroonilise valveta.

§ 76

lg-d 1 ja 2 sätestavad tähtaja, milliste jooksul saab asuda seisukohale, millal esinevad formaalsed alused süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Seejuures eristavad sätted elektroonilise valve alla vabastamist ja tavalist ennetähtaegset vabastamist. Seega, kui süüdimõistetu on ära kandnud seaduses sätestatud ulatuses karistuse, on tal õigus formaalsetel aluste täidetuse tõttu ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisele. Tuleb eristada elektroonilise valve alla vabastamist ja n-ö tavalist vabastamist. Sellele viitab ka vangla iseloomustus, kus tuuakse välja kaks erinevat tähtaega – võimalus vabaneda elektroonilise valve alla ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimaluse avanemine. Nende kahe võimaluse esinemine on üksteisest sõltumatu. Seega asjaolu, kas süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla vaadati sisuliselt läbi või mitte, ei takista tähtaja saabumisel taotleda ennetähtaegset vabastamist

§ 76lg 1 p 2 või lg 2 p 2 alusel.

Vastava tähtaja saabumisel tuleb edastada materjalid tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks. Ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisele elektroonilise valve alla ei kehti VangS § 76 lg-test 4 ja 5 tulenev 1 aasta möödumise klausel ehk pärast elektroonilise valve küsimuse arutamist ei pea ootama 1 aastat tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, et saaks esitada ennetähtaegse vabastamise materjale uuesti kohtule. Oluline on, et süüdimõistetu oleks ära kandnud tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse esinemiseks seadusest tuleneva karistuse osa.“

1. Süüdimõistetu sai Tartu Ringkonnakohtu 05.11.2019 määruse kätte 06.11.2019 ning esitas määruskaebetähtaja jooksul avalduse, milles avaldab pahameelt selle üle, et kuigi tema ennetähtaegse vabastamise tähtaeg ilma elektroonilise valve kohaldamiseta on saabunud, ei esita vangla materjale ennetähtaegseks vabastamiseks ning märgib, et VangS § 76 lg 2 kohaselt 2 ei ole möödunud 6 kuu pikkune tähtaeg. Samuti ei saa süüdimõistetu aru, miks tal kaob ära võimalus tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, kui ta varasemalt soovib elektroonilise valve alla vabaneda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu nimetatud avaldust tuleb käsitleda määruskaebusena, selles esitatud väited väärivad tähelepanu ning Tartu Ringkonnakohtu 05.11.2019 määrus tuleb tühistada enesekontrollimenetluse korras määruse punkti 6 viimases lõigus väljendatud seisukoha osas, mis lõi süüdimõistetule väära ettekujutuse. J. Polma põhimõttelist vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise küsimust ringkonnakohus veelkordselt ei käsitle, sest need põhjendused on varasemas määruses juba esitatud.
3. KrMS § 389 lg 2 kohaselt kohtumääruse teinud kohtukoosseis vaatab määruskaebuse läbi selle esitamisest alates viie päeva jooksul kirjalikus menetluses kaebuse piires ja üksnes isiku suhtes, kelle kohta see on esitatud. KrMS § 389 lg 3 kohaselt, kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega ja teeb vajaduse korral uue määruse, teatades sellest viivitamata kaebuse esitajale ja menetlusosalisele, kelle huve see puudutab. Seega on ringkonnakohtul J. Polma esitatud avalduse alusel, mille puhul on sisuliselt tegemist määruskaebusega, õigus tühistada oma määrus, kui kohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Ringkonnakohus tutvus ka süüdimõistetu avaldusega kaasas olnud Viru Vangla vastusega taotlusele ning märgib, et ringkonnakohus on loonud süüdimõistetule eksliku mulje. Nimelt on ringkonnakohus oma 05.11.2019 määruse punkti 6 viimases lõigus märkinud muuhulgas järgmist: „Ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisele elektroonilise valve alla ei kehti VangS § 76 lg-test 4 ja 5 tulenev 1 aasta möödumise klausel ehk pärast elektroonilise valve küsimuse arutamist ei pea ootama 1 aastat tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, et saaks esitada ennetähtaegse vabastamise materjale uuesti kohtule. Oluline on, et süüdimõistetu oleks ära kandnud tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse esinemiseks seadusest tuleneva karistuse osa.“ Iseenesest nimetatud asjaolu ei ole küll vale, sest viidatud säte ei kehti elektroonilise valve alla vabastamisele, vaid n-ö tavalisele ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisele. Küll reguleerib elektroonilise valve alla vabastamise ja n-ö tavalise ennetähtaegse vabastamise vahele jäävat aega VangS § 76 lg
4. Nimetatud sätte kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel

§ 76

lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast

§ 76

lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Viimati nimetatust tuleneb, et pärast ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamist elektroonilise valve alla on vajalik järgmise ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks kahe tingimuse täitmine. Üks sellest on n-ö vangla iseloomustuses märgitud kuupäeva saabumine tingimisi ennetähtaega vabastamiseks ehk

§ 76lg 1 p 2 või lg 2 p 2 tingimuse täidetus.

Teine asjaolu on see, et elektroonilise valve alla vabastamata jätmise määruse jõustumisest peab olema möödunud 6 kuud uue taotluse esitamise ajaks. Seoses 05.11.2019 määruses oleva eelpool nimetatud ebaselgusega pidas ringkonnakohus vajalikuks selles osas määruse osaliselt tühistada ja ebaselguse kõrvaldada.

1. Kuna määruskaebusest nähtus, et isiku poolt osundatu vääris teatud osas tähelepanu, siis rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse enesekontrollimenetluses osaliselt. 3
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 389 lg-dest 2 ja 3 tuleb tühistada Tartu Ringkonnakohtu
3. novembri 2019 määrus põhjenduste punktis 6 viimase lõigu osas ja asendada käesolevas määruse põhistustega. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 4