1-15-6356/202

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

1. detsember 2019 1-15-6356 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Aarne Sarjas Leonard Špongoltsi (isikukood 37403234914) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. novembri
3. a määrus Süüdimõistetu Leonard Špongolts, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Leonard Špongoltsi määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Leonard Špongolts tunnistati Tallinna Ringkonnakohtu
5. novembri
6. a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel kogumis Tartu Maakohtu
7. detsembri
8. a otsusega mõistetud vangistusega mõisteti talle liitkaristuseks 4 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse tähtaega arvestati alates
9. novembrist
11. Harju Maakohtu
12. mai
13. a määrusega vabastati L. Špongolts karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
14. maini
15. Süüdimõistetu kandmata vangistuseks jäi 1 aasta 10 kuud 23 päeva. Katseaja esimeseks viieks kuuks kohaldati talle elektroonilist valvet, samuti allutati ta KarS § 76 lg 5 alusel käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ning teda kohustati täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 9 nimetatud kohustusi, samuti kohustust KarS § 75 lg 4 alusel igakuiselt hüvitada kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju.
16. Pärnu Maakohtu
17. mai
18. a määrusega pöörati kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel L. Špongoltsi kandmata vangistusosa 1 aasta 10 kuud 23 päeva täitmisele. Tema karistusaeg algas
19. oktoobril 2018 ja lõpeb
20. augustil
23. septembril 2019 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid L. Špongoltsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
24. Tartu Maakohus jättis
25. novembri
26. a määrusega L. Špongoltsi vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus luges positiivseks, et vangistuses on L. Špongolts läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi, tema käitumine on olnud hea, ta on
27. augustil 2019 üle viidud avavanglasse ning vabaduses on tal kindlad elu- ja töökoht, samuti lähedaste toetus. Kohus märkis, et arvestab eeltoodud positiivseid asjaolusid, kuid leiab, et süüdimõistetu vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole siiski põhjendatud. L. Špongoltsi varasem elukäik annab piisava aluse arvata, et vabaduses võib ta suure tõenäosusega jätkata kuritegude toimepanemist. L. Špongoltsi on kriminaalkorras korduvalt karistatud, vanglakaristust kannab ta juba seitsmendat korda. Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et esimest korda asus süüdimõistetu vangistust kandma 16-aastaselt ja kuni käesoleva vangistuseni on ta vabaduses olnud periooditi 2 kuud kuni 3 aastat. L. Špongoltsi õigusvastast käitumist on soodustanud kriminaalsed hoiakud ja pikaaegsed sõltuvusprobleemid. Hetkel kannab süüdimõistetu liitkaristust kolme kohtuotsuse alusel. Viimased kuriteod on olnud eriliigilised, s.o vara- ja rahvatervisevastased. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et käesoleva karistuse kandmiselt vabastas kohus L. Špongoltsi juba korra tingimisi enne tähtaega, kuid ta ei tulnud toime katseajaks määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega, mistõttu tuli karistus täitmisele pöörata. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt ei ole L. Špongolts ühtegi kriminaalhooldust nõuetekohaselt läbinud. Kokkuvõttes ei olnud kohus veendunud, et L. Špongolts suudab vabaduses elada uusi rikkumisi sooritamata. Ükski varasematest karistustest, sh mitmed reaalsed vanglakaristused, ei ole soovitud mõju avaldanud. Süüdimõistetule on korduvalt antud võimalus kanda talle mõistetud karistusi ka vabaduses ja tegeleda probleemidega, kuid ta ei ole seda teinud. L. Špongolts on nüüdseks paigutatud avavanglasse, mis tähendab juba vähem intensiivset järelevalvet ja võimalust järk-järgult harjuda eluga vabaduses. See kogemus võib suunata L. Špongoltsi tegema seaduskuulekaid valikuid. Süüdimõistetul tuleb jätkata karistuse kandmist kinnipidamisasutuses, kus tema üle säilib vajalik kontroll. MÄÄRUSKAEBUS
28. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse L. Špongolts. Ta palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. L. Špongoltš märgib, et maakohus lähtus otsustuse tegemisel ainult tema varasematest karistustest ja käitumisest ega arvestanud, et ta on vangistuses teinud kõik asumaks õiguskuulekale teele. Ta on täitnud täitmiskava, läbinud narkorehabilitatsiooni ja kõik teised programmid, on käitunud eeskujulikult ning olles avavanglas, töötab ta väljaspool vanglat. Vanglal ei ole talle täiendavaid tegevusi pakkuda. Maakohus, jättes ta ennetähtaegselt vabastamata, ütles sisuliselt, et tema pingutused vanglas on olnud asjatud. Tema sellega ei nõustu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et L. Špongoltsi määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
30. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või 2